Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2015.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-8474
Tsiviilasi
XXXOÜ hagi XXXOÜ vastu võla nõudes
Hagi hind 14 420,71 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, Tallinn 10146; telefon: 6191630; e-post: [email protected]); Tsiviilasja hind
Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: Signe Paap (Athena Õigusbüroo, Jõe 3, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hagi põhivõlgnevuse, viivise ja kahju hüvitise nõudes.
2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 13 744,95 (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend neli eurot ja 95 senti) eurot, millest 12 987,65 eurot on põhivõlgnevus ning 757,30 eurot on kohtulahendi tegemise päevaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 12 987,65 eurot alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast (31.12.2015.a) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata hageja kahju hüvitise nõue kostja vastu summas 45,60 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja XXXOÜ kanda.
2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXXOÜ (registrikood XXX) kasuks välja 1685 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend viis) eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 650 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud on 1035 eurot.
kasuks välja viivis menetluskulude summalt 1685 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja müünud kostjale korduvalt metsamaterjali, milleks olid kasepalgid (pikkus 3m, läbimõõt 18 cm ja rohkem). Hageja toimetas kasepalgid kostja metsamaterjali varumisplatsile aadressil XXX. Metsamaterjali üleandmine ja selle kogused kinnitati metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise allkirjastatud aktidega (20.01.2015-1, 28.01.2015-1, 31.01.2015-1). Kostja ei ole esitanud pretensioone kauba kvaliteedi ja/või koguse kohta ning on kauba vastu võtnud.
2.Hageja esitas kostjale metsamaterjali müügi eest arved, mis jäid tasumata. Kostja võlgnevus on 12 987,65 eurot. Arve tasumata jätmise eest oli ette nähtud viivis 0,2 % võlgnetavast summast. Hageja esitas kostjale 24. märtsil 2015.a meeldetuletuse ja 20. mail 2015.a nõudeavalduse, kuid kostja ei ole võlgnevust tasunud. Õiguslikult viitas hageja VÕS § 208 lõikele 1, § 76 lõikele 1. Hageja leidis, et ta on lepingust tulenevad kohustused kostja ees täitnud.
3.Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 12 987,65 euro ja viivise väljamõistmist summas 2934,75 eurot. Arve nr 2015-01-20 summa oli 9311,69 eurot, maksetähtaeg 09.02.2015.a. Kostja tasus sellest 13.03.2015.a 1500 eurot ja viivitatud päevade arv oli 32. Alates 13.03.2015.a viivitas kostja arvest 7811,69 euro tasumisega ja viivitatud päevade arv kuni hagi esitamiseni oli 81 päeva. Arve nr 2015-01-28 summa oli 3174,30 eurot, maksetähtaeg 17.02.2015.a. Arve jäi täielikult tasumata ning kuni hagiavalduse esitamiseni viivitas kostja 105 päeva. Arve nr 201501-31 summa oli 2001,66 eurot ja maksetähtaeg 20.02.2015.a. Arve jäi tasumata ning viivitatud päevade arv on 102.
4.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja oma viivise nõuet. Hageja palus kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 732,60 eurot.
5.11.06.2015.a esitatud hagiavalduse täienduses leidis hageja, et arvete tähtaegse tasumata jätmise eest tuli kostjal tasuda viivist 0,02% võlgnetavast summast. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja kostjalt välja mõista 292,83 eurot. Arve nr 2015-01-20 alusel oli sissenõutavaks muutunud viivise summas 185,88 eurot, arve nr 2015-0128 alusel 66,15 eurot ning arve nr 2015-01-31 alusel 40,80 eurot.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja müüs kostjale metsamaterjali (kasepalke). Hageja nõue kostja vastu põhineb suulisel müügilepingul. Ebaõige on kostja väide, et ainult juhatuse liige võib ettevõttele tuua siduvaid kohustusi. Ettevõttel võivad olla ka muud isikud, keda kasutatakse igapäevaselt majandus- ja kutsetegevuses. Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et ta ei kasuta XXXt oma majandus- ja kutsetegevuses.
7.Hageja eest ja nimel pidas metsamaterjali müügi osas läbirääkimisi XXXning kostja eest ja nimel suhtles hageja esindajaga XXX. Viidatud isikud vahetasid omavahel metsamaterjalide mõõtmistulemusi ning metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte. Kostja nimel esinenud XXX edastas hagejale metsamaterjali vastuvõtmist kinnitava akti, mille oli allkirjastanud XXX. Järelikult pidi kostja kasutama XXXt oma majandus- ja kutsetegevuses. Vastasel juhul tekib küsimus, miks lasi tal akt alla kirjutada.
