Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-21-2228 laste isaga, kuid isa on ainult lubanud, et annab nõusoleku laste reisimiseks. See tõendab, et isa ei reageeri temale suunatud pöördumistele ega soovi lastega seonduvaid küsimusi lahendada. Sellest tulenevalt on põhjendatud emale hooldusõiguse määramine. Laste vanemad ei ole laste viibimiskoha (sh elukoha), haridusasutuse valiku ja kõigi lapse tervisega seonduvate küsimuste osas kokkuleppele jõudnud, teatud suulist kokkulepet on küll arutatud, kuid laste isa ei pea sellest kinni. Isa ei näita üles vähimatki huvi laste kasvatuse osas ja tegutseb igati vastu lastega seotud hariduse ja tervise küsimustes (enamasti küll vaikimisega ja tegevusetusega). Elukoha vahetamisel laste isa samuti tekitab takistusi oma tegevusetusega. Avaldaja palub lõpetada osaliselt A. A. ja T. V. ühine hooldusõigus alaealiste laste X ja Y suhtes ja anda A. A.le üle laste hooldusõigus, sh isikuhooldus, otsustusõigus laste viibimiskoha (sh elukoha), haridusasutuse valiku ja kõigi laste tervisega seonduvate küsimuste osas. Kohus võttis avalduse menetlusse 29.03.2021, määras lastele esindaja, kaasas menetlusse Tallinna Linnavalitsuse Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu ja Kesklinna Valitsuse kaudu ning küsis avalduse osas arvamust. Tallinna Kesklinna Valitsus toetab 27.04.2021 menetlusdokumendis avalduse rahuldamist. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnal on olnud varasem kokkupuude perekond V./A.ga ajavahemikul aprillist 2014 - septembrini 2015 seoses alaealise Y kooliprobleemidega ja septembris 2017 toimunud peretüli tõttu politsei väljakutsega aadressile xxx xx-xx, Tallinn. Kesklinna Valitsuse ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötajad käisid 26.04.2021 kodukülastusel ema kodus, arutasid A. A.ga laste hooldusõigusega seonduvat ja selgitasid välja xx-a Y arvamuse. Lastekaitsetöötajatel ei ole õnnestunud välja selgitada xx-a X seisukohta, kes viibib oma isa T. V. juures. Lastekaitsetöötaja on korduvalt proovinud kontakti saada laste isa T. V.ga nii e-posti, telefoni teel kui ka saatnud talle SMS-e, et kuulata ära tema seisukoht A. A. avalduse osas. Vaatamata lastekaitsetöötaja püüdlustele ei ole kontakti saamine T. V.ga õnnestunud. 20.04.2021 kell 01:41 saatis T. V. lastekaitsetöötajale A. V.le SMS-i, kus teavitas, et võtab lastekaitsetöötajaga järgmisel päeval kontakti, mida ta aga ei teinud. Ühtlasi käisid Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsetöötajad 22.04.2021 aadressil xxx xx, Tallinn, eesmärgiga teha kodukülastus korterisse xx, kuid mis jäi T. V.ga kontakti mittesaamise tõttu tegemata, võttes arvesse, et lastekaitsetöötaja A. V. oli eelnevalt 21.04.2021 teavitanud T. V.t SMS-i teel järgmise päeva kodukülastuse toimumisest. Kuna alaealised Y ja X elavad peamiselt oma ema juures Mustamäel, siis on lastekaitsetöötaja korduvalt olnud kontaktis ka Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajaga, kes on perega juba pikemalt tegelenud ja vajalikele teenustele neid suunanud. 26.04.2021 toimunud kodukülastusel kinnitas A. A., et jääb oma 23.03.2021 esitatud täiendatud avalduse juurde. A. A. elab alates 2019.a koos abikaasa ja varasemast kooselust sündinud kahe alaealise poja Y ja Xga 3-toalises kõigi mugavustega üürikorteris aadressil xxx xx-xx, Tallinn. Korter on sisutatud eluks kõige vajalikuga ning toad olid puhtad ja korras. Lastel on kummalgi oma tuba, kuid Xi tuba kasutatakse ka pere ühise elutoana. Vestlusest selgus, et A. A. ja T. V. omavahelised suhted olid keerulised juba kooselu ajal ning vaatamata sellele, et kooselu lõppemisest on möödunud juba aastaid, jätkub pinge omavahelises suhtlemises ühiste laste elukorralduse teemadel. A. A.l ei ole õnnestunud vaatamata püüdlustele T. V.ga koostööd teha, kuna ta kas ignoreerib tema kui ema poolt ühiste laste elukorralduse teemadel saadetud pöördumisi või töötab täielikult tema vastu ega ole mitte millegagi nõus. Viimasel ajal on T. V. hakanud talle saatma ähvardavaid ja teda hirmutavaid sõnumeid (tehes seda peamiselt öösiti), mis puudutavad A. A. elu ja tervist ning seetõttu blokeeris A. A. T. V. telefoninumbri kui ka veebipõhise kontakti võtmise võimaluse. X on

2-21-2228 viibinud oma isa juures alates märtsist 2021. Xl on probleeme õppimisega ning praegusel ajal, mil ta on olnud isa juures, on veelgi suurenenud mahajäämus õppetöös ja kasvanud võlgnevused õppeainetes. Lastekaitsetöötaja on olnud kontaktis X klassijuhatajaga xxx Gümnaasiumist ja sellest on teadlikud nii lapse ema A. A. kui ka isa T. V.. Kujunenud olukorras võib jääda alaealine X suure tõenäosusega xx. klassi kordama. A. A. sõnul on tal olnud alates märtsist 2021 keeruline oma alaealist poega Xt õppimisel toetada, sest laps viibib sellest ajast isa T. V. elukohas aadressil xxx xx-xx, Tallinn. Ühtlasi on alaealine X suunatud lastekaitsetöötaja poolt Mustamäe Päevakeskuse õpiabi teenusele, kuid T. V. juures olles on X jõudunud teenusele vaid kahel korral, mis näitab omakorda T. V. hoiakut poja õppimisega seotud probleemidele lahenduste leidmisele. A. A. suhtleb oma poja Xga telefoni teel, viimati 25.04.2021, ning siis jäi A. A.le mulje, et laps ei soovi või justkui kardaks talle öelda, millal ta koju tuleb. Lastekaitsetöötajad vestlesid 26.04.2021 kodukülastuse ajal vanemast eraldi ka 17-a Yga, kes on oma praeguse elukorralduse rahul ja soovib, et see nii ka jätkuks. Y sõnul õpib ta xxx xxxgümnaasiumi xx. klassis ning enda sõnul saab ta õppimisega hästi hakkama ning selliseid raskusi nagu tal varasemalt õppimisega oli, tal enam ei ole. Y rääkis suure õhinaga lastekaitsetöötajatele ka oma tuleviku plaanidest, et peale xx. klassi lõpetamist soovib ta asuda õppima kokaks ning kokaametiga seotud väljakutsetest. Y sõnul suhtleb ta oma isa T. V.ga regulaarselt, viimati käis isa juures 25.04.2021 ning nägi seal ka venda Xt, kuid omavahel nad ei suhelnud, kuna X oli hõivatud arvutimängu mängimisega. Lastekaitsetöötajatele jättis alaealine Y endast avatud suhtlemise ja sõbraliku nooruki mulje. