Kasenurm Transport OÜ hagi Aktsiaselts Sarbuss vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 03.12.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Aktsiaselts Sarbuss määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja (vastustaja): Kasenurm Transport OÜ (registrikood 11342152, Lepaküla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond, 86505), lepinguline esindaja Renee Mahl (e-post: xxx@xxx ) Kostja (määruskaebuse esitaja): Aktsiaselts Sarbuss (registrikood 10531307, Pihtla tee 28, Kuressaare, 93815), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (e-post: xxx@xxx ) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 03.12.2014 määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada Aktsiaselts Sarbuss kaja Pärnu Maakohtu 29.09.2014 tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Pärnu Maakohtule.
2.Aktsiaselts Sarbuss määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust (TsMS § 417 lg 4 lause 2).
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-19756 Asjaolud
1.Kasenurm Transport OÜ (hageja) esitas 21.05.2014 Pärnu Maakohtule hagi Aktsiaselts Sarbuss (kostja) vastu võlgnevuse 3655,19 eurot väljamõistmiseks. Kohus võttis 07.07.2014 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagiavaldusele kirjaliku vastuse 25 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Kohus toimetas 18.08.2014 hagimaterjalid kostjale kätte avaliku e-toimiku kaudu. Kostja hagile ei vastanud. 29.09.2014 rahuldas Pärnu Maakohus tagaseljaotsusega Kasenurm Transport OÜ hagi Aktsiaselts Sarbuss vastu.
2.Aktsiaselts Sarbuss esitas 29.09.2014 kohtuotsuse peale kaja. Kostja väitel lähtus kohus tagaseljaotsuse tegemisel ekslikust asjaolust, nagu oleks kostjale hagimaterjalid kätte toimetatud 18.08.2014 avaliku e-toimiku kaudu. Kostja seaduslik esindaja püüdis augustis 2014 korduvalt leida avalikust e-toimikust menetlusdokumentide hulgast hagiavaldust, kuid seda seal ei olnud. Selles veendus ka kostja praegune lepinguline esindaja, kes viibis ühel korral kostja seadusliku esindaja kõrval. Kostja praegune lepinguline esindaja oli korduvalt telefoni teel ühenduses Kuressaare kohtumaja kantseleiga ning selgus, et kohtumaja andmetel peaks käesolevas tsiviilasjas augusti seisuga olema tehtud 12 ühikut kandeid, kuigi kostja seaduslikule esindajale näitas etoimik vaid 4 ühikut kandeid. Kuressaare kohtumaja kantseleist avaldati arvamust, et võib-olla ei ole osa menetlusdokumente avalikuks tehtud. Kuna peale korduvaid proovimisi ei õnnestunud kostja seaduslikul esindajal augustis 2014 hagiavaldust etoimikust leida, siis palus kostja praegune lepinguline esindaja, kellel puudus sel ajal pädevus hageja nimel menetluses osaleda, saata hagimaterjalid kostja seaduslikule esindajale e-postiga. Kuressaare kohtumaja edastas hagiavalduse koos lisadega kostja seaduslikule esindajale 01.09.2014, mil kostja seaduslikul esindajal oli esimene puhkuse päev ja tervikliku hagimaterjali sai ta kätte pärast 21.09.2014, kui tuli puhkuselt tagasi. Olukorras, kus kostjal ei olnud võimalik hagiavaldusega tutvuda, ei saa talle teha etteheidet hagile vastamata jätmises.
