Weizenbergi 20, 10151 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska, A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected] Kostja: Aliis Lepik, isikukood *; elukoht: *
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja OÜ Aktiva Finants hagi.
2.Välja mõista kostjalt Aliis Lepikult (Lepik) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja 893,92€ (kaheksasada üheksakümmend kolm eurot ja 92 senti), so põhinõue summas 446,96€ ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 446,96€.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
2.Välja mõista kostjalt Aliis Lepiklt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 175€ ja õigusabikulud summas 438,20€, so kokku 613,20€ (kuussada kolmteist eurot ja 20 senti).
Edasikaebamise kord
2-15-114220
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.09.09.2015.a. esitas hageja OÜ Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, millega palub kostjalt Aliis Lepikult võlgnevuse 446,96 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 413,32 euro ja täiendava jooksva viivise, mis ühe aasta kohta moodustab summa 244,71 eurot ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 33,64 euro välja mõistmist.
1.2.Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 27.12.2012.a liitumislepingu ja järelmaksuga vara müügilepingu nr 2251860 ja lepingu lisa 2251867. Lepingu kohaselt Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 2.12.2014.a. kostja vastase nõude põhisummas 446,96 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr 2006572985 käsitlustasuga, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingust. Käesoleva lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või Elisa Eesti AS poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast.
1.3.15.10.2015.a. on hageja vastanud kostja seisukohtadele, mille järgi ei saa hageja nõustuda kostja vastuväidetega. Kostja on lepingute sõlmimisel 27.12.2012 andnud arvete edastamise kanaliks Elisa Eesti AS-le oma e-postiaadressi * liitumislepingu nr 2251860 alusel (arveldusandmed: arve saadetakse: e-mail ja Email on märgitud *). Elisa Eesti AS on edastanud hagejale väljavõtte kostjale edastatud arvetest ja arvete kanalist (lisa 1), kus on märgitud samuti sama E-postiaadress. Ka võlateated on kostjale saadetud samale e-postiaadressile ja lisaks täiendavalt veel postiga 29.03.2013 postiaadressile *. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas kostja ei saanud talle edastatud arveid antud E-postiaadressilt kätte ega võlateadet oma postiaadressilt. Epostiaadressi * kostja ilmselgelt kasutab, kuna edastas ka kohtule oma vastuse samalt kontaktilt ja lisaks avaldab ka postiaadressina *. Elisa Eesti AS-le ei ole postiga saadetud kiri tagasi tulnud, seega ei ole alust eeldada, et kostja ei ole kirja kätte saanud. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, kui arveid ei esitata, siis ei pea ka kasutatud teenuste eest tasuma. Lisaks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 7.5 kohaselt arve väljastatakse kliendile liitumislepingus kliendi soovi avalduse alusel elektroonsel kujul ja punkti 7.6 kohaselt arve mittekättesaamine ei vabasta klienti arve tasumise kohustusest. Arve mittesaabumisel on võimalik kliendil saada
2-15-114220
informatsiooni tasumisele kuuluva summa kohta Elisa Eesti AS infotelefoni vahendusel või esindusest või volitatud esindajalt. Hageja hinnangul, kui kostjani tõesti mingil põhjusel arved ei jõudnud, oleks pidanud ta ise pöörduma teenusepakkuja poole ja teavitama, et ei ole arveid saanud.