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et A. A. esitatud avaldus on pinnapealne ning avalduses puudavad konkreetsed põhjendused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Küll aga selgitas lapse ema A. A. 26.04.2021 toimunud kodukülastuse ajal lastekaitsetöötajatele täpsemaid asjaolusid, millest saab järeldada, et esitatud avaldus on põhjendatud ja asjakohane ning lähtub perspektiivselt laste edasistest huvidest ning tagab lastele igapäevaelus turvatunde ja stabiilsuse. Kahetsusväärselt on laste isa oma käitumisega näidanud üles tahtmatust/soovimatust laste elukorralduse osas kaasa rääkida ning taoline vanema poolne käitumine ei ole mitte mingil moel laste huvidest lähtuv. Võttes arvesse varasemaid kokkupuute põhjuseid ja praegust Mustamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kokkupuudet perekond V./A.ga, leiab Tallinna Kesklinna Valitsus, et A. A. avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks on põhjendatud, kuna praeguseks on laste igapäevane hooldamine ja kasvatamine viimased aastad olnud ainult avaldaja kanda. Tallinna Kesklinna Valitsus toetab A. A. avalduse rahuldamist, kuna see on kujunenud olukorras põhjendatud ja vastab alaealiste Y ja X huvidele ja vajadustele. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab 03.05.2021 menetlusdokumendis avalduse rahuldamist viibimiskoha määramise õiguse osas. Esindaja suhtles laste emaga, kes selgitas, et suhted ei laabu viimasel ajal sellepärast, et laste isale ei meeldi tema abikaasa ja ta on viimase suhtes vaenulik. Hetkel elab noorem laps alates kodukooli minekust isa juures kaks kuud, kuid tegelikult ei täida koolikohustust. Ka eelmisel kevadel oli sama lugu. Kolm aastat tagasi tahtis ema lastega minna reisile Venemaale, kuid laste isa ei lubanud. Hiljem pole nad kuhugi reisinud, arvestades olukorda. Probleem oli laste elukoha muutmisega, laste isa andis nõusoleku siis vaid kooli pärast. Ema tahtis taotleda munitsipaalkorterit koos laste ja abikaasaga, kuid laste isa oli vastu ja ta jätkab elamist üürikorteris. Hetkel ei ole päevakorral tervisega seotud probleeme, kuid neid võib ette tulla ja siis ei saa isaga kontakti. Esindaja suhtles Yga. Tema elab hetkel ema juures, saab koolis hakkama. Raskused olid xx.klassis, kui kooli muutusega muutus võõrkeel. Praegu õpib xx. klassis. E-kool sobib, kuid ootab päris kooli, et rohkem sõpradega suhelda. Tema armastab rohkem tegevusi väljas koos teistega. Noorem vend elab hetkel isa juures ja istub arvutis mängides, talle see tähtsaim. Y

2-21-2228 suhtleb isapoolse vanaemaga ja siis ka isaga. Ta ei tea, et temaga seotud küsimustes on probleeme vanematel. Arvab, et nad peaksid ise ja koos asjad lahendama. Esindaja suhtles telefonitsi T. V.ga. Ta ütles, et noorem laps tuli tema juurde ja ta oli sunnitud vanemate juurde kolima. Õppimisega on probleeme küll, praegugi istub laps ta kõrval arvutis. Ta ise ei ole tugev IT-asjades. Ta ei ole päriselt tutvunud avaldusega ja seepärast ei arva midagi. Tal on kõigest suur stress. Ta ei ole olnud halb isa. Ta ei tea, miks laste ema kohtus tahab käia. Esindaja leppis T. V.ga kokku, et isa tuleb koos Xga esindajaga kohtumisele, kuid kohtumine jäi ära ja pärast seda ei õnnestunud ka telefonitsi isaga ühendust saada. Esindaja suhtles isapoolse vanaemaga, kes ütles, et X elab tema juures. Vanaema saab aru, et laps ei õpi, kuid ei tea, mida teha. Arvab, et isa ei tulnud kohtumisele, sest hetkel väga pingeline töö ja ülemus võib igal ajal välja kutsuda. Ta teab, et X oleks pidanud täna kooli minema, aga oli nohune ja ei saanud minna. Ilmne on, et vanaema armastab siiralt oma poega ja lapselapsi, kuid ta ei suuda täita lapsevanema kohustusi lapselapse suhtes. Esindaja vestles Xga telefoni teel. Ta selgitas, et ei saanud kooli minna, sest jalas on lihasvalu ja see teeb nii haiget ei saa kooli minna. Seda unustas vanaemale öelda, aga eile oli vist nohu ka. Ta ei tea, millal ta kooli läheb, osa asju on ka ema juures. Algul avaldas, et ikka käis ekoolis ja ei tea, miks seda näha ei ole. Siis, et vist ei ole käinud jah. Esindaja on suhelnud kõigi osapooltega. Kindlasti on vanematel omavahelisi probleeme ja probleeme laste kasvatamisel. Isa ei ole kas oma tervisliku seisundi ja/või iseloomuomaduste tõttu võimeline ennast kehtestama vanemana. Samas, ka ema ei ole seda viimased kaks kuud noorema lapse suhtes suutnud. Esindajale ei ole saanud teatavaks asjaolusid, mis tingiks laste suhtes ainuhooldusõiguse