Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-20-15961 Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

2-20-15961 mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et täisealiste laste puhul ei kehti PKS §-s 101 sätestatud elatise miinimummäär. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015.a nr 3-2-1-119-15, p 10). Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral suuremas osas õiguslikult põhjendatud. Hagi jääb rahuldamata osas, milles hageja palus mõista elatise välja muutuva suurusena (Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest), kuivõrd Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik ega ka põhjendatud laiendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiiri täisealise lapse elatisele. Kohus mõistab elatise välja muutmatu suurusena 2020.a (hagiavalduse esitamise ajal) kehtinud miinimummäära ulatuses (292 eurot; 2021.a kehtib sama miinimummäär) kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxxx, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kooskõlas TsMS § 496 lg 3 peab kohus vajalikuks selgitada, et hagejal on õigus nõuda edaspidi elatise muutmist vastava hagiga. Juhul, kui hageja vajadused suurenevad ja käesoleva otsusega väljamõistetud elatis ei kata hageja vajadusi, on hagejal õigus esitada kohtule hagi elatise suuruse (suurendamise) muutmiseks. Hagi tuleb esitada maakohtule tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.