Hageja K La (isikukood XXXXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A K, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso Kostja A L (isikukood XXXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liivi Tuus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista A Llt (isikukood XXXXXXXXXXXXX) K La (isikukood XXXXXXXXXXXXX) kasuks välja perioodi 29. aprill 2020 kuni 16. juuni 2020 eest sissenõutavaks muutunud elatis summas 467,21 eurot.
3.Mõista A Llt K La kasuks välja perioodi 17. juuni 2020 kuni 21. september 2020 eest sissenõutavaks muutunud elatis 789,67 eurot.
Tasaarveldada punktides 2 ja 3 välja mõistetud summad kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatisega kokku summas 1256,88 eurot.
5.Jätta hagi rahuldamata elatise väljamõistmiseks alates 22. septembrist 2020.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-20-116962
Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.K La (hageja) esitas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 29. aprill 2020 avalduse A Llt (kostja) 292 euro suuruse elatise saamiseks. Mäksekäsu kiirmenetlus lõpetati 3. juuni 2020 määrusega vastuväite esitamise tõttu. Hageja esitas Pärnu Maakohtule nõuetekohase hagiavalduse 26. juuni 2020. Esitatud hagiavaldusega palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise hageja ülalpidamiseks alates 29. aprillist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXXXXX) 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
2.Hageja põhiväited on järgmised: - hageja ema ja kostja kooselust sündis XXXXXXXXXXX hageja; - hageja vanemate kooselu lõppes 2018 aastal, hageja jäi elama ema juurde; - hageja on olnud ema ülalpidamisel; - kostja poolt esitatud tõendid lapse ülalpidamise kohta pole asjakohased, sest need kulud on tehtud enne kohtusse pöördumist. Hageja ei eita, et kostja on pärast kohtusse pöördumist lapsele kulutusi teinud (nt telefoni ost), kuid kostja pole neid kulusid lapse emaga eelnevalt kokku leppinud; - kostja on kohtumenetluse ajal tasunud hageja ema kontole vabatahtlikult elatist 150 eurot kuus, kohtumenetluse jooksul kokku 1634 eurot; - hageja vajaduste/kulude arvestus on aasta keskmisena 711 eurot kuus: toiduvajadus 130 eurot, eluasemekulud 195,50 eurot (kommunaalmaksed 69 eurot, elekter 34,60 eurot, kindlustus 5,70 eurot, pangalaen 68,80 eurot, pangalaenu intressid 16,60 eurot; maamaks 0,80 eurot); transpordikulud 92 eurot (kindlustus 26,40 eurot, liikluskindlustus 6,40 eurot, kütus ja remont 59,20 eurot; olmekulud 39 eurot; riided ja jalanõud 70 eurot; sidevahendid 27 eurot; koolitarbed 30 eurot; tehnika 30 eurot; ravimid 8,50 eurot, hügieenivahendid 10 eurot, treeningud 30 eurot, kultuurikulud 49 eurot); - hageja ei nõustu, et ta peab lapsele tehtavaid kulusid tõendama, sest ta on esitanud elatise nõude miinimummääras; - hageja ema sissetulek on keskmiselt kokku 719,40 eurot, millele lisandub peretoetus 60 eurot kuus. Hageja ema omab korteriomandit, kus nad lapsega elavad ja mis on soetatud pangalaenu eest. Samuti omab hageja ema X teist korteriomandit, mille soetamiseks on andnud vahendid hageja ema vanemad ja mida hageja ema hoiab oma teisele täisealisele lapsele. Hageja ema on korteri andnud kasutada teisele isikule, et vältida lisakulusid; - hageja ema teine laps on X-aastane, kuid kuna õpib statsionaarsena X Ülikoolis, siis on ta vajanud kogu alates hageja poolt elatishagi esitamisest ka oma emalt aeg-ajalt materiaalset toetust; - hageja nõue ei kahjusta ebaproportsionaalselt kostja huve ja võimaldab kostjale toimetuleku tagamise arvestades kostja sissetulekuid ja varalist seisundit, kuna hageja on kostja ainus ülalpeetav lisaks kostjale endale;