3.Kasenurm Transport OÜ palus jätta kaja rahuldamata. Kostja ei ole usutavalt põhistanud, et Taavi Tuisk oli 01.-21.09.2014 puhkusel. Ei ole usutav, et lepinguline esindaja Jüri Reede palus kohtul saata hagimaterjalid Taavi Tuisu e-postile ajal, kui Taavi Tuisul algas kohe puhkus. Kostja esitas puhkuse põhistamiseks käskkirja selle kohta, et Taavi Tuisk määrab enda asendajaks puhkuse perioodil 01.-21.09.2014 Ando Pulga. Nimetatud käskkiri ei ole usaldusväärne tõend Taavi Tuisu puhkuse kohta. Esiteks puudub sellel kuupäev, teiseks on selle allkirjastanud Taavi Tuisk ise. Kui Taavi Tuisu puhkus algas 01.09.2014, siis peab kostja olema selle vormistanud käskkirjaga. Jääb arusaamatuks, miks kostja ei ole Taavi Tuisu puhkust põhistanud usaldusväärsete tõenditega, nagu näiteks: 1) käskkiri Taavi Tuisu puhkuse kohta; 2) puhkuste ajakava, millest nähtuks Taavi Tuisu puhkus ajavahemikul 01.-21.09.2014; 3) puhkusetasu maksmise tõend (maksekorraldus) ja esitas selle asemel käskkirja asendamise kohta. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisel hagile vastamata jätmise põhjuse põhistamine on niivõrd oluline toiming, et võiks eeldada selle tõendamist kõigi võimalike tõenditega. Puhkuse vormistamise kohta elementaarsete dokumentide koostamist võiks eeldada juba ka seetõttu, et äriühing on tegutsenud enam kui 15 aastat. Eelneva põhjal on hagejal alust arvata, et Taavi Tuisk ei viibinud 01.21.09.2014 puhkusel.
Maakohtu määrus
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-19756
4.Pärnu Maakohus võttis 03.12.2014 määrusega kaja menetlusse, jättis selle rahuldamata ja menetluse asjas taastamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 alusel), kuna tagaseljaotsuse tegemine oli seaduslik ja põhjendatud.
5.Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on menetlusse võtmise määrus avaliku e-toimiku kaudu kostjale nähtavaks tehtud ja kättetoimetamiseks saadetud 07.07.2014. Hagiavaldus on kostja seaduslikule esindajale avaliku e-toimiku kaudu kättetoimetamiseks saadetud 14.08.2014. Kohus on saatnud kostjale e-kirjaga hagiavalduse koos lisadega 14.08.2014. Kostja ei ole e-kirja kättesaamist kinnitanud, seega ei saa kohus arvestada 14.08.2014 saadetud e-kirja hagiavalduse kättetoimetamisena. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kostja esindaja saanud kätte hagi menetlusse võtmise määruse avaliku e-toimiku kaudu 18.08.2014 kell 10:29 ning hagimaterjalid avaliku e-toimiku kaudu 18.08.2014 kell 10:28.
6.TsMS § 3111 lg 3 kohaselt menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Seega on tõendatud, et kostja seaduslikule esindajale on hagiavaldus kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu 18.08.2014.
7.Kuivõrd menetlusdokument on kostjale kätte toimetatud, peab kostjal olema kaja esitamisel näidatud ka tegevusetuse mõjuv põhjus. Lisaks peab mõjuv põhjus olema selline, mis takistas kostjat tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha (TsMS § 417 lg 2).
8.Kostja väidetest nähtuvalt oli kostja seaduslik esindaja enne puhkusele minekut 01.09.2014 teadlik sellest, et kostja vastu on esitatud hagi. See, et kostja seaduslik esindaja pidas vajalikuks puhkusele minna ilma hagimaterjalidega sisuliselt tutvumata, ei ole mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liiklus-katkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Eelpool nimetatud asjaolusid ei ole kostja kajas välja toonud. Määruskaebus
9.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes selle rahuldada ja maakohtu määruse tühistada, kaja rahuldada ja taastada asjas menetlus.
10.Maakohus oleks pidanud kaja rahuldama ja asjas menetluse taastama, kuna lisaks hagile tähtajaks vastamata jätmise mõjuva põhjuse olemasolule esineb ka seaduslik alus kaja rahuldamiseks sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.
11.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tal ei olnud 18.08.2014 võimalik e-toimikus hagiavaldusega tutvuda. Kostja seaduslik esindaja püüdis augustis 2014 korduvalt leida avalikust e-toimikust menetlusdokumentide hulgast hagiavaldust, kuid seda seal ei olnud. Eeltoodu peaks olema usutav ja tõendatud juba üksnes sellega, et vastasel juhul ei oleks Jüri Reedel olnud mingit põhjust korduvalt augustis 2014 Kuressaare kohtumaja kantseleisse helistada ning kui hagiavaldust ei olnud ikkagi kostjal võimalik e-toimikust leida, palus menetlusdokumendid kostjale saata e-postiga, mida maakohus 01.09.2014 ka tegi. Vaidlust ei ole selles, et kostja seaduslikule esindajale edastas maakohus hagiavalduse just allakirjutanu palvel, kuna seda ei olnud võimalik e-toimikust leida. Olukorras, kus kostja on teinud ise korduvaid jõupingutusi hagiavalduse saamiseks, ei saa
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-19756 kostjale teha etteheidet, et ta läks puhkusele ning ei oodanud ära, kuni kohus talle lõpuks hagiavalduse e-postiga saadab.
