Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-63160
Tsiviilasi
AKTSIASELTS JETOIL hagi Tere aktsiaseltsi vastu garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.08.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
185 091,72 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tere aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AKTSIASELTS JETOIL (registrikood 10613270), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Mailend ja advokaat Sandra Sillaots Kostja Tere aktsiaselts (registrikood 11411278), lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine ning lõpetada sellega seoses tsiviilasja nr 2-14-63160 menetlus hageja nõudes 109 108,80 eurot ületavas osas.
2.Tühistada seoses hagist loobumisega Harju Maakohtu 12.08.2015 otsus osas, millega hageja nõue rahuldati garantiisumma 109 108,80 euro ja sellelt arvestatud viivise ületavas osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Lõpetada tsiviilasja nr 2-14-63160 menetlus järgmistes nõuetes: õigusabikulude näol tekkinud kahju hüvitamise 1336,80 euro ja selle tasumisega tekkinud viivise 66,05 euro nõudes; garantiisumma tasumisega viivise arvestusega kuni 29.12.2014
1(7)
265,03 euro nõudes, maakohtu menetluses tekkinud menetluskulude 5183 eurot hüvitamise nõudes ja osaliselt garantiisumma 60 452,86 euro ulatuses nõudes. 2) Mõista Tere aktsiaseltsilt välja AKTSIASELTSI JETOIL kasuks garantiilepingu alusel garantiisumma 109 108,80 eurot, viivis kuni 26.10.2015 1347,57 eurot ning alates 27.10.2015 viivis võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 3) Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tere aktsiaseltsi kanda. 4) Mõista Tere aktsiaseltsilt välja AKTSIASELTSI JETOIL kasuks hüvitis apellatsioonimenetluse kulude katteks summas 1081 eurot. 5) Tere aktsiaseltsil tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1081 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AKTSIASELTS JETOIL (hageja) esitas 30.12.2014 Harju Maakohtule hagi Tere aktsiaseltsi (kostja) vastu garantiikirjast tuleneva kohustuse täitmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.12.2012 OÜ Vostok Oil (võlgnik) ja hageja võla tasumise kokkuleppe, mille kohaselt võlgnik võlgnes võlausaldajale põhisummana 270 000 eurot ja viivisena 57 129,11 eurot ning kohustus selle tasuma maksegraafiku alusel lõplikult 11.05.2014. Kostja väljastas 06.12.2012 garantiikirja, milles garanteeris tingimusteta võlgniku poolt võlausaldajale 06.12.2012 võla tasumise kokkuleppe alusel võlgnetava 270 000 euro tasumise, kui võlgnik ei täida lepingust või mistahes muudest õigussuhetest tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Võlgnik ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi, hilinedes iga makse tasumisega ning jättes mitmed maksegraafikujärgsed maksed tasumata. Garantiikirja kohaselt pidi hageja esitama kostjale kirjaliku nõude garantiisumma täies osas või osaliseks väljamaksmiseks ning kirjaliku kinnituse selle kohta, et võlgnik ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, näidates ära täitmata jäänud ja/või mittenõuetekohaselt täidetud kohustused. Vastavalt garantiikirjale kohustus kostja garantiikirja alusel garanteeritava summa välja maksma võlausaldaja poolt nõudes märgitud pangakontole seitsme kalendripäeva jooksul arvates võlausaldaja poolt kirjaliku nõude esitamisest. Hageja esitas 12.12.2014 garantiikirjas märgitud postiaadressil ja e-kirjaga nõudekirja, milles teatas, et OÜ Vostok Oil on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja palus kostjalt 169 561,66 euro tasumist. Kostja sai nõudekirja kätte e-kirja teel 12.12.2014 ja tähitud kirjana 15.12.2014. Ühtlasi toimetati e-kirja teel nõudekiri kätte hageja juhatuse liikmele. Hagi esitamise hetkeks ei ole kostja garantiikirjast tulenevat kohustust täitnud.