2-20-116962
-
-
-
-
-
puuduvad mistahes mõjuvad põhjused ja seaduslikud alused elatise nõude vähendamiseks alla seaduses ettenähtud määra. Kostja ei ole töövõimetu ega oma teisi ülalpeetavaid peale hageja; kostjal on hageja ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane hageja ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; kostjal puudub võimalus ja kohustus hagejale ülapidamist anda väiksemas mahus kui näeb ette praegu kehtiv õiguskord, isegi kui ta teenib miinimumpalka või täidab määratud suhtluskorda; hageja elab alaliselt koos emaga, kes kannab enamuses mahus hageja kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud, millised ei ole mõõdetavad rahas ega ajas; hageja ei nõustu asjaoluga, et kohtu poolt määratud suhtluskorra alusel saab nõuda kostja seaduses ettenähtud miinimumelatise vähendamist. Seda põhjusel, et kohtu määratud suhtluskord kostja ja lapse vahel erineb tegelikust suhtluskorrast, ka ei taga kostja lapsele tema juures viibimise ajal vajalikku hooldust (last isa juurde saates ja sealt koju tulles vajavad lapse riided ja muud asjad hooldamist ning pesemist, ka vajab laps täiendavat toitmist jms); hageja peaks isa juures viibima suhtluskorra alusel 29% ajast, kuid keskmiselt on laps isa juures viibinud 23% ajast. Hageja viibib kostja juures mitteolulise osa ajast, mistõttu ei saa seda arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Tema seisukoht on järgmine: - kostja on pärast lahkuminekut andnud lapsele ülalpidamist selliselt, et on katnud vahetult lapse kulud; - hageja ema pole kordagi väljendanud soovi, et kostja muudaks ülalpidamise viisi ja hakkab elatist maksma miinimummääras rahas perioodiliste maksetega; - kostja on katnud lapse ema ja tema elukoha igakuised kulud (kommunaalkulud, sidekulud, elektrienergia kulud, lapse telefoniarved, garaažiboksi kulud). Lisaks on kostja katnud lapse igakuised hariduse ja hobidega tegelemise kulud (arvuti ost, igakuine treeningkulu, võistlusvormi ja treeninguteks vajalikud riided, kooliväliste ürituste kulud, koolivormikulud, arvutimängu täienduse kulub, rütmikatundide eest tasumine). Kokku on kostja andnud hagejale ülalpidamist vähemalt 420,59 eurot kuus. Kuivõrd kostja on lapse ülalpidamiskohustust täitnud, ei kuulu temalt elatis väljamõistmisele aja eest, mil ta on oma lapsele ülalpidamist andnud; - kehtiva suhtlemiskorra alusel veedab hageja kostjaga aega järgmiselt: p 1.1 kohaselt aastas 104 päeva (26 paaritut nädalat aastas x 4 päeva); p 1.2 kohaselt aastas 26 päeva (26 paaris nädalat aastas x 1 päev); p 1.4 kohaselt I koolivaheajast 5 päeva aastas ja 3. koolivaheajast 7 päeva aastas; p 1.5 kohaselt 42 päeva (6 nädalat x 7 päeva); p 1.6 kohaselt 1 päev p 1.11 p 1 kohaselt 1 päev. Kokku 179 päeva aastas. Eeltoodule lisandub paarisaastate jaanipäeva (23.-25.06) 3 päeva, mil laps viibib isaga ja paaritu aasta aastavahetuse 1 päev, mille laps veedab isaga. Aastas on keskmiselt 364 päeva. Seega veedab laps suhtlemiskorra alusel isaga 49,1% aastas olevatest päevadest; - kostja sissetulek on tema poolt igakuiselt saadav töötasu, mis on 787,20 eurot (neto) kuus. See on X vallas tavapärase suurusega töötasu. Kostja elab üürikorteris. Ta maksab igakuiselt üüri 300 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalkulud, mida kostja maksab keskmiselt 96,44 eurot kuus. Kostja maksab igakuiselt oma üürikorteri elektri eest keskmiselt 11,66 eurot kuus ja sideteenuse eest 34,98 eurot kuus. Kostja eluasemekulu on suur, sest ta elab üürikorteris. Tema keskmine eluasemekulu on 442,10 eurot kuus. Kui arvestame kostja töötasust maha tema eluasemekulu, jääb
