Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Asjaolud ja hageja nõue

kinnistute Liina, Liana ja Allika osas esimesele järjekohale osahüpoteek 49 734,65 euro ulatuses. Eelneva tõttu oli sundtäitmine tingimata lubamatu vähemalt 49 734,65 euro ulatuses. Samuti oli lubamatu sissenõude pööramine kõigile kolmele hageja kinnistule, sest kinnisasja Liana väärtus oli 430 000 eurot, Allika väärtus 220 000 eurot ja Liina väärtus 365 000 eurot, s.o kokku 1 015 000 eurot, mis ületas kordades kostja nõuet, mille täitmiseks saab kostja maksimaalselt ühishüpoteeki realiseerida. Kostja vastuväited

Kohus oli seisukohal, et Pärnu Maakohtu 09.10.2015 otsus, millega kohus tuvastas Osaühing PowerPointi ja kostja vahelise põhi- ja kõrvalnõuete suuruse, ei olnud hagejale kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikule siduv, kuivõrd hageja ei olnud viidatud tsiviilasja pool ning teda ei olnud nimetatud menetlusse ka kaasatud kolmanda isikuna. Kuid vastavalt AÕS § 279 lg-le 7 sai pantija esitada nõude vastu samu vastuväiteid, mida võis esitada võlgnik või käendaja ja võlgnik oli oma vastuväited nõude aegumise või põhi- ja kõrvalnõuete suuruse osas esitanud, s.t teistkordselt samu vastuväiteid võlgnik, käendaja või pantija esitada ei saanud. AÕS § 179 lg 7 ja TMS § 221 lg 11 annab võlgnikule õiguskaitse eelkõige olukorras, kus sissenõudjaga on sõlmitud eraõiguslik kokkulepe, mis sisaldab võlgniku nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele ja see kehtib nende täitedokumentide korral, mida ükski sõltumatu organ ei ole enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Selliste eraõiguslike täitedokumentide kohtulikuks kontrollimiseks on võlgnikule antud võimalus tugineda nende kehtetusele ja nõude puudumisele. Kuid käesoleval juhul on kohtud laenusuhtele ja sealt tulenevale võlgnevuse suurusele oma hinnangu andnud. Eelpoolviidatud sätete mõte ei saa olla sama vaidluse uuesti avamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi läbivaatamisel. Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) tulenevalt peab igale isikule olema tagatud varaliste õiguste efektiivne kohtulik kaitse. Nii peab olema varaliste õiguste efektiivne õiguslik kaitse tagatud ka kostjale, kes sai Osaühing PowerPointi suhtes täitedokumendi jõustunud kohtuotsuse näol ning algatas võlgnevuse sissenõudmiseks täitemenetluse. Täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise lubamine riivab efektiivset õiguskaitset tagavaid põhiõigusi. Seega saab vastav riive olla lubatav üksnes juhul, kui see toimub teise isiku põhiõiguste kaitse eesmärgil ja on proportsionaalne. Proportsionaalne ja hageja põhiõiguste kaitse eesmärgiga ei olnud kooskõlas hakata uuesti läbi vaatama asjaolusid, mida on juba jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Seega juhul, kui vaidlusalune nõue on juba kohtuliku kontrolli läbinud, peavad ka põhivõlgniku nõude tagatiseks enda varale hüpoteegi seadnud isikul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks olevad vastuväited tekkinud pärast kohtuotsuse jõustumist. Vastupidine TMS § 221 lg 2 tõlgendus viiks sissenõudja põhiõiguste lubamatu riiveni, sest sellisel juhul ei tagaks riik sissenõudjale efektiivset õiguskaitset, vaid looks lubamatu õigusliku ebaselguse konkureeriva otsuse näol. Sissenõudja efektiivne õiguskaitse ei seisne mitte ainult selles, kui kiiresti tehakse sissenõudja suhtes kohtuotsus, vaid ka selles, kas riik tagab oma sunniaparaadiga sissenõudjale efektiivse nõuete realiseerimise läbi täitemenetluse ja õigusselguse. Kuivõrd hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjustel, et sundtäidetava põhinõude sisu ja ulatus oli ebaõige ning ka viivisearvestus ei olnud hageja hinnangul õige, olid hagi aluseks olevad vastuväited tekkinud kõik enne kohtuotsuse jõustumist ja neile vastuväidetele hageja enam tugineda ei saanud. Seepärast kohus neile hinnangut ei andnud. Asjaolu, et täitedokumendist ei selgunud, missugused nõuded 300 000 euro suuruse nõude moodustasid, ei omanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas tähtsust. Võlgnevuse suurus tulenes laenulepingust ja praegusel juhul ka Pärnu Maakohtu 09.10.2015 kohtuotsusest, millega tuvastati Osaühing PowerPointi võlgnevuse suurus. Osaühing PowerPointi võlgnevus kostja ees oli tunduvalt suurem kui hageja antud tagatis 300 384,75 eurot. Hageja ei toonud menetluse kestel esile, et sissenõudmiseks esitatud nõue oli rahuldatud ulatuses, mis annaks tunnistada kostja avalduse alusel toimuv sundtäitmine lubamatuks kasvõi osaliselt. Kostja ei eitanud, et pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2-15-3240 vähendas käendaja laenuvõlga, kuid sellele vaatamata oli kostja kogunõue Osaühing PowerPointi vastu 383 509,92 eurot, mis ületas oluliselt täiteasjas nr 022/2016/3457 täidetavat

nõuet. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2016/3457 rahuldamata. Muud kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei omanud, mistõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda, sest kostja ei esitanud vaatamata kohtu poolt määratud tähtajale oma menetluskulusid. Apellatsioonkaebus

