Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-102228
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2015. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Ergo Insurance SE hagi A. M. vastu võlgnevuse 213,65 euro nõudes
Hagihind
213,65 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
Ergo Insurance SE (RK xxx)
Hageja esindaja:
Anne-Liis Veski (volikirja alusel, e-post: [email protected])
Kostja:
A. M. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)
Kostja esindaja:
A. Lebedev (e-post: xxx)
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 08.11.2012 tähtajatu liikluskindlustuse kindlustusleping nr 1485662/1 sõiduki registrinumbriga xxx kindlustamiseks. Liikluskindlustuslepingu sõlmija meelespea selgitab, et JAH-leping on maksekohustusega leping ning kindlustusandja saadab enne poliisi tähtaja lõppu kindlustusvõtjale uue poliisi. Hageja väljastas 30.10.2013 kostjale kindlustuspoliisi nr L005376058/2 perioodiga 08.11.2013 kuni 07.11.2014 kindlustusmaksega summas 169,42 eurot. Kostja jättis nimetatud kindlustusperioodi eest esitatud arve summas 169,42 eurot tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 169,43 eurot ja kahju summas 44,23 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub välja mõista menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8,05% aastas).
Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et tema ei ole hagejaga kindlustuslepingut nr 1485662/1 sõlminud ning ei ole hagejalt saanud ühtegi poliisi ega arvet. Kostja viitab asjaolule, et kindlustuspoliisil on kindlustusvõtjaks märgitud AS DNB Pank aga mitte kostja. 15.10.2013 kostja lõpetas liisingulepingu DNB Pank AS-iga, ostes sõiduki registrimärgiga xxx välja. Seega toimus ka sõidukil omaniku vahetus ning AS DNB Pank ei saanud enam olla kindlustusvõtjaks. Kostja on seisukohal, et hageja pidi teadma omaniku vahetusest, mistõttu tal ei olnud õigust kostjale väljastada poliisi nr L005376058/2 ilma kostja nõusolekuta. Kostja selgitab, et kui ta oleks nõus kindlustuslepingu sõlmimisega, siis oleks poliisis kindlustusvõtjaks märgitud kostja mitte AS DNB Pank. Kostja leiab, et ilma tema eelneva nõusolekuta väljastatud kindlustuspoliis
nr L005376058/2 on kehtetu ja arve nr 1412757 alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik kulud hageja kanda.
12.novembril l 2015.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab vastavalt TsMS § 403 lg 1 hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 10.12.2015. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 22.12.2015 kell 16.00 kantselei kaudu. Pooled kohtu poolt määratud tähtajaks täiendavad tõendeid ega taotlusi ei esitanud. 22.detsembril 2015 oli lahendi tegemise aeg edasi lõkatud 29.12.2015 kell 16.00.
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. Arvestades hagi hinda 213,65 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt, kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kuni 01.01.2051 kehtinud liikluskindlustuse seaduse § 20 lg 1 kohaselt kui sõlmitakse automaatselt pikenev leping, pikeneb leping järgmiseks kindlustusperioodiks üksnes juhul, kui kindlustusvõtja ei väljenda hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu teistsugust tahet või ei sõlmi lepingut teise kindlustusandjaga. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustuskaitse eest kindlustusmakseid. Kindlustuslepingu mõiste on avatud kindlustusandja ja kindlustusvõtja kui kindlustuslepingu subjektide põhikohustuste kaudu. Nimetatud kohustustele vastandub teise lepingupoole õigus nõuda vastavate kohustuste täitmist. JAH- leping puhul on kindlustusandjal kohustus pakkuda kindlustuskaitset ja esitada arved. Kindlustusvõtja ei pea ise iga kord pöörduma uue lepingu sõlmimiseks kindlustusandja poole. Leping kehtib seni kuni uus omanik sõlmib uue lepingu. Kostja väidab, et tema ei ole kindlustuslepingut nr 1485662/1 hagejaga sõlminud. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb kostja sellele, et kostja ei ole sõlminud hagejaga kindlustuslepingut. Hageja poolt esitatud kindlustuslepingu nr 1485662/1 (tl 14) nähtub, et kindlustusvõtjaks on AS DNB Pank ja vastutavaks kasutajaks A. M.. Kostja ise kinnitab oma vastuses, et AS DNB Pank ja tema vahel oli sõlmitud liisinguleping, mille kohaselt kostja liisis sõiduki Toyota Corolla, registreerimismärgiga xxx. Seega saabki olla kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjaks AS DNB Pank ja vastutavaks kasutajaks A. M.. Järelikult pidi kostja tõendama, et tal pole kohustus tasuda liikluskindlustuse eest. Kostja ei ole oma vastuväidet tõendanud.
Kostja väidel oli 15.10.2013 sõiduk xxx AS`ilt DNB Pank väljaostetud ja liisinguleping lõpetatud ning liisingulepingu lõppemisega lõppes ka kostjal lepingust tulenev kindlustuskohustus. Kohus möönab, et isikul on valikuvabadus valida endale kindlustuslepingu pool, kuid samas on liikluskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus on seadusest tulenev. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 3 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping /--/ Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Kostja ei ole tõendanud, et alates 15.10.2013.a, on kostja täitnud liikluskindlustuse seadusest paragrahvi kolm lõike ühest seadusest tulenevat kohustust ning sõlminud uue kindlustuslepingu. Samuti ei ole kohtule tõendeid, et lepingust oleks taganetud. Puuduvad andmed, et täidetud oleks teavitamise kohustust ning kindlustusandjale oleks sõiduki omaniku vahetuse kohta teatatud. esitatud. ARK-i väljatrüki kohaselt on sõiduki omaniku vahetus toimunud 13.12.2013.a. (tl 54), kindlustuspoliis oli väljastatud aga juba 30.10.2013 (tl 16). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja kindlustuslepingust tulenev nõue summas 169,42 eurot on põhjendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et hageja ei ole väidetavat kahjusummat 44,23 eurot seostanud konkreetsete väljaminekutega ja neid omakorda kostjaga ning ei ole esitanud tõendeid selle kohta, millal täpselt kahjusumma kulutused on tehtud. Kohus leiab, et hageja väide, et võlgnevuse sisse nõudmiseks inkasso firma poole pöördumine käenduslepingu sõlmimiseks ei ole kahju hüvitamise aluseks. Sellise üldistatud väite ja esitatud dokumentide pinnalt ei saa järeldada ja lugeda tõendatuks, et väidetav kahju on tekkinud. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus kohus lähtub poolte esitatust. Kuna põhjusliku seose tõendamiskoormis on kahju saajal (käesoleval juhul hagejal), on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ühtegi eelnimetatud asjaoludest, mis annaksid alust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Seetõttu jätab kohus kahjunõude summas 44,23 eurot rahuldamata. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 160 eurot, kokku 235 eurot. Kohus leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivukulud 75 eurot. Hageja tõendeid õigusabikulude kandmise ja põhjendatuse kohta esitanud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule andmeid tema poolt kantud õigusabikulude kohta. Seetõttu jätab kohus poolte õigusabikulud nende endi kanda. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on hagiavalduses vastava taotluse esitanud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.