hariduse ja tervise küsimustes üle andmiseks avaldajale. Reisimisega seotud probleem oli kolm aastat tagasi seoses reisiga Venemaale. Hiljem ei ole ema kuskile reise soovinud ega organiseerinud lastega koos. Seega ei tundu ka see asjaolu täna probleemina, mida peaks kohus lahendama hooldusõiguse piiramisega. Laste igakordse viibimiskoha osas otsustusõiguse andmine emale oleks põhjendatud. Esindaja on seisukohal, et täna ei suuda kumbki vanematest täita vanemlikku kohustust lastele hariduse ja arenguks vajaliku tegevuste tagamiseks, igapäevase normaalse rutiini tagamiseks. Kummalgi vanemal ei ole kahjuks Xi üle soovi või oskusi talle vajaliku õppimiskeskkonna tagamisega. Isa ei suuda last kohustusi täitma panna ja on andnud passiivsusega võimaluse neist pääseda. Ema aga ei suuda seda teha, kui poeg elab isa ja vanaema juures. Ärakuulamine A. A. vastas kohtule, et noorem poeg X on kaks kuud juba isa juures. Emal ei ole mingit infot nende kohta, nad ei suhtle temaga. Avaldaja soovib osaliselt lõpetada ühist hooldusõigust; elukoha, viibimiskoha ja tervise küsimustes tahab otsustusõigust endale. Vanem poeg Y elab ema juures ja käib xxx xxxgümnaasiumis. Noorem poeg elab xxx xx-xx. Ema ja isa kooselu lõppes detsembris 2014. Kui vanemad elasid lahus, siis lapsed käisid ema juures siis, kui emal olid vabad päevad. Siis isa hakkas käima lastel järel, väites, et A. A. ei ole normaalne ema. A. A. abiellus 2018.a. Nüüd, kui nad kolisid 3-toalisesse korterisse, siis lapsed olid kogu aeg emaga. X veedab palju aega isa juures ja nii kui ta on isa juures, siis koolis ta ei käi ja ei õpi. Klassijuhataja tahab Xt jätta xx. klassi teist korda kordama. X on olnud alates 5. või 3. märtsist isa juures. Ema ei ole teda näinud, ta ei tea miks. X vahel vastab ema telefonile, aga räägib emaga nii, nagu ta ei tahaks emaga suhelda. Ema kuulis Ylt, et isa oli ostnud Xle mänguarvuti, millega ta nüüd mängib ööd ja päevad. A. A. on proovinud suhelda laste isaga. Kui ta ei joo, siis ta käitub normaalselt. Ta on vägivaldne, kui ta joob. T. V. on saatnud A. A.le sõnumeid, et tapab ta ära. A. A. pöördus ka politseisse, kus talle öeldi, et seni kuni ta midagi ei tee A. A.le, ei saa politsei midagi teha. Kui T. V. on kaine, siis ta ei vasta A. A. kõnedele. A. A. ei soovi niimoodi elada, et noorem poeg on isaga ja vanem poeg emaga. Ema kardab, et siis X ei käi koolis. Noorem poeg on nüüd ka kaalus juurde võtnud. X ja Y saavad

2-21-2228 väga hästi läbi. Ema arvab, et T. V. on rääkinud emast selja taga palju halba. A. A. ei keela lastel isaga suhelda. Ta on proovinud T. V.ga lastekaitse kaudu kokku leppida, et esmaspäevast reedeni X on emaga, et ta saaks koolis käia. T. V. aga väidab, et ema justkui keelaks tal suhelda lastega. Selle osas, kus koolis keegi käib, neil laste isaga vaidlusi ei ole. Laste perearst asub Ravi tänaval. X kuu aega tagasi oli isaga rääkinud sellest, et ta tahab kooli vahetada, Tallinna xx. Kooli xxx tänaval, T. V. on ise seal õppinud. Ema ei tahaks, et laps kooli vahetaks, see toob lapsele pingeid. Praegu õpib X xxx Gümnaasiumis xx. klassis. T. V. võib teha ükskõik mida, tema käitumine on A. A. jaoks ootamatu. Y õppis xxx Gümnaasiumis, tal ei läinud seal hästi, siis vahetati tema kooli. Y vastas kohtule, et ta saab xx kuu pärast xx-a. Ootab oma sünnipäeva, sest kui ta saab 18, siis saab lõpetada põhikooli ja minna sõjaväkke. Kui käib sõjaväes ära, siis tahaks õppida kokaks, töötada kokana paar aastat ja kunagi avada oma restorani ja ka kunagi tulevikus kirjutada raamatuid, mis inspireeriksid teisi. Y tahab elada ema juures. Tal on oma tuba, toas venna jaoks ruumi ei ole. Nad vahetasid kunagi vennaga toad ära, sest talle ei meeldinud diivanil magada ja siis Y magas diivanil ja sai näiteks filme vaadata. Y käib isa juures ka. Vennal on isaga ühine tuba, mõlemal on eraldi voodid. Y käib xxx xxxgümnaasiumis. Talle kunst väga ei meeldi. Kui Y sinna kooli tuli, siis ta käis iga aasta jooksuvõistlustel. Ta tahab olla seal, kus ta on praegu olnud. Tervis on korras, talle meeldib teha sporti. Y ei saa vennaga väga hästi läbi. Y oskab eesti, vene ja inglise keelt. Ema uue mehega saab ta väga hästi läbi. Suhted on neil head kodus. Ema ei ole keelanud isa juures käimist, Y saab sinna igal ajal minna, kui ta tahab. Ema ja isa ei saa väga hästi läbi, nad ei suhtle omavahel. Y tahab edasi õppima minna Tallinna Teeninduskooli. Mustamäe Linnaosa Valitsuse 06.05.2021 teabe kohaselt, lastekaitsetöötajad on perega aktiivselt tegelenud alates 10.10.2019. 25.03.2021 andis laste ema lastekaitsele teada, et X on juba kolmandat nädalat isa juures olnud ja e-koolist on näha, et laps pole üldse kooliasjadega tegelenud ega zoomi -tundides osalenud. Ema on üritanud Xga rääkida, et ta koju tuleks, kuid X on järjekindlalt keeldunud emaga kõnelemast. Ema on väga mures, kuidas saada laps tagasi koju, et ta õppetöös nii suurel määral programmist maha ei jääks. Ema sõnul on suhtlemine laste isaga veelgi halvemaks läinud. Isa on hakanud teda sõnumite teel ähvardama. 