2-20-116962
-
-
-
-
kostja kasutusse 345,10 eurot. Kostjale kuulub X kinnistu ning sõiduauto Volvo riikliku registreerimisnumbriga XXXXXXXXXX; kuna hageja viibib kostja juures suhtlemiskorra alusel 49% päevadest, on tema eluasemekulu kostja juures vähemalt 108 eurot kuus. Kostja kannab lapse sidekulusid. Vajalik kulutus ei ole see, et hageja ema on võtnud lapsele lisaks veel teise telefoninumbri. Kostja teeb hagejale kulutusi, kui hageja viibib tema elukohas (näiteks toidule, riietele); kulu kaskokindlustusele ja liikluskindlustusele pole vajalikud. Hageja seaduslikule esindajale ei kuulu sõidukit. Hageja ema kasutab kostjale teadaolevalt sõidukit, mille kostja kinkis kostja täiskasvanud tütrele XX. Kulu kasutatava auto kütusele ja remondile on ülepaisutatud. Pole tõendatud, milline summa kulutatakse lapse ema poolt lapse riietele ja jalanõudele. Tehnika on kõik kostja poolt ostetud. Laps ei käi ühelgi treeningul, seega on kulu arvestamine spordile alusetu; elatis tuleks välja mõista alla miinimumi, sest kostja varaline olukord on halvem kui emal, hageja viibib arvestaval määral ka kostja ülalpidamisel (suhtluskorra alusel) ning arvestada tuleks ka riigi poolt makstavat lastetoetust 60 eurot. kostja on seisukohal, et temalt ei kuulu väljamõistmisele suurem elatis kui 200 eurot kuus.
Kohtu seisukoht
4.Hageja on esitanud kostja kui oma isa vastu elatise tasumise nõude. Hageja nõude õiguslikuks aluseks võiks seega olla perekonnaseaduse (PKS) § 96 ning § 97 p 1. Nende sätete kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma alaealisele lapsele täisealised esimese astme ülenejad sugulased.
5.Asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kostja ning hageja ema ühine laps (dtl 48) ning selles, et hageja on alaealine. Järelikult on kostjal hageja ülalpidamiskohustus (PKS § 96 ja § 97 lg 1).
6.Elatisnõude lahendamisel tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Nii on Riigikohus 25. mai 2011 otsuses asjas nr 3-2-1-37-11 p-s 14 leidnud järgmist: „Kolleegium on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises. Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt.“
6.1.Pärnu Maakohtu 17. juuni 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-7556 määras kohus esialgse õiguskaitse korras kindlaks kohtumenetluse ajaks hageja ja kostja suhtlemise korra (dtl 82-86). 22. septembri 2020 määrusega kinnitas kohus hageja ema ja kostja vahel kompromissi tsiviilasjas nr 2-20-7556 (dtl 336-339). Selle kompromissiga leppisid pooled kokku hageja ja kostja suhtlemiskorras. Kuivõrd esialgse õiguskaitse ja kompromissi alusel hakkas hageja kostja juures viibima suuremal määral, tuleb kohtu hinnangul ülalpidamiskohustust ja selle rikkumist hinnata kolme perioodi vältel. Esmalt perioodi
2-20-116962
osas, mil hageja kohtusse pöördus kuni perioodini, mil kohus esialgset õiguskaitset tsiviilasjas nr 2-20-7556 kohaldas (29. aprillist 2020 kuni 16. juunini 2020). Teiseks, alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest kuni kompromissi sõlmimiseni (17. juuni 2020 kuni 21. september 2020). Kolmandaks, pärast hageja ema ja kostja kompromissi sõlmimist, so alates 22. septembrist 2020.