8.Kostja esitatud mõõtmistulemused tõendavad, et kostja sai metsamaterjali. Kostja ka tasus osaliselt 20. jaanuari 2015.a arve nr 2015-01-20. Kostja ei ole viidatud summat hagejalt mistahes tagasi nõudnud, mis kinnitab suulise lepingu sõlmimist. Seda, et hageja on metsamaterjali laadinud maha kostja laoplatsile, tõendavad esitatud fotod.
9.Hageja leidis, et alternatiivselt vastutab kostja tema ees alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja viitas TsÜS § 84 lõikele 1 ja VÕS § 1028 lõikele 1 ning § 1032 lõikele 2. Kui kohus leiab, et müügileping on tehtud kostja poolt esindusõiguseta isiku poolt ja seetõttu tühine, peab kostja hagejale tagastama kas saadu (s.o üleantud metsamaterjali) või metsamaterjali tagastamise võimatuse tõttu hüvitama selle väärtuse. Üle antud metsamaterjali kogus nähtub kohtule esitatud aktidest ning üle antud metsamaterjali hinnanguline väärtus on võrdne selle müügihinnaga (ilma käibemaksuta). Seetõttu tuleb alusetu rikastumise sätete alusel kostjal hagejale hüvitada vähemalt 10 573,04 eurot.
10.Kostja pidi juba materjali saamisest arvates olema teadlik sellest, et aktid on allkirjastatud selleks esindusõigust omamata isiku poolt, millest tulenevalt on mõistlik aeg alusetult saadu tagastamiseks möödunud. Seega on hagejal kostja vastu ka viivisenõue. Alusetust rikastumisest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise nõue muutus sissenõutavaks arvel märgitud nõude sissenõutavaks muutumisega. Sissenõutavaks muutunud viivise summa on sisuga 03.10.2015.a seaduses sätestatud määra alusel 552,10 eurot.
11.Hageja täpsustas oma õigusabikulude nõuet. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 3. Hageja kandis kohtuväliseid kulusid võlgnevuse sissenõudmisel summas 45,60 eurot. Muus osas kuuluvad hageja õigusabikulud menetluskulude hulka. Hageja täpsustas oma viivise nõuet ja palus kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Hageja täpsustas, et hagi hind on 14 420,71 eurot.
12.02.11.2015.a seisukohtadega koos esitas hageja kohtule poolte vahel allkirjastatud müügilepingu, mille esemeks oli hageja poolt kostjale ümarpalgi müük. Lepingust tulenevalt tekkis poolte vahel võlasuhe, mis on hageja nõude aluseks. Hageja täpsustas, et nõue kostja vastu ei ole tekkinud mitte suulise müügilepingu alusel, vaid kirjaliku müügilepingu alusel. Tegemist oli üldise müügilepinguga, mille alusel on hageja kostjale metsamaterjali müünud. Kõik hagiavaldusele lisatud üleandmis-vastuvõtmisaktid ning nende pinnalt koostatud arved põhinevad viidatud müügilepingul. Kuivõrd kostjal tekkis hageja ees võlgnevus, siis vältimaks võlgnevuse suurenemist keeldus hageja edasisest lepingu täitmisest.
13.Hageja on juba teadaolevate asjaolude pinnalt selgitanud, miks tema arvates kasutas kostja XXXt oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja eest ja nimel edastas hagejale metsamaterjali mõõtmistulemusi ja metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise akte XXX, kes edastas akti, mille oli allkirjastanud I. Noorkikas. Hagejal puudub ülevaade kostja majandus- ja kutsetegevusest,
mistõttu ei ole tal võimalik esitada tõendeid selle kohta, kes ja mis ülesandeid täidab kostja majandus- ja kutsetegevuses. Tõendamiskoormus on üle läinud kostjale ning kostja peab tõendama, et ta XXXoma majandus- ja kutsetegevuses ei kasuta.
14.Kui kohus peaks leidma, et kostja ei kasutanud XXXoma majandus- ja kutsetegevuses, siis kostja järelikult talus tema tegevust TsÜS § 118 lg 2 kohaselt. Kostja eest kirjavahetust pidanud XXXe tegevus mõjutas hagejat uskuma, et kostja eest üleandmis-vastuvõtmisaktid allkirjastanud XXXoli volitus selleks olemas. Järelikult kostja teadis või pidi teadma, et XXXtegutseb tema eest ja nimel ning kostja talus seda tegevust.
