Aktsiaselts Roolid hagi AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.08.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7823,77 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts Roolid apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Aktsiaselts Roolid (registrikood, 10015853, asukoht Kulgu 17, 20104 Narva), lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post XXX)
1(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (endine ärinimi BTA Insurance Company SE Eesti filiaal) (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2b, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Andrus Reidi (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 24.08.2015 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.10.2014 esitas Aktsiaselts Roolid Harju Maakohtule hagiavalduse BTA Insurance Company SE Eesti filiaal kindlustushüvitise maksmise nõudes, paludes kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 27 360 eurot, seisuga 01.10.2014 viivised 1705,24 eurot, edasi viivised VÕS § 113 lg 1 sätetatud määras kindlustushüvitiselt kuni nõude kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1) 15.03.2012 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati poliis nr 91-A6-111281, sõiduki DAF FT XF 105, registreerimismärgiga XXXXXX kindlustamiseks ja 2) 28.04.2012 vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu, mille kohta väljastati poliis nr 91-A6-114163, haagise Schmitz SCS24L-13.62 BS EB, registreerimismärgiga MMMMMM kindlustamiseks. Kindlustuslepingud sõlmiti koguriskikindlustusega, sh oli kindlustatud liiklusõnnetuse risk. Hageja omavastutus 15.03.2012 lepingu järgselt oli 640 eurot; 28.04.2012 lepingu järgselt 320 eurot. Soodustatud isikuks lepingute kohaselt oli DNB Liising AS.
3.26.11.2012 pöördus hageja kahjuavaldusega kostja poole seoses 25.11.2012 kella 22:11 (Moskva aja järgi) toimunud liiklusõnnetusega Venemaal, 106 kilomeetril Kola maanteel (P-21), kus hageja töötaja AB sõitis tema poolt juhitud veokiga DAF, mille haakes oli haagis Schmitz, registreerimismärgiga MMMMMM, teelt kraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkisid ulatuslikud kahjustused nii veokile kui ka haagisele. Kostja avas veoki osas kahjujuhtumi nr A6-91-04399-01-2012 ja haagise osas kahjujuhtumi nt A6-91-04400/01-2012. Hageja edastas kostjale kahjujuhtumi
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316 menetlemise käigus kõik kostja poolt soovitud dokumendid, sh kahjustatud sõidukite fotod, sõidumeeriku salvestuse ja autojuhi kirjalikud seletused.
4.08.01.2013 esitas hageja kostjale Truck Trading Estonia OÜ-lt, kes on veoautode tootja DAF Trucks NV ametlik esindaja Eestis, arvamuse, mille kohaselt liiklusõnnetuse tagajärjel on veokile tekkinud tõsised vigastused. Vigastada said kabiin, katus, tuulesuunajad, kabiini kronsteinid, veoki põhiraam. Kiirkalkulatsioonist tulenevalt on taastamiskulud üle 28 000 eurot ning Truck Trading Estonia OÜ hinnangul ei kuulu veok taastamisele.
5.25.04.2013 edastas kostja hagejale garantiikirja, millega rahuldas hageja kahjuavalduse ning otsustas tasuda haagisega Schmitz seotud taastamiskulud.
6.30.09.2013 edastas kostja hagejale 24.04.2013 otsuse, millega keeldus hüvitamast veokile DAF liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Otsuse kohaselt ei esitanud hageja kostjale sõidumeeriku salvestuslehte, mistõttu puudus kostjal võimalus tuvastada, kas sõidukit juhtinud isik rikkus ka muid juhile esitatavaid nõudeid, mis võisid omada mõju kahju tekkimisele ja selle suurusele. Kostja viitas otsuses sõidukikindlustuse tingimuste nr A-6 punktile 9.2.7 ja kindlustustingimuste punktule
7.Kuivõrd hageja ei nõustunud kostja otsusega, esitas hageja hagi kohtusse. Hageja leiab, et kostja otsus on põhjendamata ja vastuoluline, puudub põhjuslik seos hagejale etteheidetud kohustuse rikkumise ja kindlustusvõtja kindlustushüvitise maksmisest vabanemise vahel. Hageja on esitanud küsitud sõidumeeriku salvestuslehe 20.02.2013 e-posti teel.
