Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 21. veebruar 2025
Tsiviilasja number
2-24-117260
Tsiviilasi
AS ÜHISTEENUSED hagi R.T. vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. novembri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.T. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (kostja): Roman Tsukh (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED (rk: 11052490), esindaja Ahto Järvela
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 27. novembri 2024 otsus R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud 340 eurot.
2.Välja mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 50 (viiskümmend) eurot 65 senti (sh põhivõlg 35 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 06.05.2021. a kuni 21.06.2024. a).
Välja mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (35 eurot) alates 22.06.2024. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta R.T. kanda.
4.1.Välja mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks hageja menetluskulude katteks 340 eurot.
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb R.T.l tasuda AS-ile ÜHISTEENUSED menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.3.Välja mõistetud menetluskulud tuleb R.T.l kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716770475.“
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 08.05.2024 Nikolay Tsukhi vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 70 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud N. Tsukhile mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 20.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude N. Tsukhi vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.06.2024 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista N. Tsukhilt välja hageja kasuks 50,65 eurot (sh põhivõlg 35 eurot, viivis 10,65 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot) ning viivis tasumata põhivõlalt alates 22.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt parkis N. Tsukh 24.04.2021 sõiduauto (XXXXXXX) X XXXXXXX kinnistul (kus parkimist korraldab hageja) parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest on talle esitatud leppetrahvinõue 35 eurot. Hageja on volitanud end kohtumenetluses esindama Julianus Inkasso OÜ, Julianus Inkasso OÜ on andnud edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo.
2.Nikolay Tsukh hagi ei tunnistanud, väites, et 24.04.2021 oli sõiduauto tema poja R.T. valduses ja kasutuses ning pargitud X XXXXXX territooriumil.
3.Hageja esitas 25.09.2024 kohtule taotluse kostja asendamiseks. Maakohus asendas 16.10.2024 esialgse kostja Nikolay Tsukhi uue kostjaga Roman Tsukh.
4.Roman Tsukh (kostja) hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et auto oli pargitud eeskirjade järgi elumaja X XXXXXX (kostja elukoht) territooriumil. Trahviteadet ei ole kostjale kätte
toimetatud. Kostja tegi kompromissettepaneku, et tasub põhivõla 35 eurot, hageja loobub viivise ja sissenõudmiskulu nõudest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 27.11.2024 otsusega hagi ning mõistis R. Tsukhilt välja AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 50,65 eurot (sh põhivõlg 35 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja viivis perioodi 06.05.2021 kuni 21.06.2024 eest) ning viivise põhinõudelt alates 22.06.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks 711,50 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määrati kostjale parkimiskorralduse nõuete rikkumise tõttu leppetrahv 35 eurot põhjendatult ning nimetatud summa tuleb kostjalt koos hageja taotletud viivise ja sissenõudmiskuluga hageja kasuks välja mõista. Hageja on kandnud menetluskulusid 711,50 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud. Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.R. Tsukh esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27.11.2024 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning tsiviilkohtumenetluse menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise põhiprintsiipe, mistõttu on otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ebaõiglane ning seadusevastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Võlasuhtes on nõrgemaks pooleks võlgnik. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-21-143-11, p-d 12, 13), et menetluskulude jaotamisel on sotsiaalriigi põhimõttest tulenev nõrgema poole kaitse vajadus tagatud mh TsMS § 162 lg 4 kaudu, mis võimaldab kohtul jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ning nõrgema poole kaitse on menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tagatud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud kohtuvaidluse kaotanud poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise vajadus kvalifitseeritud õigusabi ja esindaja järele on suurem, kui menetluses otsustatakse suurema rahalise nõude üle. Eelduslikult on suurema tsiviilasja hinnaga nõude lahendamine ka keerukam, tuues kaasa suuremad lepingulise esindaja kulud. Nõude suurus on 55,01 eurot, menetluskulude suurus on 711,50 eurot. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja
vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus.
7.AS ÜHISTEENUSED vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Vaidlus kujunes mahukaks, kuna kostja esitas nõudele vastuväiteid ning see tingis täiendavate dokumentide ja tõendite hankimise, analüüsi ja seisukohtade koostamise. Menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta eelkõige asja keerukust ja mahukust, mis ei sõltu nõude suurusest. Selline lähenemine tagab, et isikud saavad oma õigusi kaitsta sõltumata vaidluse rahalisest väärtusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 27.11.2024 otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja ning seda menetluskulude jaotuse ja temalt väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ja selle alapunktid). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
10.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10), et viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 sätte kohaldamist. Kostja arvamus, et tema võlgnikuna on võlasuhtes nõrgemaks pooleks, ei ole erandlikuks asjaoluks TsMS § 162 lg 4 tähenduses. Kostja pidi leppetrahvinõudele vastuvaidlemisel arvestama, et poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi kanda teise poole menetluskulud.
11.Kostja leiab veel, et temalt välja mõistetud hageja menetluskulud 711,50 eurot on ülemäära suur võrreldes hageja põhinõudega 35 eurot. Kostja tugineb muu hulgas Riigikohtu selgitustele 27.02.2012 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p-s 14, mille kohaselt menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb mh kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga osaliselt.
Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19) muutnud oma varasemat seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohtu nimetatud seisukoha järgi ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Riigikohus on ka selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Seega lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile kulunud aja (arvestades mh menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja liiki, keerukust ja mahukust) ning esindaja tunnitasu (arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni, sh kas tegemist on vandeadvokaadi või muu lepingulise esindajaga) hindamise osas. Riigikohus on selgitanud (nt 13.11.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25), et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on 22.03.2022 antud tähtajatu volikirjaga volitanud ennast võlgade sissenõudmisel esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes omakorda on volitanud Julianuse Õigusbüroo OÜ-d ja selle juristi Ahto Järvelat esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle kliente. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ületanud diskretsiooni piire, kui on lugenud hageja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatuks. Seejuures ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest kaalutlusi, mis käsitleks asja keerukust. Maakohus on hinnanud hageja esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) suurust ja leidnud, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur, see on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta, kuivõrd Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et tegemist on õiguslikult lihtsa ja väikese mahuga tsiviilasjaga. Kuivõrd hageja lepinguliseks esindajaks ei ole advokaat, ei saa ringkonnakohtu arvates lähtuda esindaja tunnitasu suuruse hindamisel advokaatide/vandeadvokaatide keskmistest tunnitasumääradest. Hagejat on lepingulise esindajana esindanud õigusbüroo jurist, kelle puhul peab ringkonnakohus asja liiki (tüüpiline parkimistasu väljamõistmise nõue) arvestades põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (ilma käibemaksuta; hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks asjas kokku 3 tundi (mitte taotletud 3,5 tundi), arvestades, et esindaja 30.08.2024 ja 25.09.2024 menetlusdokumendid on mõnerealised. Tunnitasuga 80 eurot moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot, millele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude hüvitamiseks 340 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 100 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud N. Tsukhi vastu, siis ei saa R. Tsukhilt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot välja mõista ja selles osas tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.
Hageja on hagiavalduses palunud kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetud menetluskulude jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Seega on maakohus TsMS § 177 lg 4 alusel õigesti märkinud, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.