Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-3240
Kohtuasi
AS SEB Pank hagi OÜ Powerpoint ja PK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.10.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS SEB Pank apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
115 040,97 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 15010 Tallinn), esindaja Martin Velling Kostja I: OÜ Powerpoint (registrikood 10717087, asukoht Mai 19-32, 80024 Pärnu), lepinguline esindaja Kristjan Vahar Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja): PK (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Ardi Šuvalov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 09.10.2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsust põhjenduste osas ja jätta AS SEB Pank hagi PK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata käesolevas otsuses toodud motiividel.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.PK ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS SEB Pank kanda, AS SEB Pank ja OÜ Powerpoint ringkonnakohtu menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.AS SEB Pank (hageja) esitas 02.03.2015 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ Powerpoint (kostja I) ja PK (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 115 040,97 eurot ja kostjalt I ainuisikuliselt 286 468,95 eurot (sh põhivõlgnevus 85 431,04 eurot, intress 1734,65 eurot ja viivis 199 303,26 eurot). Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 09.05.2006 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu 255 646,59 eurot. Laenu tagastamise tähtpäev oli 15.06.2008. Tulenevalt laenulepingu p-dest 4, 5.2, 12.3.1.1 kohustus kostja I tasuma hagejale intressi. Tulenevalt laenulepingu p-st 12.5 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist intressi kahekordses määras. Laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks sõlmiti 20.06.2006 hageja ja kostja II vahel käendusleping, millega kostja II tagas solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevaid nõudeid maksimaalselt 115 040,97 euro ulatuses. Kostja I on laenulepingut rikkunud. Seisuga 01.03.2015 kuuluvad laenulepingu järgi kostja I poolt tasumisele järgmised maksed: tagastamata laen 200 472,01 eurot; tasumata intress 1734,65 eurot ja viivis 199 303,26 eurot seisuga 01.03.2015.
3.Hageja nõue ei ole aegunud. Nõude aegumine on korduvalt katkenud ja korra peatunud. Aegumine on katkenud 08.12.2008 nõude tunnustamisega kostja I poolt, mis seisnes viivise osalises tasumises. Aegumine katkes ka 13.07.2010 täitedokumendi täitmiseks esitamisega hageja poolt (täiteasja nr 175/2010/1887). Aegumine on katkenud ka 08.12.2011, mil kostja I juhatuse liige AK saatis hagejale „võlakohustuse“ nimetust kandva dokumendi, milles mh tunnistas laenulepingust tulenevat võlakohustust hageja ees. Aegumine on katkenud ka 29.02.2012, mil kostja I seaduslik esindaja AK saatis kostja I ametlikult e-posti aadressilt hagejale e-kirja järgneva sisuga: „Tervist. Kui teha makse kolmandalt osapoolelt Powerpoint kohustuste täiteks, kuhu arvele ja mis andmetega tuleks makse teha?“. Hageja edastas samal päeval kostja I seaduslikule esindajale vastuse, milles olid toodud kõik maksmiseks vajalikud rekvisiidid. 29.02.2012 laekus hagejale Erakaubandus OÜ-lt 1734,65 eurot selgitusega "laenuleping 2006003851" ja viitenumbriga 760600236129. Eeltoodut arvestades leidis hageja, et aegumine algas 29.02.2012 nõude tunnustamise järgnevast päevast, s.o 01.03.2012 ning aegumistähtaeg oleks möödunud 28.02.2015.
Antud tähtpäev sattus aga puhkepäevale, mistõttu kuulub käesoleval juhul kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 1.
4.Kostja II on minetanud õiguse esitada aegumise vastuväide. Nimelt on kostja II 24.11.2011 andnud hagejale võlatunnistuse, millega tunnistas hageja ees laenulepingust tulenevat võlgnevust summas 115 040,97 eurot. Oma vastuses märgib kostja II, et ta ei ole teinud midagi sellist, mille tõttu võiks lugeda aegumine vahepeal katkenuks. Järelikult oli kostja võlatunnistuse andmisel aegumise vastuväite esitamise võimalikkusest teadlik, kuid vaatamata sellele tunnistas hageja ees võlgnevust summas 115 040,97 eurot. Käesoleval juhul on aegumise vastuväitele tuginemine hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu ja kostja II poolne nõude tunnustamine on hageja hinnangul hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena. Väidetavalt aegunud nõude tunnustamine võlatunnistusega kostja II poolt on käsitletav kostja II tahteavaldusena ja hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena (3-2-1-146-13, p 23).