8.Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Nõude aegumistähtaeg algas 01.10.2013. Hageja sai vaidlusaluse otsuse kätte 30.09.2013. Hageja ei ole kostja 24.04.2013 elektronkirja kätte saanud, kostja ei ole vastupidist tõendanud.
9.Hageja tunnistab, et hageja esindaja esitas 11.04.2014 kostjale pretensiooni koos asja materjalidega. Hageja nõudeõiguse aegumistähtaeg on alates 11.04.2014 peatunud. Kaaskiri ei tõenda asjaolu, et hageja oli teadlik, et aegumistähtaeg saabub 24.04.2014. Kuna otsus oli dateeritud 24.04.2013, arvestas hageja üheaastast vaidlustamistähtaega nimetatud ajast ja juhtis kostja tähelepanu sellele, et soovib kostja vastust enne 23.04.2014. Kuna kostja pretensioonile ei vastanud, esitas hageja 24.04.2014 avalduse Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKL) lepitusorganile. Hageja nõudeõiguse aegumistähtaeg peatus vähemalt EKL-ile avalduse esitamise päevast, s.o alates 24.04.2014. Seda kinnitab ka lepitusseaduse (LepS) § 15.
10.Pooled on püüdnud lahendada vaidluse läbirääkimistega. Kostja on ka ise teinud 27.05.2014 ettepaneku alustada läbirääkimisi. Pooled pidasid läbirääkimised kuni hagi esitamise päevani. 22.08.2014 tegi kostja hagejale ettepaneku maksta välja vaidlustatud otsuse osas kindlustushüvitisena 11 513,81 eurot. Kuna pooled ei jõudnud konkreetsele lahendusele, oli hageja 30.09.2014 sunnitud korduvalt pöörduma EKL poole, et mitte mööda lasta vaidlustamise tähtaega, kuna oli ebaselge, kas lepitusorgan jätkab menetlust või on juba selle lõpetanud. 01.10.2014 edastas lepitusorgan lepitusmenetluse mittealgatamise teate. Samal päeval esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Kostja vastuväited
11.Kostja leidis, et hagi on aegunud ja palus nimetatud osas teha vaheotsuse, menetluskulud jätta hageja kanda.
12.Kostja ja hageja vahel oli sõlmitud sõidukikindlustuse leping poliisiga nr 111281 veoki DAF FT XF 105 registreerimismärgiga XXXXXX (edaspidi DAF) kindlustamiseks.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316 26.11.2012 pöördus kostja poole hageja seoses sellega, et 26.12.2012 toimus kahjujuhtum Venemaal, mille käigus sai kahjustada DAF. Vaatamata kindlustusandja korduvatele päringutele ei esitanud hageja kostjale sõidumeeriku salvestuslehti, mistõttu kostja keeldus oma 24.04.2013 otsusega kahju hüvitamast, tuginedes sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-01 punktidele 9.2.7.ja 3.1.4. Otsuse punktis 5 selgitas kostja hagejale, et vastavalt võlaõigusseaduse § 475 lõikele 3 kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmise sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikust tagajärjest. Otsuse punktis 6 teavitati hagejat sellest, et kindlustusvõtjal on õigus pöörduda kindlustusandjaga tekkinud vaidluse lahendamiseks kindlustuse lepitusorgani poole Eesti Kindlustusseltside Liidu juures. Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus nõudele vastata. Kui kindlustusvõtja ei ole vastusega rahul, on võimalik pöörduda kindlustuse lepitusorgani poole. Punktis 7 on märgitud, et kindlustuslepingutest tulenevad vaidlused (sh vaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet kindlustuse lepitusorganis), lahendatakse Harju Maakohtus.