12.Kuna kostja seaduslikul esindajal ei olnud puhkuse tõttu võimalik e-postiga saadetud hagiavaldusega tutvuda, siis ei olnud tal võimalik saata kohtule ka digitaalallkirjaga varustatud kinnitust menetlusdokumendi kättesaamise kohta (TsMS § 3111 lg 4). Kuna kohtul ei ole kostja seadusliku esindaja digitaalallkirjaga kinnitust e-postiga saadetud menetlusdokumentide kättesaamise kohta 01.09.2014, siis peab asuma seisukohale, et kostja sai hagiavalduse kätte pärast 21.09.2014, mil tuli puhkuselt, nagu ta on seda menetluses eelnevalt väitnud.
13.Kostja palub asja juurde võtta kostja seadusliku esindaja poolt Jüri Reedele kui sidusettevõtte juristile (kes ei olnud sel ajal kostja lepinguline esindaja) 18.08.2014 edastatud e-kirja, mille manuses on lisatud nimetatud 4 ühikut dokumente. Lisaks võtta asja juurde kostja lepingulise esindaja poolt 21.11.2014 tsiviilasjas nr 2-12-49166 kohtule saadetud e-kiri, kus palub menetlusdokumentidega tutvumise võimalust menetluses, milles osaleb juba ca aasta, samuti kostja lepingulise esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-1459525 saadetud e-kiri, kus juhtakse tähelepanu, et e-toimikus on vaid hagi menetlusse võtmise määrus, kuid ei ole hagiavaldust. Nimetatud dokumendid tõendavad, et tihti ei ole e-toimikust võimalik dokumente leida. Menetluse edasine käik
14.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks hagejale.
15.02.02.2015 esitatud vastuses määruskaebusele leidis hageja, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. Hageja jäi juba esitatud seisukohtade juurde. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus leidis põhjendatult, et hageja sai hagimaterjalid kätte avaliku e-toimiku kaudu 18.08.2014. Lisaks saatis kohus hagimaterjalid hageja seadusliku esindaja e-posti aadressile 01.09.2014, mida kostja on ka määruskaebuses kinnitanud ja mistõttu tuleb lugeda see kättesaaduks hiljemalt 02.09.2014. Kostja ei ole usaldusväärselt põhistanud 01.09.2014 puhkusele minekut, mistõttu palub hageja jätta kostja vastuväited puhkusele mineku kohta tähelepanuta ja lugeda hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks hiljemalt 02.09.2014.
16.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tallinna Ringkonnakohtule.
17.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.03.2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi ning menetluskulud kostja kanda.
18.Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse.
19.Riigikohus tühistas 07.10.2015 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2015 määruse ning saatis asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule, rahuldades määruskaebuse osaliselt.
20.Tulenevalt Riigikohtu määrusest andis Tallinna Ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaja soovi korral seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks kuni 16.10.2015, pikendades tähtaega kuni 28.10.2015 (k.a.).
21.28.10.2015 esitas kostja ringkonnakohtule seisukoha ja tõendi, paludes määruskaebuse rahuldada. Kostja leidis, et käesolevas asjas ei ole hagi koos kõigi selle lisadega kostjale kätte toimetatud, lisaks ei ole eesti keelde tõlgitud kõik hagi lisaks olevad võõrkeelsed dokumendid ega neid kostjale kätte toimetatud. Kohtud on eelnevas menetluses lähtunud ekslikust asjaolust nagu oleks kostjale hagimaterjalid kätte toimetatud 18.08.2014 avaliku e-toimiku (AET) kaudu, tuginedes kohtute infosüsteemile, millele kostjal ligipääs puudub. Asja tuleb analüüsida AET-is olnud puuduolevate menetlusdokumentide pinnalt.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-19756 See pole esimene kord, kus AET’is ei ole kõiki hagimaterjale kohtu poolt üles laetud või ei ole tehniliste probleemide tõttu nähtavad. Kui AET-i siseneda, siis dokumendi vastuvõtmise lingi vajutamisel avaneb üksnes põhidokument ja ei ole näha, millised on need põhidokumendi võimalikud lisad. Ei ole näidatud, et võtad vastu X ühikut dokumente. Selle lingi vajutamisega ja põhidokumendi avamisega loetakse automaatselt ja ebaõigesti kättesaaduks ka kõik väidetavad põhidokumendi lisad, mida ei pruugi seal olla. Allakirjutanul on selliseid juhtumeid ette tulnud mitmeid. AET ei anna võimalust näha eelnevalt vastuvõetavate dokumentide koosseisu ja mahtu ehk vajutatakse linki „võta dokumendid vastu“ pimesi, teadmata, kas seal on kõik dokumendid olemas või mitte.