29.03.2021 tegid lastekaitsetöötajad ette teatamata kodukülastuse isa T. V. elukohta aadressil xxx xx-xx. Isa elab koos oma ema ja isaga kahetoalises korteris. Korter asub viiekorruselise maja neljandal korrusel. Kodukülastuse ajal ei olnud korteris puhast õhku. Haises äärmiselt tugevasti sigaretisuitsu järele. Kodus viibisid X, Xi isa, vanaisa ja vanaema. Lapse isa kommenteeris värske õhu puudumist sellega, et vanaisa suitsetab toas, sest tema tervis ei luba tal õue suitsetama minna. Korteri esikus oli palju tolmu ja erinevaid asju põrandal maas. Korteri lagedelt ja seintelt koorub värvi ja tapeeti. Korter oli halvas seisukorras ning vajab remonti. Laps ja isa jagavad tuba. Laps magab isaga ühes toas. Tuba on must, pime ja korratu. Nurgas olid prügikotid asjadega. Lapsel on magamiseks narivoodi, isal eraldi voodi. Toas oli veel arvutilaud koos arvutiga. Isa kommenteeris, et teeb jõudumööda remonti ja need kilekotid sisaldavad äraviskamisele minevaid asju (prügi). Korteris on köök, kus on pliit ja külmkapp. Pesemas käiakse lähedal asuvas saunas. Kodukülastusel lepiti Xi ja T. V.ga kokku, et X hakkab alates 31.märtsist käima iga päev Mustamäe Päevakeskuse õpiabi teenusel. Lastekaitsetöötaja palus isa, et ta lapse osalemise õpiabi teenusel tagaks ja selgitas ühtlasi, et see on isa kohustus, mis hooldusõigusest tuleneb. Nii X kui isa olid sellega nõus. Lastekaitsetöötaja küsis Xlt, et miks X emaga ei soovi suhelda, siis X vaikis. Laps oli kogu kodukülastuse aja väga napisõnaline. 12.04.2021 andis sotsiaaltöötaja teada, et X käis õpiabi teenusel kõigest 2 päeva, pärast seda pole käinud. Sotsiaaltöötaja sõnul vaatas ta täna Xi ekooli ja nägi, et X ei osale ka õppetöös ega ole tegemata töid järele vastanud. 15.04.2021

2-21-2228 andis Mustamäe Päevakeskuse sotsiaaltöötaja teada, et X jätkuvalt puudub õpiabiteenuselt ning X ei ole osalenud ka õppetöös ega teinud koduseid ülesandeid. Päevakeskuse sotsiaaltöötaja on korduvalt püüdnud lapse isaga kontakti saada, kuid isa ei vasta. Sotsiaaltöötaja edastas isale info, et õpiabiteenus on avatud ka koolivaheajal, kuid isa vastas, et nad saavad ise hakkama ega vaja õpiabiteenust. 26.04.2021 toimus kodukülastus A. A. koju. Ema sõnul pöördus ta kohtu poole abi saamiseks, sest ta jõudis arusaamisele, et olukorra jätkumisel võib nooremal lapsel haridus sootuks omandamata jääda ning tekkida ka tõsised terviseprobleemid. Eelmisel kevadel oli sama olukord, mil distantsõppe ajal X läks isa juurde ning peale seda õppetöös üldse enam ei osalenud. Kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, siis on ema võimetu lapse õigusi isa tegevusetuse eest muul moel kaitsma, kui pöörduda ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusega kohtu poole. Ka Yl oli varasemalt koolikohustuse täitmisega probleeme, kuid distantsõppimine sobib Yle ja ta tuleb oma asjadega palju paremini toime, kui varasematel õppeaastatel. Y küsib õppimisel vahel ka tema abi, kuid üleüldiselt tuleb ta õppimisega iseseisvalt toime. Ema hinnangul on Y vanuses, et oskab ise teha vahet õigel ja valel käitumisel ja käitumise tagajärjel ega lase ennast välisest mõjutada nii nagu X. Ema avaldas suur muret Xi tervise ja hariduse omandamise pärast. X on praeguseks olnud üle kuu aja isa juures ega ole terve selle aja tegelenud õppetööga, ei füüsilise aktiivse tegevusega, on olnud peamiselt arvutis, söönud ebatervislikult ega ole saanud end välja puhata. Isa kodus puuduvad ka pesemisvõimalused. Ema on nõutu, sest lapse isa käitub last kahjustavalt ning temal, kui lapse ühel hooldusõiguslikul vanemal ei ole reaalselt võimalik teise hooldusõigusliku vanemaga kontakti saada, et lapse vajadustest ja nende toetamisest rääkida ning koostööd teha. Ema on murelik, et isa vaenulik isiklik suhtumine emasse, mõjutab ka Xi suhtumist emasse, mis aga ei ole Xle endale hea. Kui X on kodus, siis on tema käitumine tavaline lapse käitumine, kuid isa juures olles, muutub lapse olek ema suhtes kinniseks, ja vaenulikuks. Tuginedes isa käitumisele, on ema murelik, et isa räägib lapse kuuldes emast äärmiselt halvasti, mis Xle iga kord muserdavalt mõjub. Varasemalt oli ka vanem laps Y ema suhtes vaenulik, kui isa juurest tuli, siis Yi kasvamisega on nende omavaheline läbisaamine järjest usalduslikumaks muutunud ja neil on koos hea olla. Ema sõnul on laste isa teda korduvalt vägivalla ja tapmisega ähvardanud ning ema esitas avalduse politseisse. Kodukülastuse ajal näitas ema lastekaitsetöötajale oma jutu kinnituseks isa poolt saadetud sõnumeid, mille sisu on äärmiselt ründav ja ähvardav. Vestlus Yga (xx-a) toimus ilma ema juuresolekuta. Yi hinnangul on hästi see, et tema õppimine on korras ja ta ei suhtle enam nende noortega, kes kuhugi ei püüdle. Talle sobib distantsõppe vorm ja ta saab õppimisega hakkama. Vene keel ja matemaatika on tema jaoks rasked, kuid nendes ainetes on ema talle toeks. Yi sõnul on ta kindel, et lõpetab põhikooli ära ja läheb edasi kutsekooli. Y rääkis, et käis äsja isa kodus. Isa oli Xle uue arvuti ostnud, millega saab eeskätt mänge mängida, kuid Yi külaskäigu ajal oli X isegi õppinud. Yi sõnul ei käi X enam oma sõpradega kohtumas, vaid suhtleb inimestega arvutimänge mängides läbi interneti. Y isa juures käies Xga suurt ei räägi, vaid vestleb vanaemaga. Y käib isa juures küll, kuid sinna ööbima ei soovi ta jääda. Peale vanemate lahku minekut elasid nad vennaga mõned aastad isa juures, sest emal ei olnud kohe oma elamist võimalik soetada ja see tuba kus ta elas, seal ei olnud üldse ruumi. Ema juures käisid nad nii tihi külas kui vähegi võimalik. Yi sõnul on tema läbisaamine hea nii ema, tema uue abikaasa kui ka oma isaga. Rohkem meeldib ja soovib Y siiski elada ema juures ning isa juures pigem külas käia. Lastekaitsetöötaja on üritanud vastuvõtule kutsuda ka Xt ja laste isa, kuid laste isa eirab nii linnaosade lastekaitsetöötajate püüdu temaga kontakti saada, et teda nõustada. Pärast mitmeid ebaõnnestunud katseid nii sõnumite kui telefonikõnede teel, saatis lastekaitsetöötaja 26.04.2021 isale uuesti ametliku kutse vastuvõtule (läbi sõnumi), millele laste isa 27.04.2021 vastas, et lähevad Xga advokaadibüroosse. Kui lastekaitsetöötaja pakub muud aega