14.24.04.2013 väljastas kostja e-kirjaga hagejale otsuse, millega keelduti sõidukile DAF tekkinud kahju hüvitamisest. Aegumine hakkas seega kulgema 25.04.2013 ning hageja nõue aegus vastavalt VÕS § 475 lg 3 24.04.2014. Seega tuleb esitatud nõue lugeda aegunuks ning menetlus asjas seoses sellega lõpetada. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepitusmenetluse mittealgatamise teate, mis on koostatud 01.10.2014. Selles märgitakse muuhulgas järgmist: “BTA Kindlustuse Eesti filiaal tegi Roolid AS-le kahjuhüvitamisest keeldumise kohta otsuse 24.04.2013, mille punktis 5 viitas VÕS § 475 lg 3 sätestatud ühe aastasele nõudeõigust lõpetavale tähtajale ning sellega kaasnevatele õiguslikele tagajärgedele. 30.09.2014, seega rohkem kui aasta pärast kahju hüvitamisest keeldumisest teada saamist ning ühtlasi nõudeõigust lõpetava tähtaja saabumist, esitasite avalduse lepitusorganile. Ülaltoodust tulenevalt ning lähtudes kindlustuslepitusorgani menetluskorra p 15.1 lükkab kindlustuslepitaja lubamatu kaebuse tagasi, kuna avaldaja on jäänud oma nõudeõigusest ilma seoses VÕS § 475 lg 3 sätestatud nõudeõigust lõpetava tähtaja saabumisega”. Seega tuvastas kindlustuslepitusorgan käesolevas vaidluses, et hageja nõue on eeltoodud sätte alusel aegunud.
15.Hageja esindaja on ise tõdenud oma 11.04.2014 e-kirjas aegumise tähtaja saabumist 23.04.2014. Selles kirjutab ta järgmist: “Edastan Teile avalduse, mis kavatseme esitada EKSL-le läbivaatamiseks lepitusmenetluse korras kuni 23.04.2013. Et vältida vaidlusi aegumistähtaja kohta oleme tänulik, kui leiate võimalust eelnevalt vastata avalduses esitatud nõudele kuni 21.04.2014.” Seega oli hageja teadlik, et aegumistähtaeg saabub 23.04.2014 ning ta oli kostja poolt 24.04.2013 edastatud otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta kätte saanud õigeaegselt.
16.Hagiavalduses märgib hageja, et kostja edastas e-posti teel 30.09.2013 hagejale otsuse, mis oli dateeritud 24.04.2013. Hageja esitab tõendina e-kirja, millega hageja küsib 27.09.2013 otsust ning 30.09.2013 on see talle edastatud. Kostja ei ole kontrollinud antud e-kirja tõepärasust kuupäevade osas. Samas kostja märgib, et antud kiri ei tõenda seda, et hageja ei saanud 24.04.2013 e-kirjaga saadetud otsust kätte. Otsus saadeti epostiga aadressil XXX, mis on hageja ametlik e-posti aadress ja mille kaudu on kostja hagejaga suhelnud. Kostja on seisukohal, et uue taotluse tegemine otsuse saamiseks
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316 kuid hiljem on tehtud eesmärgiga muuta aegumise tähtaega. Samas on see kummaline, kui hageja esindaja on olnud 11.04.2014 saadetud e-kirjas teadlik nõude võimalikust aegumisest 23.04.2014. Isegi, kui alternatiivselt lähtuda sellest, et hageja ei saanud 24.04.2013 e-kirjaga saadetud otsust kätte, siis saades otsuse kätte 30.09.2013, hakkas aegumistähtaeg kulgema 01.10.2013 ja nõue aegus 30.09.2014. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 01.10.2014. Kindlustuslepitusorgan avaldust menetlusse ei võtnud. Seega ei peatunud aegumistähtaeg ka seoses sellega. Kostja edastas hagejale otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta 24.04.2013 e-kirjaga aadressil XXX. Vastavalt VÕS § 475 lõikele 3 tuli hagejal oma nõude maksmapanekuks esitada kohtule hagi ühe aasta jooksul. Seega oli hageja võimaliku nõude viimaseks realiseerimise tähtpäevaks 23.04.2014. Hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse alles 01.10.2014. Seega oli VÕS-s sätestatud aegumistähtaeg hagiavalduse esitamise ajaks möödunud. Esimese astme kohtu otsus
17.Harju Maakohus tegi asjas 24.08.2015 vaheotsuse lõppotsusena ning jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
18.Kohus leidis TsMS § 8 lg 2 ja TsMS § 449 lg 3 alusel, et tsiviilvaidluses on põhjendatud teha kostja taotlusel vaheotsus.
19.Võlaõigusseadus (VÕS) § 475 lg 3 järgi kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.