6.2.Hageja on elatisnõudega kohtusse pöördunud 29. aprill 2020 (dtl 5-6). Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja maksekäsu kiirmenetluse vastuväitele lisatud tõendid on asjakohatud, sest need tõendavad kulusid enne kohtusse pöördumist. Kohus selgitab, et ülalpidamiskohustuse rikkumist saab ette heita eelkõige juhul, kui kostja pole ülalpidamist hagejale andnud enne kohtusse pöördumist, sest ülalpidamise mitte andmine (sh selle ebapiisav andmine) saab olla kohtusse pöördumise ajendiks. Seega tuleb kohtul kontrollida mh asjaolu, kas kostja on hagejale ülalpidamist andnud piisavas ulatuses enne kohtusse pöördumist.
6.3.Kostja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud hageja elukoha kommunaalmakseid perioodil 13.05.2019 – 16.01.2020 keskmiselt 125 eurot kuus (dtl 18). Kuni aprillini 2020 on kostja regulaarselt tasunud teleteenuste eest 27,96 eurot kuus (dtl 19), elektri eest 82 eurot kuus (dtl 20, 137 (arvestusega kuni kohtusse pöördumiseni)), telefoni eest keskmiselt 10 eurot, interneti eest 18 eurot kuus (dtl 23, 136), lapse trenni eest 20 eurot kuus (dtl 25), tasunud osaliselt koolikohustuse täitmisega seotud kulusid 12 euro ulatuses kuus (dtl 28). Samuti on kostja teinud lapse jaoks ühekordseid kulusid ostes lapsele trenniriideid (dtl 26-27), tasunud koolivormi eest (dtl 29), rütmikatundide eest (dtl 31), kõrvaklappide eest (dtl 24) ning tasunud ühekordse maksena garaažiboksi eest (dtl 22). Samuti on kostja ostnud hageja arvutimängule lisasid (dtl 32). Kohus nõustub, et arvutimängu lisasid ei saa pidada lapse kasvatamiseks vajalikeks kuludeks, kuid kohtu hinnangul kinnitab see tõend seda, et lapse isal on soov ja tahe panustada lapse kasvatamisse tehes lisaks vajalikele kulutustele ka lapsele kulutusi, mis toetavad lapse hobisid/huvisid. Eeltoodust nähtub, et kostja on katnud tõepoolest hageja ülalpidamiskulusid jooksvalt, võttes enda kanda lapse ning lapse ema elukohaga seotud igakuised kulud ning tasudes mitmeid lapse jooksvaid kulusid. Üksnes juba igakuised jooksvad püsikulud, mida kostja kandis, jäävad miinimumelatise suurusjärku (siinhulgas arvestatud ka hageja ja tema ema korteri kommunaalmakseid). Seega on kostja panustanud hageja ülalpidamisse pärast lahkuminekut pika perioodi vältel vähemalt seaduses ettenähtud elatise miinimumi ulatuses. Seejuures ei pea kohus usutavaks hageja ema väiteid, et sellist kokkulepet ülalpidamiseks, so et kostja kannab igakuised jooksvad kulud, pole olnud. Vastasel juhul poleks hageja ema aasta vältel selliste kulude katmist aktsepteerinud ning tõenäoliselt pöördunud kohtusse varem. Eelöeldut toetab ka asjaolu, et hageja on eelistungil ette heitnud ülalpidamiskohustuste rikkumist jaanuarist 2020, mil kostja on viimati tasunud lapse ja tema ema elukoha kommunaalmakseid.