2-21-2228 vastuvõtuks, selgitades taaskord kohtumise eesmärki, vastab laste isa, et neil on kiire ja avaldab pahameelt, et lastekaitse neile terrorit teeb. 28.04.2021 öösel saatis laste isa lastekaitsetöötajale vastuseks taas segase sisuga sõnumi. Pärast seda püüab lastekaitsetöötaja veel mitmeid kordi nii sõnumi kui ka kõnedega isa vastuvõtule kutsuda, kuid laste isa ei ole praeguseks hetkeks (03.05.2021) sõnumitele ega kõnedele vastanud. 06.05.2021 saatis Xi klassijuhataja väljavõtte e-koolist, millelt on näha rohked puudumised kooliaasta algusest saadik kokku 132 koolitundi. Väljavõttelt on näha tegemata koolitööd. Laps on alates jaanuarist elanud isa juures. Lapse huvi. Laps vajab ellujäämiseks ja arenguks täiskasvanu poolt tegudega antavat hoolt, nii emotsionaalset, vaimset kui füüsilist tuge. Vanemad on kohustatud teostama oma vanemlikke õigusi lapse parimaid huve silmas pidades. Lapsevanem ei tohi kahjustada oma tegevuse või tegevusetusega lapse arengut. Lapsevanema ülesanne on seada lapsele eakohaseid piiranguid, neid suunata, tagada lapsele turvaline ja arendav kasvukeskkond. X on arenguetapis, kus vanemad saavad toetada lapse arengut läbi piirangute seadmise ja vähesel määral otsustuvabaduse andmise suurendamise lapsele, kuid siiski oma autoriteedi säilitamisele. Xi isa on loobunud täielikult hooldusõigusest tuleneva vanemliku vastutuse võtmisest ning taolise tegevusega jätnud oma lapsed sisuliselt hooletusse. Sellise tegevusega kuritarvitab isa oma hooldusõigust, seades otsesse ohtu lapse füüsilise, vaimise ja emotsionaalse tervise ning takistades tema eakohast arengut eirates vanema seadusest ja loomuõigusest tulenevat kohustust tagada lapse areng ja koolikohustuse täitmine. Kui Y, olles peaaegu täiskasvanu, suudab teha vahet heal-halval, omab tulevikuplaane, väärtustab haridust ja teab, millised on tema õigused ja kohustused, siis juulis xx. a saav X on vanuses, kus vanema roll ja eeskuju on veel äärmiselt tähtis. Seetõtu saab vanem selles eas lapse heaolu ja õiguste tagamist mõjutada, toetades lapse kasvamist ja arenemist või siis teda kahjustades. Laste huvides ja nende eeldus on, et vanem lähtub oma tegevuses seades lapse vajadused enda omadest kõrgemale ja tagama, et laps saab mitmekülgset tuge oma igas arenguetapis. Mida vanemaks saab laps, seda keerukam on vanema ülesanne oma lapse toetamisel iseseisvuse poole. Arengupsühholoogia kohaselt ei ole 12-13 aastast last enam võimalik kasvatada, vaid juhendada ja suunata, tutvustades temale elu erinevaid valdkondi ja tahke ning aidata lapsel kõigest aru saada. Lapsevanema ülesanne on last motiveerida, innustada, aidata ületada hirme, kõhklusi. X on praegu xx. a, kes on täielikult sulgunud arvutimaailma ja kes võõrandub reaalsest elust iga päevaga. Seda laseb tal teha lapsevanem, kes on ära unustanud või tahtlikult eirab oma kohustusi ja vastutust lapsevanemana. Lapse hooldusõigus koosneb reaalsetest toimingutest, mida vanem lapse suunal tegema peab. Hooldusõigus on vanemal selleks, et tema ise saaks oma last, keda ta eelduslikult armastab ja kellest hoolib, kasvatada. Lapse ellujäämise ja täiskasvanuks arenemise tagamiseks on vanem kohustatud oma hooldusõigust täitma. Kui ta seda ei tee, siis annab ta oma käitumisega teada, et ta ei ole suuteline selle õiguse kaasnevat vastutus kandma. Mustamäe Linnaosa Valitsus tuginedes ülaltoodule, kaaludes laste huve kui esmatähtsaid, nii lühemas kui pikemas perspektiivis ja arvestades laste arvamusega on seisukohal, et konkreetsete laste huvides on kui nende igakordse viibimiskoha (sh reisimine), tervise ja haridusküsimustega seotud vastust on õigustatud kandma vanem, kes sellega igapäevast nagunii tegeleb. Kuivõrd Y saab xx.xx.xxxx täisealiseks ja oma arengust tulenevalt on vanema negatiivsed mõjutused väiksema ulatusega, kui xx. a Xi puhul, siis alternatiivne võimalus lõpetada ühine hooldusõigus X osas ning anda hooldusõigus Xi igakordse viibimiskoha, tervise ja haridusküsimustes täielikult lapse emale. Lapse sujuva elukorralduse huvides on viia õiguslik olukord vastavusse reaalse elulise olukorraga. Kohtu seisukoht