20.VÕS § 475 lg 3 lauses 1 sätestatud üheaastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mille möödumine toob kaasa väidetava õiguse lõppemise olenemata muudest asjaoludest. Asjaoluga, et tegemist on õigust lõpetava tähtajaga on sedastanud ka Riigikohus oma lahendis kohtuasjas 3-2-1-136-14 punkti 9 kolmandas lõigus. Kuna VÕS § 475 lg 3 sätestatud tähtaeg toob kaasa õiguse lõppemise, siis on kohus seisukohal, et arvestades tsiviilkohtumenetluse ülesannet ja menetlusökonoomikat lahendada asi õiglaselt, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, on põhjendatud lahendada asi vaheotsusega ja teha kindlaks, kas VÕS § 475 lg 3 sätestatud üheaastane tähtaeg on möödunud või mitte. Perspektiivitu hagi menetlemine oleks vastuolus tsiviilkohtumenetluse ülesandega ja tooks kaasa üksnes põhjendamatuid kulusid (TsMS § 2).
21.Poolte vahel puudub vaidlus, et: 15.03.2012 sõlmisid hageja ja kostja vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu (poliis 91-A6-111281) sõiduki DAF FT XF 105, reg.märk XXXXXX (tl 21), kindlustamiseks (tl 11-20); 28.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu (poliis 91-A6-114163) haagise SCHMITZ SCS24L-13.62 BS EB, reg.märk MMMMMM (tl 23), kindlustamiseks (tl 22-); 25.11.2012 kella 22:11 paiku (Moskva aja järgi) toimus Venemaal, 106 kilomeetril Kola maanteel (P-21), liiklusõnnetus, kus hageja töötaja AB sõitis tema juhitud veokiga DAF, mille haakes oli haagis SCHMITZ, teelt kraavi, mille tagajärjel said veok ja haagis ulatuslikke kahjustusi (tl 28-56, 93-94); 26.11.2012 esitas hageja kostjale seoses liiklusõnnetusega kahjuavalduse (tl 24-27, 89-92); 25.04.2013 edastas kostja hagejale garantiikirja kahjutoimik nr A6-91-04400/01-2012, millega rahuldas hageja kahjuavalduse ja otsustas tasuda haagisega SCHMITZ seotud taastamiskulud (tl
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316 61); 24.04.2013 otsusega keeldus kostja hagejale kahju hüvitamast seoses 26.11.2012 kahjujuhtumiga Venemaal, mille käigus sai kahjustada veok DAF (tl 62).
22.Poolte vahel on vaidlus, millal hageja sai 24.04.2013 otsuse kätte. Hageja märgib, et sai vaidlusaluse otsuse kätte 30.09.2013 ehk aegumistähtaeg algas 01.10.2013. Hageja ei ole kostja 24.04.2013 elektronkirja kätte saanud, kostja ei ole vastupidist tõendanud.
23.Kostja märgib, et väljastas 24.04.2013 e-kirjaga hagejale otsuse, millega keelduti sõidukile DAF tekkinud kahju hüvitamisest. Aegumine hakkas seega kulgema 25.04.2013 ning hageja nõue aegus vastavalt VÕS § 475 lg 3 24.04.2014. Otsus saadeti e-postiga aadressil XXX, mis on hageja ametlik e-posti aadress ja mille kaudu on kostja hagejaga suhelnud. Hageja oli teadlik, et aegumistähtaeg saabub 23.04.2014 ning ta oli kostja poolt 24.04.2013 edastatud otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta kätte saanud õigeaegselt, mida tõendab hageja 11.04.2014 e-kiri. Isegi, kui alternatiivselt lähtuda sellest, et hageja sai 24.04.2013 otsuse kätte 30.09.2013, siis hakkas aegumistähtaeg kulgema 01.10.2013 ja nõue aegus 30.09.2014. Hagi on kohtusse esitatud 01.10.2014, mil kostja vastu esitatud nõue oli aegunud.