6.4.Hageja on eelistungil välja toonud, et kostja pole lapse ülalpidamises osalenud alates 2020 jaanuarist. Kohus ei nõustu sellega täielikult. Hinnates tõendeid 2020 aastal kantud kulude kohta, nähtub, et kostja on tasunud lapse ja ema elukoha kommunaalmakseid tõepoolest viimati jaanuaris 2020 (dtl 18) ning nende kulude kandmist on jätkanud hageja ema alates veebruarist 2020 (dtl 295). Siiski on muude püsikulude katmist kostja jätkanud, sh osaliselt kohtumenetluse ajal (vt otsuse p-s 6.3. viidatud tõendid, aga ka telefoniarved dtl 111-115, 137 (kuni 15.07.2020, mil kostja lepingu lõpetas)). Samas pole kostja välja
2-20-116962
toonud ega tõendanud, kas ja kui suure osa asjast hageja enne esialgse õiguskaitse kohaldamist kostjaga veetis ning oli sellest lähtuvalt tema vahetul ülalpidamisel. Pigem tugineb ka kostja ise asjaolule, et ta on enne hagi kohtusse esitamist hageja ülalpidamiskulusid jookvalt katnud arvete maksmise teel. Kuivõrd kostja on vähendanud alates 2020 veebruarist panust lapse ülalpidamisse ning kostja panus on jäänud alla miinimumelatise, tuleb asuda seisukohale, et kostja on enne kohtusse pöördumist ning kohtumenetluse ajal hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Kostja on elatist andnud ebaregulaarselt.
7.PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
7.2.Kostja on vaidlustanud kulud auto kütusele ja remondile, riietele ja jalanõudele, telefonipaketile, tehnikale ja treeningutele. Kohus märgib, et asjaolu, et hageja emale ei kuulu sõiduautot ei tähenda, et ta nimetatud sõidukit ei kasutaks. Nende kulude kandmise kohta on hageja esitanud ka tõendid (dtl 301302). Kostja väide, et tema on soetanud hagejale kõik tehnika, pole kohtumenetluses tõendamist leidnud. Asjaolu, et kostja soetab hagejale tehnikaesemeid, ei tähenda, et hageja emal selliseid kulusid poleks. Ka nõustub kohus hagejaga, et kulusid riietele ja jalanõudele ei pea hageja tõendama, sest ta on esitanud elatisnõude miinimummääras. Küll nõustub kohus kostjaga, et treeningkulu ei saa pidada põhjendatuks, sest ka kohtule arusaadavalt jättis hageja jalgpalli trenni pooleli ning kuskil trennis ta ei käi. Kulud telefonipaketile pole kohtu hinnangul vajalikud, sest kostja on hagejale juba vastava teenuse taganud. Muude kulude osas vaidlus puudub. Seega on hageja igakuised vajadused 662,20 eurot (711-30-18,80). Hageja soovib, et nendest kuludest kataks kostja miinimumi, so 292 eurot kuus.