Maakohus markeeris täpselt asjaolud, milles poolte vahel vaidlust ei olnud, kuid jättis määratlemata vaidluse raskuskeskme, mistõttu jäi see maakohtu poolt lahendamata. Hageja peamine väide, miks on sundtäitmine tema suhtes lubamatu, põhines AÕS § 346 lg-s 1 sätestatul, mille kohaselt on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Maakohus otsuses nimetatud vastuväidet ei analüüsinud, piirdudes üksnes nentimisega, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei omanud, mistõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat kohustust otsust põhjendada. Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11). Eelnevalt viidatud sätetest tulenevalt ei ole TMSis kehtestatud ammendavat loetelu põhjustest, miks sundtäitmine on lubamatu. Sundtäitmine võib olla lubamatu ka ebamõistlikult suure viivise tõttu (vt nt Riigikohtu 27.01.2010 otsust nr 3-2-1-153-09 ja Riigikohtu 12.12.2012 otsust nr 3-2-1-162-12). Õige on kostja menetluse kestel avaldatu, et AÕS § 346 lg 1 jõustus tänaseni kehtival kujul 05.04.2011. Enne seda kehtis AÕS § 346 lg 1 järgmises sõnastuses: „Hüpoteegiga on tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kinnisasja müümist sundenampakkumisel või pankroti väljakuulutamist välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksud ning muud kõrvalnõuded.“ Sõnastuse muutumise tingis võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) vastuvõtmine. VÕVS-i eelnõu seletuskirjas kirjeldati viidatud AÕS sätte muutmise eesmärgina vajadust täpsustada, et kõik võla sissenõudmisega seotud kulud ja kõrvalnõuded, sh täitekulud (ka täituri tasu) kaetakse hüpoteegisumma arvel, piirates selliselt sissenõudja arvel pantija vastutust, kellele tagatakse, et kinnisasja realiseerimisel saab ta võimaliku hüpoteegisummat ületava raha oma käsutuse. Lisaks selgitati seletuskirjas, et kui saadud rahast hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks ei piisa, saab ta „jäägi“ maksma panna tavalise nõudena kohtumenetluses. Kõrvutades eelnev asjaoluga, et hüpoteegiga tagatud intressinõuete (sh viivisenõuete) ajalise ulatuse piiramine kolme aastani enne kinnisasja müümist täitemenetluses täiendab TsÜS § 154, mille järgi intressinõuded (sh viivisenõuded) aeguvad kolme aasta jooksul ja TsÜS § 145 1 kohaselt saab pärast nõude aegumist pandieseme arvel rahuldada üksnes põhivõla nõude, järeldab ringkonnakohus, et juba 2006. aastal, kui sõlmiti laenuleping ja kinnistute ühishüpoteegiga koormamise leping, ei saanud hüpoteegiga tagada suuremat kui kolme aasta suurust viivise- ja intressinõuet. Kohtumaterjalide hulka lisatud Pärnu Maakohtu 06.10.2015 otsusest nähtub, et Osaühingult PowerPoint mõisteti kostja kasuks välja kokku 401 509,92 eurot, millest intressid olid 1 734,65 eurot ja viivised 01.03.2015 seisuga 199 303,26 eurot. Pärnu Maakohus tuvastas, et kostja nõue Osaühing PowerPointi vastu katkes ja algas korduvalt uuesti, mistõttu mõisteti kostja kasuks välja enama kui kolme aasta intressid ja viiviseid. Seega on hageja vastuväide viivise ülemäärase suuruse kohta õigustatud. Ringkonnakohus on vastupidiselt maakohtule seisukohal, et viivise suuruse ümbervaatamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamise käigus ei kahjusta ebaproportsionaalselt PS-st tulenevat igaühe õigust efektiivsele kohtulikule kaitsele. Sõltumata