5.Võlanõude aegumine oli peatunud osapoolte vahel peetud läbirääkimiste ajaks, s.o 2012. aastal 5 kuuks. Kostja I vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja II vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Hageja nõue oli aegunud enne võlatunnistuse andmist. Katkeda saab tähtaeg, mis ei ole veel lõppenud. Ebaõige on hageja väide, mille kohaselt tähendab võlatunnistuse andmine seda, et võlatunnistuse andja loobub võlatunnistuse andmisel hilisema aegumise vastuväite esitamisest. Sellist loobumist võlatunnistus ei sisaldanud. Samuti on tühine selline kokkulepe, mille alusel välistatakse ühe kokkuleppe osapoole seadusest tulenevate õiguste kasutamine tulevikus. Seetõttu on võlatunnistus tühine. Võlatunnistuse projekti koostas hageja ja kostja II kinnitas seda oma allkirjaga. Seega ei pruukinud kostja II olla teadlik võlatunnistuse tagajärgedest ja tuginemine aegumisele ei ole seetõttu ka vastuolus hea usu põhimõttega.
8.26.09.2015 esitas kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Kostja II menetluskuludeks on õigusabikulud 2035,80 eurot. Esimese astme kohtu otsus
9.Pärnu Maakohtu 09.10.2015 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 401 509,92 eurot (sh põhivõlgnevus 200 472,01 eurot, intress 1734,65 eurot, viivis 199 303,26 eurot seisuga 01.03.2015). Maakohus jättis kostja II suhtes hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulu 3400 eurot. Maakohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 2035,80 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb hagejal kostjale II tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Maakohus leidis, et esimesel korral on nõude aegumine katkenud kostja I poolt 08.12.2008 viivise tasumisega ning teisel korral täitedokumendi täitmiseks esitamisega 13.07.2010. Kolmandal korral katkes aegumine 08.12.2011. Nimelt on
08.12.2011 dokumendi („võlakohustus“) näol tegemist kosta I poolse võlgnevuse tunnustamisega. Asjaolu, et hageja ei ole nõustunud kostja I ettepanekuga võlgnevuse ajatamiseks, ei muuda nõude tunnustamist olematuks. Neljandal korral katkes aegumine 29.02.2012. Kolmas isik Erakaubanduse OÜ on teinud ülekande kostja I eest. Maakohus leidis, et nõude aegumine on peatunud läbirääkimiste ajaks 2012. aastal vähemalt 5 kuuks. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et läbirääkimistel on osalenud ka kostjad I ja II. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja I suhtes katkes aegumine ja algas uuesti 29.02.2012. Hagi esitati 02.03.2015. Võttes arvesse, et 28.02.2015 oli puhkepäev, siis tulenevalt TsÜS § 136 lg-st 8 oli tähtaeg hagi esitamiseks 02.03.2015. Seega on hagi esitatud kostja I suhtes õigeaegselt isegi juhul, kui ei tuleks arvestada hagi peatumist 5 kuu jooksul enne hagiavalduse esitamist kohtule. Maakohus rahuldas hagi kostja I suhtes.
11.Maakohus leidis, et hageja nõue kostja II vastu on aegunud. Hageja leidis, et kostja II on 24.11.2011 allkirjastanud võlatunnistuse, millega on aegumine katkenud. Maakohus märkis, et katkeda saab aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-122-02, p 11). Seega ei saanud pärast nõude aegumist antud võlatunnistus katkestada aegumistähtaega TsÜS § 158 lg 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-146-13, p 24). Kui kostja II suhtes muutus nõue sissenõutavaks 15.06.2008, siis pidi nõue aeguma 15.06.2011. Seega oli 24.11.2011 võlatunnistuse allkirjastamisel nõue kostja II suhtes juba aegunud. Maakohus jättis hagi kostja II suhtes rahuldamata.