1.4.02.12.2015.a. on hageja esitanud vastuväited kostja vastuväidetele ja viivise vähendamise taotlusele, mille järgi hageja ei saa nõustu, et Elisa Eesti AS ja hageja ei ole talle saatnud arveid ega teatiseid võlgnevuse kohta. Kostja on tunnistanud 09.11.2015 kohtuistungil, et kostja avaldatud e-postiaadress * on kehtiv ja kolmas isik käis tema e-posti kirju kustutamas. Hageja ei saa vastutada selle eest, kui kostja ei suuda oma postkasti hallata ning annab juurdepääsu oma epostile kolmandatele isikutele, kes võivad seda kurjasti ära kasutada. Arvetest nähtuvalt kostja teenuseid kasutas ja seade anti kostjale üle. Kostja ei saanud eeldada, et kasutatud teenuste eest tasuma ei pea ning seade on talle kingitud, mille eest järelmaksu ei tule tasuda. Ka kostja poolt avaldatud postiaadress * on korrektne, kuhu on saadetud teatised võlgnevuse kohta. Kirjad ei ole tagasi tulnud, seega saab eeldada, et kostja on teatised kätte saanud. Samuti ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et viivisemäär 0,15% kalendripäevas on "liigkasuvõtjalikult suur." Kostja võlgnevus hageja ees on tekkinud juba aprillis 2013, s.o rohkem kui 1,5 aastat tagasi. Kostja ei saa mõistlikult eeldada, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viiviste tasumist oma kohustuste mittetähtaegse täitmise eest. Kui lepinguline viivisemäär on kõrgem, kui seadusjärgne (VÕS § 113 lg 1), ei tähenda see automaatselt, et lepinguline viivisemäär on tühine. Käesoleval juhul ei ole viiviseid isegi vähendatud põhisummani ning hageja on kostjale pakkunud ka kompromissi, mille kohaselt oleks hageja viiviseid vähendanud. Hageja hinnangul on lepinguline viivisemäär mõistlik.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.1.Kostja esitas 06.10.2015.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi võtab kostja A. Lepik hagi osaliselt õigeks, so summas 383,05 EUR (järelmaks ja osutatud teenused). Kostja ei võta hagi õigeks käsitlustasu ja viivisenõude osas, sest asjaoludest tulenevalt on käsitlustasu ja viivise nõudmine põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Elisa Eesti AS ei ole kostjale saatnud arveid ega meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Arveid nägi esmakordselt siis, kui Julianus Inkasso OÜ esindaja need 26.02.2015. a e-posti teel kostjale edastas. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kostjale ei ole võlgnevuse kohta arveid ega meeldetuletusi kätte toimetatud, on käsitlustasu ja viivise nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti on kostja hinnangul oluline arvestada asjaoluga, et ta on lapsehoolduspuhkusel, ei käi tööl ning sissetuleku moodustub lapsetoetus, mistõttu ei ole õiglane minult hagiavalduses nõutava viivisesumma väljamõistmine.
2.2.Kostja on 25.11.2015.a. esitanud viivise vähendamise nõude, mille järgi tuleb vähendada viivist, sest 1) hagetava viivise lepinguline määr ka lubamatult e. liigkasuvõtjalikult suur, mis tõttu ei või see olla hageja sellekohase õigustatava huvi põhjenduseks; 2) hagetava viivisnõude suurus ei arvesta asjaoluga, et olen käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ning minu reaalseks sissetulekuks on üksnes lapsetoetus, mistõttu ei ole võimalik pidada õiglaseks minult hagiavalduses nõutava viivisesumma väljamõistmist; 3) minult hagetava viivise ebamõistlik suurus avaldub ka selles, et hagejale pole nii suurt kahju tekkinud, kui ta püüab väita. Kostja taotleb ka, et kohus jätaks asja lahendamisel minu vastu suunatud hageja sissenõudmiskulude ja menetluskulude väljamõistmise taotlused rahuldamata, sest nende rahuldamine oleks antud olukorras minu suhtes äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu. Võttes arvesse, et: a) kostja suhtes hagejapoolsel lepinguliselt korrektsel käitumisel ei oleks hagejal eeldatavalt üldse tekkinud sissenõudmiskulusid; b) hageja poolt nõutav „käsitlustasu“ ei ole kehtiva menetlusõiguse järgi menetluskulu, mida oleks lubatud teiselt poolelt välja mõista; c) kohus võib jätta TsMS § 162 lg 4 mõtte järgi hageja poolt kantud menetluskulud kostjalt välja mõistmata, kui see oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
MENETLUSE KÄIK
