2-24-117260/28 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.R. Tsukh esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27.11.2024 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning tsiviilkohtumenetluse menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise põhiprintsiipe, mistõttu on otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ebaõiglane ning seadusevastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Võlasuhtes on nõrgemaks pooleks võlgnik. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-21-143-11, p-d 12, 13), et menetluskulude jaotamisel on sotsiaalriigi põhimõttest tulenev nõrgema poole kaitse vajadus tagatud mh TsMS § 162 lg 4 kaudu, mis võimaldab kohtul jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ning nõrgema poole kaitse on menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tagatud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud kohtuvaidluse kaotanud poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise vajadus kvalifitseeritud õigusabi ja esindaja järele on suurem, kui menetluses otsustatakse suurema rahalise nõude üle. Eelduslikult on suurema tsiviilasja hinnaga nõude lahendamine ka keerukam, tuues kaasa suuremad lepingulise esindaja kulud. Nõude suurus on 55,01 eurot, menetluskulude suurus on 711,50 eurot. Riigikohus on viidatud lahendi p-s 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19) muutnud oma varasemat seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohtu nimetatud seisukoha järgi ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Riigikohus on ka selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Seega lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile kulunud aja (arvestades mh menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja liiki, keerukust ja mahukust) ning esindaja tunnitasu (arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni, sh kas tegemist on vandeadvokaadi või muu lepingulise esindajaga) hindamise osas. Riigikohus on selgitanud (nt 13.11.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25), et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on 22.03.2022 antud tähtajatu volikirjaga volitanud ennast võlgade sissenõudmisel esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes omakorda on volitanud Julianuse Õigusbüroo OÜ-d ja selle juristi Ahto Järvelat esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle kliente. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ületanud diskretsiooni piire, kui on lugenud hageja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatuks. Seejuures ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest kaalutlusi, mis käsitleks asja keerukust. Maakohus on hinnanud hageja esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) suurust ja leidnud, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur, see on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta, kuivõrd Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et tegemist on õiguslikult lihtsa ja väikese mahuga tsiviilasjaga. Kuivõrd hageja lepinguliseks esindajaks ei ole advokaat, ei saa ringkonnakohtu arvates lähtuda esindaja tunnitasu suuruse hindamisel advokaatide/vandeadvokaatide keskmistest tunnitasumääradest. Hagejat on lepingulise esindajana esindanud õigusbüroo jurist, kelle puhul peab ringkonnakohus asja liiki (tüüpiline parkimistasu väljamõistmise nõue) arvestades põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (ilma käibemaksuta; hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks asjas kokku 3 tundi (mitte taotletud 3,5 tundi), arvestades, et esindaja 30.08.2024 ja 25.09.2024 menetlusdokumendid on mõnerealised. Tunnitasuga 80 eurot moodustab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot, millele lisandub hagiavalduselt tasutud riigilõiv 100 eurot. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude hüvitamiseks 340 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 100 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud N. Tsukhi vastu, siis ei saa R. Tsukhilt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot välja mõista ja selles osas tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.