24.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et kostja on edastanud 24.04.2013 kell 15:37 hageja e-postiaadressile XXX 24.04.2013 otsuse, millega keeldus hagejale kahju hüvitamast seoses 26.11.2012 kahjujuhtumiga Venemaal, mille käigus sai kahjustada veok DAF (tl 107-115). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja on nimetatud e-kirja jätte saanud. Kohus leiab, et asjaolul, et hageja on edastanud kostjale 11.04.2014 ekirja, millega edastas kostjale lepitusmenetlusorganile edastatava avalduse ja aegumistähtaja vältimiseks palus esitada kostjal oma seisukohad nõudele kuni 21.04.2014, ei tõenda, et hageja sai 24.04.2013 otsuse kätte 24.04.2013. Riigikohus on oma lahendis kohtuasjas nr 3-2-1-123-07 märkinud, et e-kirja tähtaegselt saajani jõudmise riski kannab eelkõige saatja, sest tema valib teate saatmise viisi. Kui saatja edastab teate e-postiga, siis kannab ta teate kadumise riski kuni hetkeni, mil e-kiri jõuab saajani. Riskide hajutamiseks saab saatja valida kindlama viisi teate edastamiseks, sh nõuda e-kirja kättesaamise kinnitust. Kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. E-kirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse. Seega leiab kohus, et juhindudes VÕS § 475 lg 3 ei lõppenud nõude esitamise tähtaeg 24.04.2014.
25.Asja materjalidest nähtuvalt sai hageja kindlustusvõtjana kostja poolt tehtud kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta ühes VÕS § 475 lg 3 selgitusega kätte 30.09.2013, mida tõendab hageja poolt kohtule esitatud e-kiri (tl 82-84) ja mida hageja kinnitab oma hagiavalduses (tl 3, p 6). Alates sellele päevale järgnevast päevast algas VÕS § 475 lg 3 järgi ka kindlustusvõtja kohustuse täitmisele sundimise nõude esitamise tähtaeg. VÕS § 475 lg 3 sätestatud üheaastase tähtaja kulg algas 01.10.2013 ja selle viimaseks päevaks oli 30.09.2014. Selle tähtaja jooksul hageja hagi ei esitanud. Hageja esitas kohtule hagi 01.10.2014. Seega on kostja vabanenud oma kohustuse täitmisest, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
26.Kuna VÕS § 475 lg 3 kohane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg, ei hinda kohus vaidluse lahendamiseks väiteid või ei tuvasta asjaolusid, millel võiks olla tähtsust nõudeõiguse aegumise üle otsustamisel.
27.Tulenevalt asjaolust, et kohus teeb vaheotsuse ja jätab hagi rahuldamata, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kohtuotsuses nõude põhjendatust ega anda hinnangut esitatud tõenditele. Kooskõlas
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316 TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
28.Hageja (Aktsiaselts Roolid) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada täies ulatuses ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
29.Apellant leiab, et maakohus rikkus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatut jättes otsuse põhjendamata, hageja väited ja tõendid analüüsimata; apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.
30.Apellandi arvates ei võinud maakohus antud olukorras vaheotsust teha. TsMS § 449 lg 3 võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
31.Otsuses möönis maakohus, et VÕS § 475 lg 3 kohane tähtaeg ei ole aegumistähtaeg. Tsiviilkohtumenetluse seadus lubab teha vaheotsuse ainult nõude põhjendatuse/põhjendamatuse kohta ning nõude aegumise küsimuse lahendamiseks. Kuna tegemist ei ole aegumise küsimusega, ei või kohus vaheotsust teha. Seega pidi maakohus lahendama asja sisuliselt ja analüüsima menetlusosaliste väiteid kogumis esitatud tõenditega.
32.Apellant on esitanud oma nõude tähtaegselt. Maakohus tuvastas, et kostja edastas hagejale hüvitise maksmisest keeldumise otsuse 30.09.2013. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et apellant esitas avalduse vaidluse lahendamiseks lepitusorganile, mille lepitusorgan jättis lahendamata, kuid ei ole menetlust lõpetanud. Hageja esindaja esitas 11.04.2014 kostjale pretensiooni koos asja materjalidega. Kuna kostja ei ole pretensioonile vastanud, esitas hageja 24.04.2014 avalduse Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) lepitusorganile. Tegelikult pöördus apellant EksL lepitusorganile sama nõudega kaks korda: esialgselt 24.04.2014 ning korduvalt 30.09.2014.
33.VÕS § 475 lg 3 järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seda kinnitab ka lepitusseaduse (LepS) § 15. Nimetatud sätte kohaselt on lepitusmenetlus käsitletav TsÜS § 160 lg 2 p-s 4 nimetatud kohtueelse menetlusena (lg 1). Seega esitas apellant oma nõude vastustaja vastu tähtaegselt. Asjaolu, et seda ei ole veel EksL lepitusorgani poolt lahendatud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, pigem annab alust, et jätta hagi läbi vaatamata.