15.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 700 eurot. Kuna kohus ei ole lahendanud riigilõivu osalise tagastamise taotlust, tuleb kostjalt välja mõista kogu tasutud riigilõiv. Hagiavalduse esitamiseks kandis hageja õigusabikulusid summas 85 eurot. Täiendavalt on hageja kandnud kohtuväliste kuludena õigusabikulusid vastavalt Advokaadibüroo Aivar Pilv ja XXXOÜ vahel sõlmitud kliendilepingule nr 202-2015/AP summas 1 350 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt Advokaadibüroo poolt väljastatud arvele nr 20151286 (vt lisa 1). Seega on hageja kandnud kõnesolevas menetluses menetluskulusid kokku summas 2 135 eurot, mis koosnevad õigusabikuludest summas 1 435 eurot (ilma käibemaksuta) ja tasutud riigilõivust summas 700 eurot. Hageja palus kostjalt menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise menetluskulude summalt.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et metsamaterjali üleandmise aktidele on kostja esindajana alla kirjutanud esindusõiguseta isik. Kostja seaduslik esindaja on XXX, kuid aktid on allkirjastanud XXX, kellele kostja ei ole tehingute tegemiseks volitusi andnud. Samuti ei ole XXXkostja töötaja või muu isik, kelle eest kostja vastutaks TsÜS § 116 lõike 2 tähenduses.
17.Kui kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud, ei ole hageja viivise arvestus õige. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, millest tulenevalt pidi kostja tasuma viivist 0,2% võlgnetavast summast. Seadusjärgne viivisemäär oleks olnud 0,02% päevas.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele.
19.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) XXXon kostja esindajana allkirjastanud 2015.a jaanuaris kolm metsamaterjali üleandmise akti; 2) hageja on kostjale esitanud metsamaterjali üleandmise aktide alusel kolm arvet, millistest ühe alusel on kostja hagejale tasunud 1500 eurot ning ülejäänud on kostja jätnud tasumata; 3) kostja ei ole esitanud hagejale pretensioone müüdud metsamaterjali koguse või kvaliteedi kohta.
20.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas XXXoli õigust kostja nimel allkirjastada metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ning kas nimetatud aktide allkirjastamise tõttu on kostjal tekkinud hageja ees kohustus metsamaterjali eest tasuda.
21.Hageja leidis, et kostja kasutas XXXt oma majandus- ja kutsetegevuses ning vastutab viimase tegevuse eest. Hagejaga suhtles metsamaterjalide aktide koostamisel ja materjali mõõtmisel kostja raamatupidaja XXX, kes saatis hagejale XXXpoolt allkirjastatud aktid ega teatanud hagejale, et XXXei ole kostja esindaja. Materjali kättesaamist kostja poolt tõendab ühe arve osaline tasumine. sest makstud summat ei ole kostja hagejalt tagasi nõudnud. Hageja ja kostja vahel oli eelnevalt sõlmitud kirjalik metsamaterjali müümise leping, mille oli alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja.
22.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja viitas sellele, et kostja seaduslik esindaja on XXX. Aktid on alla kirjutanud XXX, kellele kostja ei ole andnud volitust tegutsemiseks. Samuti ei ole XXXkostja töötaja ega isik, kelle eest kostja vastutaks.
23.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud hageja ja kostja vahel metsamaterjali müügi lepingu sõlmimine. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
24.VÕS § 209 lg 1 näeb ette, et kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. VÕS § 209 lg 2 sätestab, et kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. VÕS § 213 lg 3 järgi ei pea ostja tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik.
25.Eeltoodud sätetest ei tulene, et asja müümise korral tekiks ostjal ostetud asja eest tasumise kohustus siis, kui ta on allkirjastanud asja üleandmist tõendava akti. VÕS § 209 lg 2 järgi on müüja kohustus täidetud juba siis, kui ta on kokku lepitud kohas pannud asja ostjale üleandmiseks valmis ja on sellest ostjale teatanud.