2(7)
Lisaks nõuab hageja garantiikirja alusel õigusabikulude hüvitamist. Hagejal tekkisid õigusabikulud seoses kostja vastu garantiikirja alusel tekkinud nõude esitamisega. Kulude suurus on 1114 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Hageja palus kostjalt välja mõista garantiikirja alusel 169 561,66 eurot, viivise kuni 29.12.2014 summas 265,03 eurot ning alates 30.12.2014 viivise võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, õigusabikulude näol tekkinud kahju 1336,80 eurot ning alates 30.12.2014 viivise võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. OÜ Vostok Oil tasus hagejale võlasumma, mille tasumise osas hageja ja OÜ Vostok Oil 06.12.2012 kokkuleppe sõlmisid. Hageja ja OÜ Vostok Oil lugesid kõik viimase poolt hagejale tehtud maksed põhivõla katteks ja hageja ei ole kunagi OÜ-le Vostok Oil viivise tasumise nõuet esitanud. Kuna OÜ Vostok Oil täitis oma võla tasumise kokkuleppest tulenevad kohustused hageja ees, ei ole täidetud eeldused kostja vastu nõude esitamiseks. Hageja võlgnevuse arvestus on ebaselge. Hageja esitatud maksegraafikust ei selgu, mis ulatuses pidi OÜ Vostok Oil makseid tegema. Kostjal ei ole võimalik väidetava nõude suuruse arvestust kontrollida. Hagejal puudus alus kostja vastu õigusabikuludest tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Garantiikirja alusel nõude esitamine ei saanud põhjustada hagejale kahju – nõudekirja esitamine oli garantiikirjast tuleneva nõude esitamise üks eeldustest. Garantiikirjaga ei ole tagatud hageja majandustegevuses tekkinud kulude katmine, vaid 06.12.2012 võla tasumise kokkuleppest tulenevate OÜ Vostok Oil kohustuste täitmine. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 12.08.2015 otsusega hagi täies ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks garantiilepingu alusel 169 561,66 eurot, viivise kuni 29.12.2014 summas 265,03 eurot, seadusjärgse viivise võlgnetavalt summalt alates 30.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni ning õigusabikulude näol tekkinud kahju 1336,80 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt alates 30.12.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Kohus tuvastas, et 06.12.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppe kohaselt võlgnes võlgnik võlausaldajale põhisummana 270 000 eurot ja viivisena 57 129,11 eurot ning võla tagastamise tähtaeg oli 11.05.2014. Kostja garanteeris 06.12.2012 hagejale tingimusteta ja tagasivõtmatult võlgniku poolt kuni 270 000 euro suuruse võlgnevuse tasumise juhul, kui võlgnik ei täida 06.12.2012 võla tasumise kokkuleppest tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal oli garantiikirjast tulenevalt kohustus tasuda hageja nõutud summa. Võlausaldaja garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus oli nõude esitamine kostjale. Nii oli garantiikirja p-s 2.1 sätestatud, et võlausaldaja pidi garandile garantiikirjaga garanteeritava summa väljamaksmiseks esitama kirjaliku nõude garantiisumma täielikuks või osaliseks väljamaksmiseks ja kirjaliku kinnituse selle kohta, et võlgnik ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, näidates ära täitmata jäänud ja/või mittekohaselt täidetud kohutused. Seega tekkis kostjal garantiisumma väljamaksmise kohustus hagejapoolse vormikohase nõude esitamisega. Hageja oli kostjale vormikohase nõudekirja esitanud. Kirjast nähtus võlgnetav summa ja selle kujunemine, samuti andis hageja kinnituse, et OÜ Vostok Oil ei ole 06.12.2012 sõlmitud võla tasumise kokkulepet kohaselt täitnud. Kohus tuvastas, et nõudekiri toimetati kostjale kätte. Eeltoodust 3(7)
nähtuvalt tekkis kostjal kohustus garantiikirjaga võetud kohustuse täitmiseks ja nõudekirjas märgitud summa väljamaksmiseks. Garantii mitteaktsessoorsusest tulenevalt puudus antud kohtuvaidluse raames vajadus põhivõlgnevuse asjaolusid arutada. Kostja ei tõendanud, et garantiiga tagatud kohustus oli täidetud ja tegelikkuses puudus. Kostja ei tuginenud oma vastuväidetes hagile asjaolule, et garantiileping oleks tühine või kehtetu. Garantiikirja p-st 1.2 nähtub, et kostja vastutab 06.12.2012 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest või mistahes muust õigussuhtest tekkinud tähtaegselt või nõuetekohaselt täitmata kohustuste eest ning kokkuleppe p 1.1 ja 3.4 kohaselt kohustus OÜ Vostok Oil tasuma põhisummana 270 000 eurot, 57 129,11 eurot tasumata viivist ning viivist 0,2 % tähtaegselt tasumata põhivõla summalt päevas. Seega tuleneb eeltoodust üheselt, et kostja vastutab kõikide 06.12.2014 võla tasumise kokkuleppest tulenevate tasumata kohustuste, mitte üksnes põhivõlgnevuse eest. Eeltoodu tõttu mõistis maakohus garantiilepingu alusel kostjalt välja garantiisumma 169 561,66 