34.Käesoleva asja puhul tuleb jätta VÕS § 475 lg-s 3 sätestatu kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel, kuna see oleks hea usu põhimõttega vastuolus. Pärast lepitusorganile pöördumist püüdsid pooled lahendada vaidlust läbirääkimiste teel kuni hagi esitamise päevani. 22.08.2014 tegi kostja hagejale ettepaneku maksta välja vaidlustatud otsuse osas kindlustushüvitisena 11513,81 eurot (käibemaksuta ja omavastutuse mahaarvatud summat arvestades).
35.Antud olukorras oli kindlustusandja teadlik kindlustusvõtja nõude kohta ning võttis omaks arvestades pakutud summa väljamaksmisega. Seega kõiki asjaolusid arvestades, ei ole kindlustusandjale tekkinud õiguspärast ootust, et hüvitis jäetakse maksmata, mistõttu tuleb VÕS § 475 lg 3 jätta kohaldamata.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316
Vastus apellatsioonkaebusele
36.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata täies ulatuses tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
38.Maakohus tuvastas, et kostja 24.04.2013 otsuse, millega kostja keeldus hagejale kahju hüvitamast seoses 26.11.2012 kahjujuhtumiga Vene Föderatsioonis, mille käigus sai kahjustada veok DAF, sai hageja kätte 30.09.2013. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg. Maakohus leidis, et kuna hagi esitati 01.10.2014 ja üheaastane VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud, võib kostja oma kohustuse täitmisest keelduda ning seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et erinevalt nõude aegumist reguleerivast TsÜS § 142 lg 1 teisest lausest, mille järgi pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest, välistab õigustlõpetav tähtaeg teatud õiguste maksmapanemise, st nõue kui selline lõpeb.
39.Asja materjalidest nähtuvalt väitis hageja, et VÕS § 475 lg-3 sätestatud tähtaeg on mitmel korral peatunud. Hageja väidete kohaselt esitas ta Eesti Kindlustusseltside Liidu lepitusorganile 24.04.2014 ja 30.09.2014 avaldused, samuti pidasid pooled läbirääkimisi (tlk 123-125). TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Lepitusseaduse § 15 lg 1 järgi käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lõike 2 punktis 4 nimetatud kohtueelse menetlusena ning lg 2 järgi käesolevas seaduses sätestatud lepitusmenetlus on käsitletav läbirääkimistena tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 167 tähenduses.
40.Hageja tugines ka sellele, et VÕS § 475 lg-3 sätestatud tähtaeg on katkenud, kuna kostja teatas, et on nõus tasuma hüvitise kompromissi korras (tlk 45). TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna maakohus leidis, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg ja sarnaselt aegumistähtajale on õigustlõpetavale tähtajale võimalik analoogia korras kohaldada aegumise peatumise (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P.Varul jt, lk 446) ja katkemise aluseid, siis oleks maakohus pidanud hageja väidetele tähtaja peatumise või katkemise kohta esitama oma seisukoha. Kuna maakohus seda ei teinud, võis see kaasa tuua ebaõige lahendi. Maakohtul tuleb asja uuel arutamisel hageja esitatud väidetele vastata.
41.Ringkonnakohus ei jaga hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohta, et maakohus ei saanud teha vaheotsust, kuna vaheotsuse saab teha nõude põhjendatuse või aegumise kohaldamise korral. Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras ja juhindudes TsMS § 8 lg-st 2, mille järgi menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet, on ka õigustlõpetava
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-58316 tähtaja korral võimalik teha vaheotsus. Samas osutab ringkonnakohus, et kui maakohus leiab käesoleva asja uuel läbivaatamisel, et vaidluse asjaolusid arvestades ei võimalda õigustlõpetava tähtaja kohaldamise küsimuse lahendamine enne asja sisulist lahendamist menetlust lihtsustada ja kiirendada, ei pea maakohus juhul, kui see on menetlusökonoomia põhimõtte (TsMS § 2) järgimiseks vajalik, tegema vaheotsust (TsMS § 449 lg 3). Menetluskulude jaotus
Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.