12.Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja I kanda ja kostja II menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus märkis, et kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 3400 eurot (tasutud riigilõiv). Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulu 2035,80 eurot. Maakohus märkis, et kostja II kulud on põhjendatud ja tehtud toimingud on olnud vajalikud, töötunni maksumus vastab keskmisele turuhinnale. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ka kostja II suhtes, s.o mõista kostjalt II hageja kasuks välja 115 040,97 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja II kanda.
14.Maakohus on jätnud analüüsimata hageja väite selle kohta, et seoses võlatunnistuse andmisega on kostja II aegumise vastuväitest loobunud. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja viite Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-146-13 (p 23) ega ei ole selle osas seisukohta võtnud. Hageja nõue ei saa olla kostja II suhtes aegunud ainuüksi seetõttu, et väidetavalt aegunud nõude tunnustamine võlatunnistusega on käsitatav kostja II tahteavaldusena ja hinnatav aegumise vastuväitest loobumisena. Kostja II ei ole kunagi väitnud, et ta ei teadnud võlatunnistuse andmisel, et nõue oli tema suhtes aegunud, samuti ei ole kostja II kunagi väitnud, et võlatunnistuse andmisega soovis ta aegumist pikendada.
15.Maakohus on hagejalt ebaõigesti välja mõistnud kostja II menetluskulu. Maakohus kohustas pooli esitama menetluskulude nimekirja hiljemalt 25.09.2015. Kostja II esitas menetluskulude nimekirja hilinenult – 26.09.2015.
Vastustaja seisukoht
16.Kostja II palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid otsust tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muuta põhjenduste osas. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.
18.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi jäeti kostja II vastu aegumise tõttu rahuldamata.
19.Maakohus leidis, et hagi kostja II suhtes on aegunud, kuna kostja II suhtes muutus nõue sissenõutavaks 15.06.2008, siis pidi nõue aeguma 15.06.2011. Maakohus leidis, et antud juhul võlatunnistuse andmine kostja II poolt 24.11.2011 ei muutnud aegumise kulgu, kuna selleks ajaks oli nõue kostja II suhtes juba aegunud ja katkeda saab vaid aegumistähtaeg, mis ei olnud võla tunnistamise ajaks möödunud.
20.Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud analüüsimata tema väite selle kohta, et seoses võlatunnistuse andmisega on kostja II aegumise vastuväitest loobunud.
21.Ringkonnakohtu arvates saab asjaolu, et PK tunnistas 24.11.2011 allkirjastatud võlatunnistuses, et tal on võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, käsitleda aegumise vastuväitest loobumisena, millise tõlgenduse on andnud Riigikohus lahendi nr 3-2-1-146-13 p-des 23 ja 24. See aga ei tähenda, et võlatunnistuse andja loobub ka edaspidistest aegumise vastuväidetest ja nõue muutub üldse aegumatuks. Võlatunnistusega algas uus 3-aastane aegumistähtaeg, mis lõppes 24.11.2014. Kuna hagi esitati kohtusse alles 02.03.2015, oli nõue aegunud. Hageja ei ole tuginenud kostja II osas aegumise katkemise või peatumise asjaoludele. Menetluskulude jaotus ja kindlaklsmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse.
23.Maakohus jättis kostja II menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja II apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
24.Hageja ja kostja I menetluskulud jäävad nende endi kanda.
25.Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja lepingulise esindaja kulu 2035,80 eurot. Hageja ei ole kostja II menetluskulude suurust vaidlustanud, kuid leiab, et menetluskulusid ei oleks saanud välja mõista, kuna menetluskulude taotlus esitati kostja II poolt üks päev pärast kohtu poolt määratud tähtaega. TsMS § 64 lg 1 annab kohtule õiguse üks kord oma algatusel ja vastaspoole nõusolekuta tema poolt määratud menetlustähtaega pikendada. Käesoleval juhul on maakohus seda teinud. Seetõttu pole alust menetluskulude kindlaksmääramise osas maakohtu otsust tühistada.
26.Apellatsioonoimenetluses kuuluksid apellandilt väljamõistmisele üksnes kostja II menetluskulud, kuid kostja II ei ole vastavat taotlust ega menetluskulude nimekirja kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.