26.Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kirjalik ostu-müügi leping 21.11.2014.a (toimiku lk 9496). Kostja esindajana oli lepingu allkirjastanud kostja seaduslik esindaja. Lepingu punkti 2 järgi pidi hageja müüma kostjale kaseümarpalki diameetriga 20 cm või enam. Hageja kui müüja pidi kauba üle andma kostjale kas aadressil XXX või XXX sadamas. Leping ei näinud ette, et kauba üleandmine peaks toimuma üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel ning et kõik aktid peab alla kirjutama kostja seaduslik esindaja. Kohus leiab, et kuivõrd lepingu oli alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja, on ebaõiged kostja väited, et tema esindajana sõlmis tehingu isik, kellel selleks volitusi ei olnud.
27.Hageja esitas kohtule ühtlasi metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid 20.01.2015.a, 28.01.2015 ja 31.01.2015.a (toimiku lk 5-10), millised on kostja esindajana digitaalselt allkirjastanud XXX. Aktides oli samas kostja esindajaks märgitud kostja seaduslik esindaja XXX. Aktide kohaselt oli hageja kostjale müünud kasepalke kokku 14 487,65 euro eest. Metsamaterjal anti kostjale üle aadressil XXX. Hageja esitas iga akti alusel kostjale tasumiseks arve (arved toimiku lk 11-13). Arve nr 2015-01-20 alusel tasus kostja hagejale 13.03.2015.a 1500 eurot, mida tõendab panga väljavõte (toimiku lk 81). Hageja esitas kohtule ka fotod metsamaterjalist (toimiku lk 83-85), kuid kohtu hinnangul ei saa fotod tõendada hageja väiteid.
Fotodest ei saa järeldada, millist metsamaterjali pildistati ning et tegemist oli kostja laoplatsile ladustatud materjaliga.
28.Kohus leiab, et esitatud aktide kohaselt oli hageja toimetanud müüdava metsamaterjali lepingus märgitud kohta ning oli sellega täitnud VÕS § 209 lõikest 2 tuleneva kohustuse. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid talle tarnitud metsamaterjali kvaliteedi või koguse kohta. Kostja on sisuliselt tarnitud materjali saamist tunnistanud, mida tõendab kohtu hinnangul ühe arve osaline tasumine. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ja kostja vahel oli sõlmitud eelnevalt kirjalik metsamaterjali ostu-müügi leping, ei saa aktide allkirjastamist XXX poolt enam käsitleda tehingu sõlmimisena hageja ja kostja vahel.
29.Hageja viitas TsÜS § 116 lõikele 2 ning § 118 lõikele 2. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 118 lg 2 näeb ette, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
30.Kohus selgitas hagejale 09.10.2015.a saadetud pöördumises (toimiku lk 86-87) vajadust põhistada ja tõendada, et XXX oli kostja esindaja või isik, kelle eest kostja vastutas. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust põhistada ja tõendada, kas XXX oli kostja töötaja või isik, kelle eest kostja vastutas. Kostjal tuli kohtule selgitada, miks edastas XXX hagejale XXX allkirjastatud aktid. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud kostja täiendavalt oma vastuväiteid.
31.Kohus leiab, et hageja poolt täiendavalt esitatud tõenditest nähtuvalt pidid XXX avaldused ja tegutsemine panema hageja uskuma, et XXX on kostja esindajana tegutsemiseks olemas volitused ning sellest pidi kostja olema teadlik. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et XXX oli kostja töötaja.
32.Hageja esitas kohtule e-kirjavahetuse poolte vahel (toimiku lk 71-76), millest nähtub, et 2015.a jaanuaris suhtles hageja esindaja XXX kostja esindaja XXX ega. Pooled arutasid, kuidas vormistada metsamaterjali üleandmise akte. E-kirjadest nähtub, et kostja esindaja XXX saatis hagejale aktid, millised olid allkirjastatud XXX poolt. Samuti nähtub kohtule esitatud e-kirjadest, et esmalt oli XXX saatnud hageja akti XXX , mille viimane saatis XXX enda allkirjaga tagasi. 01.02.2015.a oli XXX saatnud hagejale metsamaterjali mõõtmistulemused (toimiku lk 77-80), millest võib järeldada, et kostja sai saadud materjaliga tutvuda. XXX on end e-kirjades esitlenud kui kostja esindajat.
33.Kohtule esitatud XXX kirjalikest selgitustest (toimiku lk 105-106) nähtub, et antud isik esindas hagejat metsamaterjali müümisel kostjale. Kostjat esindas XXX, kes oli XXX teadaolevalt kostja raamatupidaja. XXX avaldas Andreas Lillele, et kostja poolt tegeles metsamaterjali mõõtmisega XXX.