8.Kostja hinnangul tuleks elatist vähendada. Elatise vähendamine on PKS § 102 lg 2 järgi võimalik mõjuval põhjusel. Nii sätestab PKS § 102 lõige 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
2-20-116962
Kohus nõustub iseenesest kostjaga selles, et elatis saab vähendada vahetu ülalpidamise olukorras lapsega suhtlemisel (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kostja pole aga välja toonud ega tõendanud, kas ja millises ulatuses viibis hageja tema vahetul ülalpidamisel 29. aprillist 2020 kuni 16. juunini 2020. Suhtluskord hageja ja kostja vahel hakkas kehtima alles 17. juuni 2020. Seega ei saa sellel alusel elatist alla miinimummäära vähendada. Nõustuda ei saa ka kostja seisukohaga, et tema varaline olukord on oluliselt halvem, kui lapse ema varaline olukord. Kohtule esitatud sissetulekute, igakuiste kulutuste ning varanimekirja järgi nähtub, et poolte varaline olukord on sarnane (dtl 295-312, 326, 155-157, 324). Tõendamata on kostja väide, et hageja ema on enda teise korteri andnud kasutusse tasulise lepingu alusel. Ka üksnes peretoetuse maksmise fakt ei anna alust elatise vähendamiseks (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et antud juhul ei esine PKS § 102 lg-s 2 viidatud alust elatise vähendamiseks. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista 29. aprillist 2020 kuni 16. juunini 2020 hagis nõutud ulatuses – 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
8.1.PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seega saab kohus määrata sissenõutavaks muutunud elatise summa kohtuotsuses kindla summana. Antud juhul on kohtu hinnangul tekkinud vajadus määrata kindlaks selguse huvides sissenõutavaks muutunud elatise summa, sest hagiavalduse menetlemise ajal on kostja panus hageja vahetusse ülalpidamisse muutunud kokkulepitud suhtlemiskorrast tulenevalt. Seetõttu pole põhjendatud kogu perioodi vältel ühtse elatise väljamõistmine (vt otsuse p 9 jj). Perioodi 29. aprilli 2020 kuni 16. juuni 2020 osas tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista 467,21 eurot (aprill 19,47 eurot, mai 292 eurot, juuni 155,74 eurot).
9.Järgnevalt võtab kohus seisukoha perioodi osas, mil kohus määras esialgse õiguskaitse korras kindlaks hageja ja kostja suhtlemiskorra, so 17. juuni 2020 ning 21. september 2020 ning perioodi osas, mil hageja ema ja kostja kompromissi sõlmisid, so alates 22. septembrist 2020.
9.1.Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas ajal, mil hageja viibib suhtluskorra alusel kostja juures, tuleks lugeda ülalpidamiskohustuse täitmisena ning arvestada seda elatise väljamõistmisel. Kehtiva PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega (12. mai 2021 otsus asjas nr 2-18-6491, p 13.1). Olukorras, kus laps elab kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht, sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Eelnimetatud juhul ei esine PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (viidatud Riigikohtu otsuse p 13.1). Riigikohus täpsustad otsuse p-s 13.2., et seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et
2-20-116962
laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enamvähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.
9.2.Pärnu Maakohtu 17. juuni 2020 määruse kohaselt viibis hageja kostjaga paaritute nädalate reedest kuni pühapäeva õhtuni, suvevaheajast veetis hageja perioodil 17.08.202023.08.2020 kostjaga, samuti jaanipäeva (22.-24. juuni). Määruse p-i 2.1) järgi veetis kostja hagejaga seega 14 päeva (7 nädalat x 2 päeva), p-i 2.2) alusel 7 päeva, p-i 2.5) alusel 2 päeva. Seega 96 päeva vältel viibis hageja kostjaga koos 14,6% ajast. Puudub kahtlus selles, et nimetatud ajal peab kostja hagejale tagama elukoha ning toidu. Samuti on kostja kohtule esitanud tõendid, millest nähtub, et kostja kannab hagejaga koos olles lisaks kulusid nii sportimiseks kui vaba aja veetmiseks (dtl 116-135). Kohtu hinnangul on 14,6% arvestav osa ajast, mil hageja kostja ülalpidamisel viibis ning mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Toodust tulenevalt tuleb kohtu hinnangul perioodil 17. juunist 2020 kuni
21.septembrini 2020 kostjalt hageja kasuks elatis välja mõista 85,4% ulatuses hagis nõutust, so 249,37 eurot kuus. PKS § 101 lg 2 alusel määrab kohus selguse huvides kindlaks sissenõutavaks muutunud elatise summa ka eelnevalt nimetatud perioodi osas. Perioodi 17. juuni 2020 kuni 21. september 2020 osas tuleb kostjalt hageja kasuks seega välja mõista 789,67 eurot (juuni 116,37 eurot, juuli 249,37 eurot, august 249,37 eurot, september 174,56 eurot).