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 29.12.2014 265,03 eurot ning alates 30.12.2014 lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Esitatud kahju hüvitamise nõue on põhjuslikus seoses võlgniku OÜ Vostok Oil käitumisega, st kulutused õigusabile olid otseselt põhjustatud võlgniku poolt hageja ja OÜ Vostok Oil vahelise õigussuhte rikkumisega. Kui võlgnik oleks oma kohustusi täitnud vastavalt maksegraafikule õigeaegselt, puuduks hagejal igasugune vajadus garantii realiseerimiseks ning nõudekirja koostamiseks (VÕS § 127 lg 1 ja 3 ning § 128 lg 3). Samuti pidi tekkiv kahju olema võlgnikule ettenähtav. Võlgnik pidi aru saama, et kohustuste mitteõigeaegsel täitmisel võlgniku poolt võib võlausaldaja pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole ning see toob endaga kaasa kulusid. Kohus tuvastas õigusabi kasutamise hageja poolt ja selle suuruse 1336,80 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt välja kahjuhüvitise 1336,80 eurot ning alates 30.12.2014 viivise võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-st tulenevalt jättis maakohus menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulud 5183 eurot hageja kasuks. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada, kinnitada poolte kompromiss ning lõpetada tsiviilasjas menetlus. Alternatiivselt palus kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ja kostja pidasidki 2015 kevadel läbirääkimisi ja saavutasid 06.05.2015 kokkuleppe, mille kohaselt hageja pidi kõik kohtumenetluse kokkuleppega lõpetamiseks vajalikud toimingud tegema pärast kostja või tema poolt nimetatud isiku poolt 66 000 euro tasumist hageja arvelduskontole. 11.08.2015 informeeris kostja maakohut hagejaga kokkuleppe saavutamisest ning 12.08.2015 saatis maakohtule maksekorralduse, millega kostja oli tasunud 1⁄4 kompromissi summast. Kostja taotles kohtuotsuse kuulutamise edasilükkamist kohtu poolt määratava mõistliku aja võrra. Hageja ei kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, kui hageja lepinguline esindaja väitis, et pooled ei jõudnud kokkuleppele ning ei nõustu kohtuotsuse teatavakstegemise edasilükkamisega. Maakohus ei teinud kõike endast sõltuvat, et asi lahendataks kompromissiga. Kostja tasus hagejale kokkulepitud 66 000 eurot 31.08.2015 seisuga. Võlausaldaja garantiist tuleneva nõude maksmapaneku ainus eeldus ei olnud nõude esitamine kostjale. Kostja tõendas, et garantiiga tagatud kohustus on täidetud. Garantiist tuleneva väidetava 4(7)
nõude maksmapaneku eelduseks on ka asjaolu, et OÜ-l Vostok Oil on üldse täitmata kohustusi hageja ees. Hageja nentis hagiavalduses, et OÜ Vostok Oil on talle 228 304,54 eurot tasunud ning pooltel puudus selles osas vaidlus. Lisaks märgitud summale tasus OÜ Vostok Oil 29.12.2014 hagejale 41 695,56 eurot. Vastava maksekorralduse esitas kostja maakohtule koos 16.02.2015 vastusega. Seega on OÜ Vostok Oil võlasumma täies ulatuses (228 304,54 + 41 695,46 = 270 000) hagejale tasunud. Kui pidada õigeks maakohtu käsitlust, et hageja garantiist tuleneva nõude suurus ei sõltu sellest, kui suures osas OÜ Vostok Oil oli oma kohustuse hageja ees täitnud, siis oleks pidanud maakohus 29.12.2014 laekumist summas 41 695,46 eurot siiski arvestama ja selle summa ulatuses vähendama kostjalt välja mõistetud garantiisummat. Olukord, kus hageja nõue kostja vastu ei muutu sõltumata hagejale põhivõlgniku poolt tehtud maksetest, tähendab õiguste kuritarvitamist ning rikub heas usus käitumise põhimõtet. Menetluse edasine käik
5.Hageja esitas hagist osaliselt loobumise avalduse, millega loobus õigusabikulude näol tekkinud kahju hüvitamise nõudest 1336,80 eurot ja selle tasumisega tekkinud viivisest 66,05 eurot, garantiisummaga tasumisest tekkinud viivisest kuni 29.12.2014 summas 265,03 eurot, maakohtus tekkinud menetluskulude hüvitamise nõudest 5183 eurot ja osaliselt väljamõistetud garantiisummast, s.o. 60 452 euro ulatuses. Hageja palus menetluse nimetatud osas lõpetada ja tühistada maakohtu otsus osas, milles hageja loobus hagist. Hageja palus kostjalt välja mõista garantiikirja alusel garantiisumma 109 108,80 eurot, viivise kuni 26.10.2015 summas 1347,57 eurot ning alates 27.10.2015 viivise võlgnetavalt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagist osalise loobumise alusel tuleb asja menetlus vastavas osas lõpetada ja maakohtu otsus vastavalt osaliselt tühistada. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas vastavas osas lõpetada. TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kuna käesolevas asjas leidis loobumine aset ringkonnakohtus, tuleb kooskõlas TsMS § 431 lõikega 2 maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hagist loobumise avalduses nimetatud summad.