3.Osaühing Aktiva Finants esitas 30.06.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 860,28 euro saamiseks. Kohus tegi 3.07.2015 võlgnikule makseettepaneku,
2-15-114220
mis on kätte toimetatud 3.07.2015 aadressil *. Võlgnik Aliis Lepik esitas 17.07.2015 nõudele vastuväite. 19.08.2015.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti OÜ Aktiva Finants hagi Aliis Lepiku vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus kohustas 24.08.2015.a määrusega hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. 09.09.2015.a OÜ Aktiva Finants esitas hagi Elisa Eesti AS ja kostja vahel 27.12.2012.a sõlmitud liitumislepingu ja järelmaksuga vara müügilepingu nr 2251860 ja lepingu lisa 2251867 alusel. 09.09.2015.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse lihtsustatud korras ja alustas eelmenetlust. 09.11.2015.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras seisukohtade ja taotluste esitamise tähtajaks 25.11.2015.a. Eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks määras kohus asjas 02.12.2015.a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Puudub vaidlus, et Elisa Eesti AS ja kostja Aliis Lepik sõlmisid 27.12.2012.a liitumislepingu ja järelmaksuga vara müügilepingu nr 2251860 ja lepingu lisa 2251867. Lepingu järgi kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 108 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud. Kostja A. Lepik on 09.11.2015.a. toimunud eelistungil võtnud õigeks põhinõude suuruse summas 446,96 eurot, mis on tasumata jäänud lepingujärgsed maksed, sh käitlustasu summas 63,91 eurot (arve nr 2006572985) kostjale Elisa Eesti AS esitatud arvete eest. Seega ei ole vaidlust selles, et kostja A. Lepik on jätnud Elisa Eesti AS esitatud arvete eest tasumata ja põhinõue on muutunud sissenõutavaks, st et kostja A. Lepik on VÕS § 100 tähenduses jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
4.2.Vaidlus on viivisenõude osas. Kostja hinnangul on viivis ebamõistlikult suur, viivisenõude esitamine oleks kostja majanduslikku seisundit hinnates ebaõiglane ja hageja (sh Elisa Eesti AS) korrektselt käitumisel ei oleks viivisenõuet tekkinud. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuste lepingute sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele – kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Alates hagi esitamisest 07.09.2015.a. kuni 31.12.2015.a. on möödunud 115 päeva, mis teeb viivise suuruseks 77,10 eurot (446,96x115x0,15%). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise 413,32 eurot ja täiendava jooksva viivise nõudes (ühe aasta kohta 244,71 eurot) kuni summani 33,64 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas arvestades viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Seega hageja nõuab kostjalt viivist kokku summas 446,96 eurot, mis on muutunud sissenõutavaks.
2-15-114220
VÕS § 113 lg 1 alusel kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Seega saab nimetatud sätete alusel viivist vähendada vaid kohustatud lepingupoole nõudmisel (RKTKo nr 3-2-1-43-13, p 14). VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Lisaks poolte esitatud asjaoludele tuleb kaaluda viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS §-st 7, seetõttu võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (RKTKo nr 3-2-1-162-12, p 20). Seadus ei sätesta viivise suuruse kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada (RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 14). Hageja ei ole nõudnud põhinõude summast suuremat viivist, seetõttu on kostja kohustus tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Seaduse järgi ei saa viivise intressi vähendada, vaid välja mõistetava viivisesumma suurust. Asjaolu, et kostja on majanduslikult vähekindlustatud ei too automaatselt kaasa viivise vähendamist, selleks peab lisaks arvestama kostja enda käitumist. Kohus leiab, et hageja nõutav viivis ei ole ebaproportsionaalselt suur, sest puuduvad asjaolud, mis tingiks selle vähendamist. Kostja on leidnud, et viivise nõudmine on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega, sest võlgnevus on tekkinud asjaolust, et Elisa Eesti AS ei ole kostjale saatnud arveid ega meeldetuletusi võlgnevuse kohta. Hageja on kohtule esitanud väljavõtted, mille järgi on kostjale korduvalt