9.3.Kostja on kohtumenetluse kestel andnud hagejale ülalpidamist 1634 euro ulatuses (dtl 424). Kuivõrd hagejal on kostja vastu sissenõuetavaks muutunud elatise nõue summas 1256,88 eurot, tuleb kohtumenetluse ajal tasutud elatis tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.
9.4.Pärnu Maakohtu 22. septembri 2020 määrusega kinnitas kohus hageja ema ja kostja vahel kompromissi tsiviilasjas nr 2-20-7556 (dtl 336-339). Selle kompromissiga leppisid pooled kokku hageja ja kostja suhtluskorras. Selle järgi veedab hageja iga paaritu nädala neljapäevast esmaspäevani isaga ning paarisnädalatel veedab hageja neljapäeva isaga (pärast koolitunde). Samuti on hageja ema ja kostja ära jaotanud koolivaheajad ning kindlaks on määratud tähtsamate pühade veetmises. Kohus nõustub kostja arvestusega, et kokkulepitud suhtluskorra p 1.1. järgi veedab hageja kostjaga 104 päeva, p 1.4 kohaselt 12 päeva, p 1.5 kohaselt 42 päeva ja p 1.6 ning 1.11 järgi 2 päeva. Kuivõrd p 1.2 kohaselt viibib hageja kostjaga üksnes pool päeva, veedab hageja kostjaga selle järgi 13 päeva. Kokku veedab hageja kostjaga vähemalt 173 päeva aastas, so 47,4% ajast (365*173/100). Hageja väited, et suhtluskorda tegelikult ei täideta, pole praeguse juhul asjakohased, sest elatisnõude lahendamisel tuleb lähtuda kehtivast suhtluskorrast (Riigikohtu 12. mai 2021 otsus asjas nr 2-18-6491, 14.1). Mõlemal vanemal on kohustus järgida kehtivat suhtluskorda. Järelikult veedab hageja kostjaga olulise osa ajast, so 47,4%. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse ülalpidamise põhiraskus oleks hageja emal. Kostja on katnud mitmeid hageja jooksvaid püsikulusid ning ühekordseid kulusid (otsuse p 6.2). Kostja on suhtluskorra kehtivuse ajal kandnud ka hagejaga seotud kulutusi vaba aja veetmiseks (dtl 116-118),
2-20-116962
samuti on kostja kandnud kulusid toidule (dtl 329-332) ja elukohale. Kohus ei arvesta asja lahendamisel kostja esitatud maksekorraldusi toidupoes tehtud kulutuste kohta (dtl 195208) ning riidepoodides tehtud kulutuste kohta (dtl 104-110), sest nendest ei nähtu, milliseid konkreetseid kulusid on tehtud. Puudub võimalus hinnata, millises ulatuses on toidukaupu ja riideid ostetud hagejale. Samas ei hinda kohus toidukulude osas ka hageja analüüsi kostja poearvete kohta (dtl 385-389), sest ka hageja ema pole täpselt välja toonud igakuist reaalset toidukulu hagejale, vaid on lähtunud Justiitsministeeriumi tellitud uuringust. Puudub alus kahelda selles, et hageja ema ja kostja toidukulud ning kulud hageja riietele jääksid erinevasse suurusjärku ajal, mil hageja viibib ühe või teise vanema juures. Võttes arvesse aega, mil hageja veedab kostjaga ning kostja panust hageja ülalpidamisse, leiab kohus, et kostja annab hagejale vahetut ülalpidamist alates suhtluskorra kokkuleppimisest. Asja materjalidest ei nähtu, et lapse vajadused oleksid vanemate vaheliste erimeelsuste tõttu katmata. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et alates 22. septembrist 2020 tuleb hageja elatisnõue jätta rahuldamata. Hagejal on vahelduv elukoht nii ema kui isa juures ning mõlemad lapsevanemad panustavad lapse ülalpidamisse. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.