8.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses ja ei pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
9.Maakohus leidis põhjendatult, et vaidlusalune garantiikiri on oma olemuselt mitteaktsessoorne nõudegarantii, mis ei seo garandi kohustust võlgniku ja hageja vahelise lepinguga. Kui pooled soovivad, et garantiinõude maksmapanemine oleks seotud tagatava nõude olemasolu või tagatavast lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, tuleb selles selgelt ja üheselt arusaadavalt kokku leppida. Vastasel korral tuleb lähtuvalt garantii olemusest eeldada, et sellises tingimuses kokku ei lepitud. Antud juhul on garantiikirja p-st 1.2 nähtuvalt kostja garanteerinud tingimusteta ja tagasivõtmatult võlgniku poolt hagejale võlgnetava summa, kui võlgnik ei täida mistahes
5(7)
õigussuhetest tulenevaid maksekohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Garantii p 2.1 kohaselt on kostja kohustuse tekkimise eeldusteks hagejapoolne kirjalik nõue garantiisumma väljamaksmiseks ja kinnitus, et võlgnikul on võlgnevus hageja ees. Seega leidis maakohus õigesti, et garantiikirjas nimetatud eeldused olid täidetud ja kostjal tekkis kohustus nõutud summa tasuda.
10.Kostja apellatsioonkaebuses toodud arvutuskäik hõlmab vaid põhivõlga, arvestamata asjaoluga, et põhivõla tasumisega viivitamise korral tekkis võlgnikul viivise tasumise kohustus. Hageja tugines maakohtu menetluses viivisevõlgnevuse tekkimisele ja tõi välja selle kujunemise. Sellest tulenevalt oli kostja tõendamiskoormiseks võla puudumist kinnitavad asjaolud esile tuua ja tõendada. Kostja väide, et võlgnik on oma kohustuse täies ulatuses tasunud, on tõendamata.
11.Vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule on maakohus suunanud pooli kompromissile, pakkudes veel lahendi kuulutamise päeval võimalust esitada tähtaja pikendamiseks taotlus võimaliku kompromissi saavutamiseks. Maakohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt käisid läbirääkimised, kuid kompromissi saavutamine sõltus peamiselt kostja poolt tähtaegselt tegemata jäänud ülekannetest (II kd, tl 10 pöördel). Ainuüksi asjaolu, et pooled ei saavutanud ettenähtud kuupäevaks kokkulepet, ei anna alust süüdistada hagejat menetlusõiguste kuritarvitamises.
12.Eeltoodu tõttu jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
13.Hagist osalise loobumise avalduses on vastustaja esitanud arvestuse, kuidas on apellandi polt tasutud summasid pärast maakohtu otsuse tegemist arvestatud hagi nõutud võlgnevuse katteks. Vastustaja on seejuures arvestanud apellandi maksete tegemisega erinevatel kuupäevadel ja toonud välja viivise arvestuse seisuga 26.10.2015. Nõude matemaatilisele arvestusele ei ole apellant vastu vaielnud. Seetõttu sõnastab ringkonnakohus otsuse tervikresolutsiooni viisil, et arvestab väljaarvestatud viivise määraga seisuga 26.10.2015.
14.Hagist osaline loobumine kostja poolt nõude osalise rahuldamise tõttu ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 168 lg 4). Hagi rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult kostja kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda.
15.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks hageja poolt apellatsioonimenetluses kantud ja talle kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palub kostjalt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 1081 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 8,8 tunni ulatuses keskmise tunnitasuga 122,80 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja tegi apellatsioonimenetluses järgmisi toiminguid: apellatsioonkaebusega tutvumine, suhtlus kliendi ja kohtuga (0,7 h); apellatsioonkaebuse vastuse koostamine (7,1 h); suhtlus kliendi ja kohtuga, 15.12.2015 määrusega tutvumine ja vastuse koostamine (1 h). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane, taotledes kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
6(7)
Ringkonnakohus, tutvunud hageja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu, tuleb hageja esindaja toimingud hinnata põhjendatuteks ja vajalikeks. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul pidada põhjendatuks hageja esindaja toimingutele apellatsioonimenetluses kulunud aega kokku 8,8 tundi. Õigusabi on hagejale osutatud tunnihinnaga 122,80 eurot (käibemaksuta), mis on kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja on taotlenud kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 8,8 tundi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 1081 (8,8 x 122,80) eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada vastustaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.