22.Kostja esitas täiendava tõendina Pärnu Maakohtu 21.10.2015 vastuse nr 2-14-19756 (II kd, tlk 4-5) kostja päringule, mis tõendab, et 2014 augustikuus helistas Kuressaare kohtumaja kantseleisse hr Jüri Reede ning teatas, et Aktsiaselts Sarbuss ei näe e-toimikus tsiviilasja nr 2-14-19756 materjale. On ilmne, et isik ei võta kohtumaja kantseleiga ühendust ilma mõjuva põhjuseta, vaid eesmärgipäraselt; 01.09.2014 ca kell 11.40 helistas kohtumaja kantseleisse hr Jüri Reede ning palus, et tsiviilasja nr 2-14-19756 hagiavaldus koos lisadega saadetaks aadressil xxx@xxx kostja seaduslikule esindajale. Nimetatud palve täideti koheselt kahe e-kirjaga kell 11.50 ja 11.51. Olukorras, kus hagi ja selle lisasid koos tõlgetega pole terviklikult kostjale kättesaadavaks tehtud, ei ole võimalik tagaseljaotsust teha.
23.Hageja 06.11.2015 arvamuse kohaselt tuleks määruskaebus jätta rahuldamata. Kostja viide hagi lisades olevate võõrkeelsete dokumentide kohta ei ole asjakohane. Kostja oleks võinud tähtaegselt esitada kohtule taotluse hagejalt võõrkeelsete dokumentide tõlgete nõudmiseks. Samuti oleks kostja saanud seda teha ka 13.10.2014 tagaseljaotsuse peale kaja esitamisel, kui kostja vaidles esitatud hagile sisuliselt vastu. TsMS § 200 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kostja ei ole õigeaegselt nõudnud tõlgete esitamist ja on nõustunud võõrkeelsete dokumentidega. Tõlgete puudumine ei anna õiguslikku alust nõuda kaja rahuldamist ja menetluse taastamist, kui kostja ei ole kohtule õigeaegselt teatanud tõlgete esitamise vajalikkust. Kostja märkused avaliku e-toimiku (AET) väidetavate sageli asetleidvate tehniliste probleemide kohta ei ole asjakohased. Kohtud on õigesti leidnud, et kostja esindaja Jüri Reede poolt esitatud lisad, mis puudutavad tsiviilasju nr 2-12-49166 ja nr 2-14-59525, tuleb jätta tähelepanuta. Kostja poolt esitatud Pärnu Maakohtu 21.10.2015 vastus nr 2-14-19756 tõendab, et 2014 augustis helistas kohtumaja kantseleisse hr Jüri Reede, kellel puudus sel ajal õigus menetluses esindajana osaleda. See ei anna alust kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Pärnu Maakohtu 21.10.2015 vastus tõendab seda, et pärast seda kui kostja sai AET kaudu kätte tsiviilasja materjalid, siis mitte kordagi ei pöördunud kohtu poole kostja seaduslik esindaja, kes AET kaudu dokumendid kätte sai või kostja lepinguline esindaja, kel oleks tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi olnud õigus teha kostja nimel menetlustoiminguid. Kostja on ilmselgelt jätnud tegemata elementaarsed vajalikud toimingud – avaldus AET tehnilise probleemi kohta, taotlus materjalide saatmiseks eposti või asukoha aadressil, esindajale volikirja väljastamine, toimikuga tutvumine ja ärakirjade saamine – et saada 25 päeva jooksul kätte väidetavalt puuduolevad hagimaterjalid. Järelikult puudus kostjal selleks vajadus, sest ta sai kõik materjalid kätte.