34.Seega võib hageja poolt kohtule täiendavalt esitatud tõenditest järeldada, et XXX tegevuse ja avalduste alusel sai hageja TsÜS § 118 lg 2 mõistes mõistlikult uskuda, et XXX ja XXX on antud volitused kostja nimel tegutsemiseks ja metsamaterjali vastuvõtmiseks. Kostja pidi teadma, et nimetatud isikud tema esindajana tegutsesid ning ta talus sellist tegevust, mida tõendab ühe hageja esitatud arve osaline tasumine. Samas osundab kohus, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ei pidanud lepingu kohaselt alla kirjutama kostja juhatuse liige. Hagejal oleks olnud õigus nõuda ostu-müügi lepingu alusel kostjalt tarnitud metsamaterjali eest
tasumist ka siis, kui akte ei oleks ükski kostja esindaja alla kirjutanud. Aktid omavad tähendust üksnes pooltevahelise tõendamiskoormuse jaotamisel.
35.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 4 näeb ette, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuivõrd kostja esindajana tegutsenud XXX võttis aktidega metsamaterjali vastu ning kostja esindajana tegutsenud XXX saatis hagejale metsamaterjali mõõtmistulemused, esitamata seejuures pretensioone tarnitud materjali koguse või kvaliteedi suhtes, tuleb eeldada, et üle antud materjal vastas lepingu tingimustele. Üle antud metsamaterjali kogusest või kvaliteedist tulenevaid pretensioone ei ole kostja hagejale esitanud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhinõue kuulub kostja suhtes rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena välja mõista 12 987,65 eurot.
36.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud ning sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määra alusel. Lepingus ei leppinud pooled kokku seaduses sätestatud määrast erineva viivise määra kohaldamises. Sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja seisuga 03.10.2015.a kostjalt välja mõista 552,10 eurot.
37.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
38.Kuivõrd pooled ei leppinud kokku kõrgemat viivise määra ning hageja põhinõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks seisuga 03.10.2015.a sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 552,10 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista sisse nõutavaks muutunud viivise kindla summana kuni kohtulahendi tegemise päevani. Arve nr 2012-01-20 alusel on kostja summa 6259,74 euro tasumisega viivitanud alates 04.10.2015.a kuni kohtulahendi tegemiseni täiendavalt 88 päeva ning seaduses sätestatud viivise määra alusel on sissenõutavaks muutunud viivise summa 121,49 eurot.
39.Arve nr 2015-01-28 alusel on kostja alates 04.10.2015.a kuni kohtulahendi tegemise päevani viivitanud täiendavalt 88 päeva ning seaduses sätestatud viivise määra alusel on sissenõutavaks muutunud viivise summa 51,34 eurot. Arve nr 2015-01-31 alusel on kostja alates 04.10.2015.a kuni kohtulahendi tegemise päevani täiendavalt viivitanud 88 päeva ning seaduses sätestatud viivise määra alusel on sissenõutavaks muutunud viivise summa 32,37 eurot.
40.Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks kohtulahendi tegemise ajaks sisse nõutavaks muutunud viivisena välja mõista 552,10 eurot + 121,49 eurot + 51,34 eurot + 32,37 eurot = 757,30 eurot. TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks alates kohtulahendi tegemisele järgnevast päevast välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 12 987,65 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
41.Hageja kahju hüvitise nõue summas 45,60 eurot tuleb kohtu hinnangul jätta rahuldamata, sest hageja ei ole vastavat nõuet tõendanud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on otseseks varaliseks kahjuks muuhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli vaja kulutada 45,60 eurot seoses nõude esitamisega.
42.Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja saatis kohtuväliselt kostjale võlgnevuse meelde tuletamiseks kaks pöördumist (toimiku lk 14-15), kuid kostja nendele ei reageerinud. Üks meeldetuletustest kujutas endas saldo kinnitust ning teise pöördumine oli koostatud hageja seadusliku esindaja nimelt. Kummastki pöördumisest ei saa kohtu hinnangul järeldada, et selle koostamiseks kasutati või oleks vajalik olnud kasutada õigusabi.
43.Kahju hüvitise nõude tõendamiseks esitas hageja kostjale Juriidilised Investeeringud OÜ arve (toimiku lk 37), mille kohaselt tuli hagejal 2015.a mais antud ettevõttele tasuda 45,60 eurot. Arve sisuks oli märgitud „juriidiline teenus“. Milles teenus seisnes, arvest ei nähtu. Arvest ei nähtu, et hagejale oleks osutatud õigusabi kostja vastu nõude esitamiseks. Kohus jätab hageja kahju hüvitise nõude summas 45,60 eurot rahuldamata, sest asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et tegemist oleks olnud nõude esitamiseks vajalike ja mõistlike kuludega.