praeguses asjas tehtavast otsusest jääb Pärnu Maakohtu 06.10.2015 otsus jõusse ja kehtib otsuse resolutsioonis määratletud kujul. Praeguses asjas lahendatakse küsimust, missuguses ulatuses saab rahuldada kostja nõuet kinnisasjade arvel, millele on seatud ühishüpoteek. Kui hüpoteegipidajal ei õnnestu oma nõuet täiel määral hüpoteekide arvel rahuldada, siis säilib tal jätkuvalt puudujääva summa osas nõudeõigus võlgniku vastu. Riigikohus on 18.12.2014 otsuses nr 3-2-1-139-14 möönnud, et juhtudel, mil erinevates kohtumenetlustes on viivise vähendamise taotluse esitanud nii põhivõlgnik ise kui ka nt pantija, võivad kohtumenetluste tulemusel tekkida erinevad kohtulahendid. Samas ei saa ainuüksi selle asjaolu tõttu välistada pantija õigust nõuda viivise vähendamist. Erinevate kohtulahendite teke ei ole välistatud ka nt juhul, mil hagi on esitatud solidaarvõlgnike vastu ning hagi rahuldava (tagaselja) otsuse vaidlustab vaid osa solidaarvõlgnikest, saavutades järgnevas kohtumenetluses hagi rahuldamata jätmise. Seega tulnuks maakohtul praeguses asjas tuvastada, missuguses suuruses viivisenõude täitmine hüpoteegi arvel on lubatav ja võtta selle kohta otsuse resolutsioonis seisukoht (Riigikohtu 18.12.2014 otsus nr 3-2-1-139-14). Seda isegi olukorras, kus sissenõudjal on vähemalt hüpoteegi suurune nõue, mille hulka võib kuuluda nt ka kohtu vähendatav viivisenõue (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-2-1-162-12). Kuivõrd TMS § 56 lg-s 2 on sätestatud, et täitemenetlusest saadud raha jaotamisel loetakse võlast esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid, ei piisa eelnevalt kirjeldatud juhul resolutsiooni sõnastamisel üksnes viivisesumma määratlemisest. Riigikohus on 12.12.2012 otsuses nr 3-2-1-162-12 selgitanud, et otsuse resolutsioonis tuleb võtta seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta nt kujul, et „sundtäitmine täiteasjas x on lubamatu osas, milles täitemenetluses saadavast rahast arvestataks viivise katteks rohkem kui x eurot" või „rohkem kui põhinõude (x eurot) ulatuses" vms. Otsusest peab nähtuma, millises ulatuses on sissenõudjal õigus täitemenetlusest saadud raha arvel viivist nõuda. Kuivõrd maakohus on jätnud välja selgitamata asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud, s.o võimaliku viivisenõude suuruse, mis omakorda sõltub põhinõude suurusest, mis on praegusel juhul samuti lahtine, tuleb asi tagasi saata esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumisse. Ringkonnakohus selgitab, et viivise suuruse määratlemisel tuleb lisaks arvestada asjaoluga, et viivise suurus sõltub mh ka sellest, missuguses järjekorras täideti laekunud raha arvel kohustusi. Laenulepingu üldtingimuste p 12.1.5 kohaselt kustutatakse laekunud summade arvelt võlgnevus järgmises järjekorras: (1) lepingutasu, (2) viivis, (3) leppetrahvid ja muud tasud, (4) tasumata intress, (5) tagastamata laen. Sama sätte järgmise lause kohaselt on pangal õigus muuta võlgnevuse kustutamise järjekorda omal äranägemisel (I kd lk 19), mida kostja kinnitusel on praegusel juhul ka tehtud. Seega tuleb asja lahendamiseks välja selgitada ka laekunud rahast võlgnevuste kustutamise järjekord. Hageja on apellatsioonkaebuses tuginenud muuhulgas asjaolule, et maakohus pidas ebaõigesti põhjendatuks ebaproportsionaalselt väikese nõudesumma täitmist kõigi kinnistute suhtes. Ringkonnakohus selgitab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 28.09.2011 otsus nr 3-2-1-60-11). Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse, kui ei avaldanud hagejale peale viimase tuginemist kinnisasjade väärtustele, et kinnisasjade realiseerimise küsimusi ei lahendata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Soovides vaidlustada kohtutäituri tegevust hüpoteegi realiseerimisel, tuleb esitada vastav hagi (nt TMS § 217 alusel).

Apellatsioonkaebuses toodud hageja etteheite osas, nagu rikkunuks maakohus menetlusõigust, kui jättis ebaõigesti tsiviilasja menetluse peatamata, märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluse peatamine vastavalt TsMS § 356 lg 1 järgi on kohtu võimalus, mitte kohustus. Võimaluse kasutamata jätmist ei saa käsitleda menetluseõiguse rikkumisena. Just sel põhjusel ei ole vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 ja §-le 360 taotlejal õigus määruse peale, millega jäeti menetlus peatamata, kaebust esitada. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus rikkus TsMS § 435 lg-s 1 sätestatud, s.t tegi otsuse olukorras, kus asi ei olnud lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kuid rikkumine ei seisnenud mitte selles, et maakohus jättis menetluse peatamata ja ei jäänud ootama lahendust tsiviilasjas nr 2-16-12051, vaid seepärast, et kohus ei olnud lahendanud küsimust viivisenõude suuruse osas. Menetluskulude jaotus

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.