saadetud arveid ja meeldetuletusi, et kostjal on võlgnevused Elisa Eesti AS ees. Kostja on 09.11.2015.a. toimunud eelistungil väitnud, et kostja poolt lepingu sõlmimisel esitatud e-postiaadress * on korrektne, mida kasutab ka käesoleval ajal. Samas on kostja selgitanud, et kolmas isik (elukaaslane) käis tema e-posti aadressile laekunud kirju kustutamas. Tsiviilseadustiku üldosas seaduse § 68 lg 2 loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Asjaolu, et kostja elukaaslane on pahatahtlikult kõik neli Elisa Eesti AS saadetud kirja kustutanud ei ole risk, mida hageja peaks kandma. Kostja ei ole väidetavalt saanud kätte ka talle paberil saadetud arveid ja meeldetuletusi. Kohtu hinnangul peab aga kostja ise näitama üles vajalikku hoolsust, et teatada teenuse pakkujale õigest aadressist, kuhu tuleb arved saata, kui elukohta on muudetud. Vähemalt pooleteise aasta jooksul alates jaanuarist 2013.a. ei ole kostja tasunud võetud kohustuste eest; kohtule on esitatud paljasõnalised väited, et kostja on võlgnevuse tasumiseks Elisa Eesti AS või hageja poole pöördunud. Kostja näol ei ole tegemist alaealisega, tegemist on teovõimelise inimesega, kes peaks tavalise elukogemuse põhjal suutma hinnata, et võetud kohustused tuleb tasuda ja astuma ise vajalikke samme, et teenuse pakkujal oleks võimalik kulusid kandmata temaga probleemideta ühendust saada. Antud juhul õigustab viivise, kui leppetrahvi sellises ulatuses väljamõistmine leppetrahvi tagatisfunktsioon, s.t võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. Kostja on tarbinud pakutud teenuseid ja pidi ise vajalikku hoolsust üles näitama, et ta ei satuks oma kohustuste täitmisel viivitusse. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 09.09.2015.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud kohtusse hagi, milles põhinõude suuruseks on 446,96 eurot ja viivise nõude suuruseks on 446,96 eurot, seega on tsiviilasja hinnaks 893,92 eurot. Menetluskulud
2-15-114220
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Puuduvad erandlikud asjaolu, mis tooksid kaasa menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Hagiavalduse on esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks, so riigilõiv summas 175 eurot. 02.12.2015.a. esitas hageja detailse menetluskulude kokkuvõtte, mille järgi on OÜ Julianuse Õigusbüroo ja OÜ Aktiva Finants vahelise lepingu alusel on tasutud menetluskulu summas 515,55 eurot. Hageja on esitanud õigusabikulude suuruse kohta arve nr 1858425 koos hagiavaldusega ja täiendava arve nr 1900003 koos detailse menetluskulude nimekirjaga. Esitatud nimekirja järgi: 1) Nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1 h 15 min 81,25 EUR; 2) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 30.06.2015.a. 45 min 48,75 EUR; 3) Hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 09.09.2015.a. 1 h 30 min 97,50 EUR; 4) Kompromissettepanek kostjale 09.10.2015.a. ja 22.10.2015.a. 15 min 16,25 EUR; 5) Hageja seisukoht kostja vastusele 15.10.2015.a. 1 h 15 min 81,25 EUR; 6) Ettevalmistus ja esindus kohtuistungil 09.11.2015.a. 1 h 65,00 EUR; 7) Sõidukulu 256 km kohtuistungile 09.11.2015.a. 0,30 EUR/km 76,80 EUR 8) Seisukoht kostja taotlustele 02.12.2015.a. 45 min 48,75 EUR Kostja esitatud taotlusega ei nõustunud leides, et OÜ Aktiva Finants poolt asjas esitatud 02.12.2015 menetluskulude kostjalt väljamõistmise taotlus on asjaolusid arvestades põhjendamatu ning see tuleb jätta asja lahendamisel rahuldamata. Hageja menetluskuluks on olnud tasutud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotluses nimetatud kulud p-des 1-6 ja 8 on põhjendatud ja õigusabi taotluses nimetatud toimingud on olnud vajalikud. Tunnitasu suuruseks on 65 eurot, mis on igati mõistlik, sest on oluliselt väiksem keskmisest turuhinnast. Seega kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 613,20 eurot, so 438,20 eurot õigusabikulu ja 175 eurot hageja tasutud riigilõiv. Kohus aga ei nõustu hageja sõidukulu hüvitamise taotlusega, sest hüvitada saaks reaalset kulu, mis on tekkinud seoses transpordiga kohtumajja. Hinnangulise arvestusega sõidukulude hüvitamise taotlust ei ole võimalik kohtul rahuldada (TsMS § 175 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.