2-21-2228 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud. PKS § 116 lg 1 järgi on vanematel üldjuhul oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 117 järgi tekib vanematel lapse sünni järel lapse suhtes ühine hooldusõigus, samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ka ühine esindusõigus. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad PKS § 118 lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. PKS § 137 lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 2 kohaselt, avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-45-11 p 21 on põhjendatud vanemate lahuselu korral vaadata tervikuna ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. A. A. esitas kohtule avalduse tema ja T. V. ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamiseks laste X ja Y suhtes ja emale laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning hooldusõiguse hariduseja terviseküsimustes täielikult üle andmiseks. Kohus menetleb asja PKS § 123 lg 1 järgi eelkõige laste huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka

2-21-2228 vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on ära kuulanud laste ema ja alaealise Y ning selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud, sh lastele menetluses määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukohad. Kohtul ei õnnestunud ära kuulata laste isa T. V.t ja alaealist Xt, kuna T. V. ei ilmunud kohtusse ärakuulamisele ja ei võimaldanud ära kuulata ka Xt. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealiste laste X ja Y vanemad elavad lahus alates detsembrist 2014; 2) lapsed elasid pärast vanemate lahkuminekut ajavahemikul 2014-2018 rohkem isa juures, alates 2018.a lapsed elavad koos emaga; 3) lapsed suhtlevad ja kohtuvad oma isaga; 4) X on elanud ka pärast vanemate eraldi elama asumist aeg-ajalt isa juures ja viibib isa juures alates 2021.a märtsist; 5) ema ei ole keelanud lastel isaga suhelda; 6) X ei osale isa juures viibimise ajal kooli õppetöös ja õpiabi teenusel; 7) X viibimise ajal isa juures on ema hooldusõiguse teostamine takistatud ja laps ei suhtle oma emaga; 8) isa laste suhtes hooldusõigust sisuliselt ei teosta. Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, nõustub täielikult avaldaja, mõlema kohaliku omavalitsuse ja lastele menetluses määratud esindaja seisukohtadega, mis koos kõigi asjas kogutud tõenditega kogumis veenavad kohut üheselt, et avalduse esitamine on põhjendatud. Avaldaja põhjenduste kohaselt elavad laste vanemad eraldi ja ei ole pärast 2014.a elanud koos lastega ühise perena. Lapsed on elanud ka pärast vanemate eraldi elama asumist isa juures ja X viibib isa juures ka käesoleval ajal, alates 2021 märtsist. Laste vanematel ei ole head suhted, laste isa ei ole ema jaoks telefoni teel kättesaadav ning isa ei soovi lastega seotud küsimustega tegeleda, ei näita üles vähimatki huvi laste kasvatuse osas ja tegutseb igati vastu lastega seotud hariduse küsimustes, enamasti küll vaikimisega ja tegevusetusega, mis omakorda välistab võimaluse teostada ühist hooldusõigust. A. A. on Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajatele avaldanud, et viimasel ajal on T. V. hakanud talle saatma ähvardavaid ja teda hirmutavaid sõnumeid, peamiselt öösiti, mis puudutavad A. A. elu ja tervist ning seetõttu blokeeris A. A. T. V. telefoninumbri kui ka veebipõhise kontakti võtmise võimaluse. Seega on laste vanemate suhtlemine ka selle tõttu käesoleval ajal takistatud. Tallinna Kesklinna Valitsuse teabe kohaselt, Xl on probleeme õppimisega ning praegu, mil ta on olnud isa juures, on veelgi suurenenud mahajäämus õppetöös ja kasvanud võlgnevused õppeainetes. X on suunatud Mustamäe Päevakeskuse õpiabi teenusele, kuid T. V. juures olles on X jõudunud teenusele vaid kahel korral, mis näitab omakorda T. V. hoiakut poja õppimisega seotud probleemidele lahenduste leidmisele. Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et kahetsusväärselt on laste isa T. V. oma käitumisega näidanud üles tahtmatust/soovimatust laste elukorralduse osas kaasa rääkida ning taoline vanema poolne käitumine ei ole mitte mingil moel laste huvidest lähtuv. Mustamäe Linnaosa Valitsuse teabe kohaselt on laste ema pöördunud lastekaitse talituse poole seoses noorema lapse Xi õpiraskustega ja tema suunamisega Mustamäe Päevakeskuse õpiabi teenusele 2019.a. Samuti on Mustamäe Linnaosa Valitsust teavitatud 2019 detsembris Y probleemidest, kuna laps süstemaatiliselt puudus tundidest ja kui ka tunniajal klassis viibis, siis õppetöös ei osalenud; eiras süstemaatiliselt kooli kodukorda ega pidanud kinni ühestki kokkuleppest. Mustamäe Linnaosa Valitsuse teabest nähtub, et laste isaga on väga raske kontakti saada, et T. V. ei tee

2-21-2228 koostööd, ei vasta telefonikõnedele, ei soovi suhelda lastekaitsetöötajatega ja laste vajadust õppetöös osaleda ei mõista. 2021.a isa juures viibimise ajal X jätkuvalt puudub õpiabiteenuselt, ei ole osalenud õppetöös ega teinud koduseid ülesandeid. Laste isa keeldub probleemi tunnistamast ja süstemaatiliselt keeldub koostööst laste õigusi kaitsvate ametkondadega ning on väljendanud seda läbi sõnumite ametnikele kui ka lastele. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja on seisukohal, et isa ei ole kas oma tervisliku seisundi ja/või iseloomuomaduste tõttu võimeline ennast kehtestama vanemana ja ka ema ei ole seda viimased kaks kuud noorema lapse suhtes suutnud. Esindaja ei toeta laste suhtes ainuhooldusõiguse hariduse ja tervise küsimustes üle andmist emale, kuid laste igakordse viibimiskoha osas otsustusõiguse andmine emale oleks põhjendatud. Kohus on seisukohal, et laste elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe elukoha olemasolu. Käesolevas menetluses on kinnitust leidnud, et avaldaja juures on laste jaoks sobivad elutingimused. PKS § 137 lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja üks vanematest on avaldanud, et ei soovi hooldusõigust edaspidi osaliselt ühiselt teostada. Kohus on laste ema isiklikult ära kuulanud ja A. A. jäi oma avalduse juurde. Laps X veedab palju aega isa juures ja siis ta koolis ei käi ja ei õpi. Klassijuhataja tahab Xt jätta xx. klassi teist korda kordama. Isa juures viibimise ajal laps emaga ei suhtle, ema ei ole Xt näinud, laps vahel vastab ema telefonile, aga räägib emaga nii, nagu ta ei tahaks emaga suhelda. Selle osas, kus koolis keegi käib ja perearsti valiku osas, vanematel vaidlusi ei ole. Kohus on alaealise Y isiklikult ära kuulanud ja Y kinnitas, et ta tahab elada ema juures, olla seal, kus ta on praegu olnud. Y tulevikuplaanideks on minna sõjaväkke ja edasi õppima. Ema ei ole Yl keelanud isa juures käimist; ema ja isa ei saa väga hästi läbi, nad ei suhtle omavahel. Y ei ole vastu vaielnud tema suhtes vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamisele. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega on leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama T. V. hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning hooldusõiguse tervise- ja haridusküsimustes suhtes täielikult. Kohus nõustub Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga, et laps X on arenguetapis, kus vanemad saavad toetada lapse arengut läbi piirangute seadmise ja vähesel määral otsustuvabaduse andmise suurendamise lapsele, kuid siiski oma autoriteedi säilitamisele. T. V. on loobunud täielikult hooldusõigusest tuleneva vanemliku vastutuse võtmisest ning taolise tegevusega jätnud oma lapsed sisuliselt hooletusse. Sellise tegevusega kuritarvitab isa oma hooldusõigust, seab otsesesse ohtu lapse füüsilise, vaimse ja emotsionaalse tervise ning eirab vanema seadusest ja loomuõigusest tulenevat kohustust tagada lapse areng ja koolikohustuse täitmine. X elab praegu juba mitu kuud isa juures, kuid isa ei tegele aktiivselt lapse kasvatamisega ja lapse eest hoolitsemisega. Laste isa keeldub probleemi tunnistamast ja süstemaatiliselt keeldub koostööst lapse õigusi kaitsvate ametkondadega. T. V., olles osavõtmatu lapse vajaduste osas, ära kasutades lapse loomupärast usaldust oma vanema vastu, kahjustab teadlikult oma lapse X tervist ja arengut, seadmata vajalikke piire võimaldades sellega mitte omandada õiget tervisekäitumist, mitte osaleda hariduse omandamisel, huvitegevuses ning kuritarvitab teadlikult oma hooldusõigust, jättes lapse arengu hooletusse. E-kooli väljavõttel on näha puudumised kooliaasta algusest saadik, kokku 132 koolitundi ja tegemata koolitööd. Laste isa ei ole avaldanud soovi ega näidanud üles muret ega huvi tegeleda laste tervise ja hariduse küsimustega. Lapse ema on võimetu noorema lapse õigusi ja heaolu tagama olukorras, kus teine hooldusõigusega vanem seda passiiv-agressiivse käitumisega takistab. Y on peaaegu täiskasvanu, suudab teha vahet mõistlikul elukorraldusel, omab tulevikuplaane, väärtustab haridust ja teab, millised on tema õigused ja kohustused. Laste ema on sisuliselt ainuisikuliselt igapäevaselt vastutanud laste tervise, hariduse ja sellega kaasnevate toimingute eest. Noorema lapse tervise ja

2-21-2228 haridusküsimuste tagamist on otseselt takistanud lapse isa, kes ei taga lapse tervisekäitumist ega koolikohustuse täitmist kui laps on temaga ning väldib igasugust koostööd lapse teise vanemaga ja lapse õigusi kaitsvate spetsialistidega. A. A. on T. V. suhtes pöördunud politseisse seoses vägivalla ja tapmisega ähvardamisega, mis on kinnitust leidnud T. V. poolt saadetud ründavate ja ähvardavate sõnumitega. Käesoleval ajal ei ole vanematel olnud eriarvamusi seoses laste reisidega. T. V. ei ole käesoleva kohtumenetluse vastu mingit huvi ilmutanud ega oma seisukohta vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas esitanud. T. V. ei ilmunud korduvalt kohtusse ärakuulamisele ja võimaldanud kohtul ära kuulata last Xt. T. V. on kohtumenetlusest ja asja olemusest ning kohtule vastamise ja kohtusse ilmumise kohustusest teadlik, seega tõestas ta täielikku ükskõiksust oma laste ja nendega seonduva suhtes ning soovimatust täita vanemakohustusi ja oma laste kasvatamises aktiivselt osaleda. T. V. ei ole kohtule teatanud kohtule vastamata jätmise ja kohtusse ilmumata jätmise põhjustest. Menetluses esitatud seisukohtadest nähtub, et vanemate vahel on omavahelised, käesoleval ajal kiiresti lepitamatud vastuolud, mis takistavad neil ühise hooldusõiguse teostamist ja et vanemad omavahel ei suhtle, mistõttu on vähe tõenäoline, et vanemad suudaksid lähiajal lastele olulistes küsimustes kokkuleppele jõuda. Kohus on seisukohal, et vanemate vahelised pinged avaldavad lastele kindlasti mõju. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas laste emale. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses esile toodud asjaoludest nähtuvalt on põhjendatud lõpetada laste vanemate ühine hooldusõigus laste terviseküsimustes. Kuigi siiani ei ole laste terviseküsimuste ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski laste tervisega seonduv oluline küsimus, siis arvestades vanemate omavahelisi suhteid ei saa eeldada, et vanemad suudaksid rahumeelselt laste tervisega seonduvaid asjaolusid arutada. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et ajal kui X on oma isa juures, siis ei suhtle isa ja laps emaga ja isa vaenuliku suhtumise tõttu võib olla takistatud ema teavitamine lapse tervisega seonduvatest asjaoludest. Samuti ei ole eluliselt õigustatud seada laste tervisega seonduvat ja heaolu vanemate vahelise konflikti meelevalda. Kuna vanemate vaheliste suhete ja suhtlemise puudulikkuse pärast on oht, et lastele vajalikud toimingud võivad viibida, sest vanemad ei saa omavahel suheldud, siis on laste seisukohalt oluline, et laste tervisega seotud asju otsustab üks vanematest, kuna see võimaldab vältida olukorda, et vanemad kahekesi otsustades õigeaegselt otsusele ei jõua. Lastel on õigus sellele, et vanemate vahelised isiklikud tülid ei takista laste terviseküsimuste sujuvat korraldamist. Kui samaaegselt on vaja teiselt vanemalt nõusoleku saamiseks selgitada ja tõendada, et neid toiminguid on laste jaoks vaja, siis leiab kohus, et laste huvides on, kui nende vajadused saavad tagatud ilma, et teostus oleks ohustatud vanemate vahelise isiklikust vaenust tuleneva vaidluse tõttu. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses esile toodud asjaoludest nähtuvalt on põhjendatud lõpetada laste vanemate ühine hooldusõigus laste haridusküsimustes. Kuigi siiani ei ole laste kooli valiku osas ühise hooldusõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski laste haridusega seonduv oluline küsimus, siis arvestades vanemate omavahelisi suhteid ei saa eeldada, et vanemad suudaksid rahumeelselt laste haridusega seonduvaid asjaolusid arutada. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et ajal kui X on oma isa juures, siis ei suhtle isa ja laps emaga ning isa vaenuliku suhtumise tõttu võib olla takistatud ema teavitamine lapse haridusega seonduvatest asjaoludest. Samuti on tuvastatud, et T. V. ei ole korraldanud X koolikohustuse täitmist ja ei ole suunanud last õppima ning osalema õpiabi teenusel, mistõttu võib laps jääda teiseks aastaks samasse klassi õppekava kordama. Kohus leiab, et ei ole eluliselt õigustatud seada laste haridusega seonduvat ja heaolu vanemate vahelise konflikti meelevalda. Kuna vanemate vaheliste suhete ja suhtlemise puudulikkuse pärast on oht, et

2-21-2228 lastele vajalikud toimingud võivad viibida, sest vanemad ei saa omavahel suheldud, siis on laste seisukohalt oluline, et laste haridusega seotud asju otsustab üks vanematest, kuna see võimaldab vältida olukorda, et vanemad kahekesi otsustades õigeaegselt otsusele ei jõua. Lastel on õigus sellele, et vanemate vahelised isiklikud tülid ei takista laste haridusküsimuste sujuvat korraldamist. Kui samaaegselt on vaja teiselt vanemalt nõusoleku saamiseks selgitada ja tõendada, et neid toiminguid on laste jaoks vaja, siis leiab kohus, et laste huvides on, kui nende vajadused saavad tagatud ilma, et teostus oleks ohustatud vanemate vahelise isiklikust vaenust tuleneva vaidluse tõttu. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus A. A. avalduse laste vanemate vanemaõiguste määramiseks. Kohtu hinnangul tuleb lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste Y ja X suhtes osaliselt ja anda hooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguse osas ning terviseja haridusküsimustes üle laste emale. Kohus ei pea põhjendatuks lapse vanemaid käesoleval ajal perenõustamiseks kohustada, kuna perenõustamine annab tulemusi ainult mõlema vanema tõsiseltvõetava soovi korral. Kohus leiab, et vanematel on võimalik osaleda nõustamistel omal algatusel siis, kui nad tunnevad selleks valmisolekut. Kohtu hinnangul näitab T. V. suhtumine lastega seonduvatesse asjaoludesse laste isa teadlikku otsustust mitte kanda vanemlikku vastutust laste kasvatamise eest ning mitte osaleda laste suhtes hooldusõiguse teostamises. Seetõttu ongi põhjendatud laste hooldusõiguse osaliselt üle andmine laste emale, et tegelik olukord viia vastavusse ka õiguslikult ja tagada selles asjas selgus. Laste huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lastele kahjulikke tagajärgi. Kohus leiab, et vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetamine on laste huvidele vastav, garanteerides laste turvalisuse, hoolitsetuse ja vaimse ning füüsilise arengu. Hooldusõiguse avaldajale osaliselt üle andmine on põhjendatud ka seetõttu, et laste jaoks tähtsad otsused saaksid vastu võetud õigel ajal ja vanema poolt, kes on laste käekäiguga üksikasjadeni kursis ning sellest tulenevalt oskab ka lastega seonduvate otsuste tegemisel arvestada laste huvidega. PKS § 145 lg 2 kohaselt, hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta. PKS § 145 lg 3 kohaselt, kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem. Seega ajal, mil laps viibib koos ühe vanemaga, on vanemal tavahooldusõiguse kaudu ainuisikuliselt õigus otsustada igapäevaasjade lahendamiseks vajalikke küsimusi, millega on lapse huvid tagatud. Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg 1, lg 6 ja § 430 lg 1 kohaselt võivad vanemad menetluse kuni lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 lg 3 sätestatust ja jätab lastele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.