44.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ning jättis hagi rahuldamata vaid 45,60 euro osas (mis moodustab hagi hinnast 0,31%) tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
45.Hageja palus kostjalt esmalt tasutud riigilõivuna välja mõista 700 eurot. Hageja möönis, et tasus riigilõivu seaduses ettenähtuga võrreldes enam, kuid asus seisukohale, et kuivõrd kohus ei olnud hageja riigilõivu tagastamise taotlust menetluskulude nimekirja koostamiseks ajaks lahendanud, tuleb kogu tasutud riigilõiv kostjalt välja mõista. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu. Kostjalt saab hageja kasuks välja mõista vaid selle riigilõivu, mis vastab hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivu määrale, sest ainult selles ulatuses on hageja menetluskulude nõue kostja vastu põhjendatud ning kostjale ettenähtav. Seetõttu mõistab kohus hageja kasuks välja tasutud riigilõivuna 650 eurot.
46.Lepingulise esindaja kuludena kandis hageja hagiavalduse esitamisel kulusid summas 85 eurot. Täiendavalt kandis hageja kulusid summas 1350 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja kulu summas 85 eurot hagiavalduse koostamiseks ei ole põhjendatud ega kuulu hüvitamisele. Lepingulise esindaja kuludena saab TsMS § 175 lg 1 alusel välja mõista vaid selle esindaja kulusid, kes menetluses esindajana osalenud on. Hagiavalduse esitas kohtule hageja seaduslik esindaja, mistõttu ei kuulu kostjalt välja mõistmisele arves märgitud kulu summas 85 eurot. TsMS § 175 lg 2 järgi ei hüvitata menetluses nõustajate kulusid.
47.Hageja lepingulise esindaja arvest nr 20151286 ja sellele lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on hagejale täiendavalt osutatud õigusabi hinnaga 135 eurot tunnis, millise hinna loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulud kuuluvad kostja poolt hüvitamisele osaliselt. Hageja lepinguline esindaja esitas kohtule esimese menetlusdokumendi 02.10.2015.a. Seetõttu ei loe kohus põhjendatuteks ja käesoleva tsiviilasja menetlusega seotuteks kulusid, milliseid on esindaja teinud 28.09.2015.a ning 01.10.2015.a. Ühtlasi ei olnud tegemist käesolevas menetluses vajalike õigustoimingute tegemise või menetlusdokumentide esitamisega.
48.Arve spetsifikatsiooni kohaselt kulus esindajal 02.10.2015.a menetlusdokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks 4 h 05 minutit, millist aega loeb kohus menetlusdokumendi
sisu ja mahtu arvestades mõistlikuks. Järgnevalt on esindaja 14.10.2015.a analüüsinud kliendi toodud materjale ja saatnud kliendile e-kirja, kuid antud ajakulu ei loe kohus põhjendatud ajakuluks, sest tegemist ei olnud menetluses vajalike toimingute tegemisega. 14.10.2015.a hageja esindaja kohtule ühtegi menetlusdokumenti ei esitanud ning kas või kuidas toimus kohtuväline suhtlemine kliendiga, ei ole võimalik toimiku pinnalt tuvastada. 02.11.2015.a on esindajal kulunud täiendava seisukoha koostamiseks 1 h 40 minutit, millist aega loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks, arvestades menetlusdokumendi mahtu ja sisu. 10.11.2015.a seisukohtade koostamiseks on kulunud 1 h 55 minutit, millise aja loeb kohus samuti mõistlikuks ja põhjendatuks. Arve spetsifikatsioonis kajastatud lisakulusid äriregistri andmetega tutvumisel ei loe kohus põhjendatuks, sest kohtule vastavate päringute tulemusena saadud andmeid ei esitatud.
49.Kogumis loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks menetlustoimingute tegemisel 4 h 05 minutit + 1 h 40 minutit + 1 h 55 minutit = 7 h 40 minutit. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks ja põhjendatuks peetud tunnitasu suurust, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuludena välja mõista 7 h 40 min x 135 euroga =1035 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 650 eurot + 1035 eurot = 1685 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 1685 eurot alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.