24.Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tulenevalt Riigikohtu määruse punktis 14 antud juhistest täiendavate taotluste esitamiseks lisatähtaja kuni 24.11.2015, millise jooksul taotlusi ei esitatud.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-19756
25.Tulenevalt Riigikohtu 07.10.2015 kohtumääruses antud juhistest esitas ringkonnakohus päringu Registrite ja Infosüsteemide keskusele (e-toimiku haldur) ja sai 28.12.2015 vastuse (II kd, tlk 38-42). Ringkonnakohtu määruse põhjendused
26.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele, vaidlustatud Pärnu Maakohtu 03.12.2014 kohtumäärus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 alusel tühistada, kaja TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
27.Käesolevas menetlusetapis käib vaidlus selle üle, millisel kuupäeval on kostjale kätte toimetatud hagimaterjalid ning kas maakohtul oli õigus teha asjas tagaseljaotsus.
28.Riigikohtu 07.10.2015 kohtumääruse juhiste kohaselt tuli ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel välja selgitada, kas hagiavalduse saab kostjale kättetoimetatuks lugeda 18.08.2014 (või mõnel muul sellele järgneval kuupäeval). Ühtlasi juhtis Riigikohus ringkonnakohtu tähelepanu kohustusele hinnata kõiki asjas kogutud tõendeid ning märkis, et menetlusosalisel võib olla raske tõendada tema kontrolli alt väljas olevat asjaolu, mistõttu võib osutuda otstarbekaks asjakohase teabe saamine kohtu kaasabil.
29.Ringkonnakohus loeb asjas kogutud ja esitatud tõendite (I kd, tlk 73, 137-138; II kd, tlk 4-5, 38-42) alusel tuvastatuks, et kostjale ei saa hagiavaldust kätte toimetatuks lugeda 18.08.2014 ega ka 01.09.2014. Hagiavaldus tuleb lugeda kätte toimetatuks kostja poolt nimetatud ajal so pärast puhkuselt naasmist 21.09.2014 (I kd, tlk 73). Määruskaebuse esitajaga tuleb selles osas nõustuda alljärgnevatel põhjustel.
30.18.08.2014 hagiavalduse kättetoimetamine kostjale on välistatud e-toimiku halduri vastuses (II kd, tlk 38-42) toodu alusel, millest nähtub, et 18.08.2014 on kostja seaduslik esindaja Taavi Tuisk logide järgi vastu võtnud ja avanud neli põhifaili, kuid lisafaile (sh hagiavaldust) avatud ei ole. Järgnevalt saab toimiku materjalide kohaselt tõendatuks lugeda, et Jüri Reede on omavahelises kirjavahetuses kostja seadusliku esindajaga 18.08.2014 tõstatanud hagiavalduse olemasolu küsimuse (I kd, tlk 137-138). Pärnu Maakohtust saadud tõendi (II kd, tlk 4-5) kohaselt saab tõendatuks lugeda, et 01.09.2014 saatis maakohus Jüri Reede palvel kostja seadusliku esindaja Taavi Tuisu e-postile kahe elektronkirjaga hagiavalduse koos lisadega, mille kättesaamist seaduslik esindaja Taavi Tuisk elektrooniliselt ei kinnitanud.
31.TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
32.TsMS § 3111 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-19756 kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida.
33.Kuivõrd tõendatud on, et kostja seaduslik esindaja Taavi Tuisk ei ole kõiki hagidokumente (eelkõige hagiavaldust) avalikus e-toimikus 18.08.2014 avanud ega ka nende kättesaamist 01.09.2014 elektrooniliselt kinnitanud, ei saa hagiavaldust kostjale kätte toimetatuks lugeda kummalgi eelviidatud kuupäeval.
34.Kostjal tuli hagile vastata 25 päeva jooksul (I kd, tlk 42). Kuivõrd käesolevas asjas ei saa asuda seisukohale, et kostja on hagimaterjalid kätte saanud 18.08.2014 või 01.09.2014, ei saanud maakohus 29.09.2014 tagaseljaotsust teha. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt ei või kohus tagaseljaotsust teha juhul, kui kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.
35.TsMS § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
36.TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik.
37.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaja rahuldada, kuna see on esitatud õiges vormis, õigel ajal ning esineb alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.
38.TsMS § 418 lg 1 kohaselt menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita ning jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist.
39.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebusele lisatud tsiviilasjades nr 2-12-49166 ja 2-14-59525 esitatud e-kirjade väljavõtted, kui käesoleva asja menetlusse mittepuutuvad.
40.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.