2-15-17505/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 20.11.2015 esitas AS XXX(edaspidi võlgnik) pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt ei võimalda võlgniku majanduslik olukord püsivalt likvideerida võlgniku kohustusi võlausaldajate ees. Maksejõuetus tekkis 07.11.2015 kui Euroopa Komisjon tegi otsuse, mille kohaselt peab võlgnik tagasi maksma ca 85 miljonit eurot ebaseaduslikult saadud riigiabi. 19.11.2015 seisuga on võlgnikul vara bilansilise väärtusega 59,2 miljonit eurot ja kohustusi 91 miljonit eurot. Võlgniku peamine majandustegevus lennuettevõtjana on lõppenud alates 08.11.2015 ja võlgnik on informeerinud 182 töötajat kollektiivsest koondamisest edastades ka vastava info Töötukassale. Võlgnik on alates 2006. aastast tegutsenud jooksva kahjumiga ning on jooksvas kahjumis ka käesoleval ajal. 19.11.2015 aktsionäride üldkoosoleku ajaks oli selge, et võlausaldajad ei ole nõus vähendama enda nõudeid, mistõttu tegi üldkoosolek nõukogule ülesandeks korraldada äriühingu tegevuse lõpetamine pankrotimenetluse kaudu. Võlgniku nõukogu otsustas 19.11.2015, et juhatus peab esitama hiljemalt 20.11.2015 kohtule pankrotiavalduse. Võlgnik leiab, et tema varad ei kata kohustusi, puuduvad reaalsed võimalused tegevuse lisarahastamiseks, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik palub välja kuulutada pankrot. 23.11.2015 määras kohus ajutised haldurid ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutiste haldurite aruande kohaselt on võlgnikul vara 59 172 408 euro väärtuses, kohustusi on võlgnikul vähemalt 95 809 546 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus tekkis 07.11.2015 ning maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi esialgsel hinnangul ei esine. Ajutised haldurid paluvad määrata tasuks 16 646,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ja kulude hüvitiseks 79 eurot (sisaldab käibemaksu). 15.12.2015 toimunud kohtuistungil jäid ajutised haldurid oma aruande juurde, kuid täpsustasid tasu taotlust, mille kohaselt on pankrotihaldurite tasu suurus 14 352 eurot, lisandub käibemaks. Võlgnik jäi oma pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutiste haldurite aruandega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutised haldurid on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara. Seetõttu on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud ja kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nõustub võlgniku ja halduritega, et maksejõuetuse tekkimise ajaks on 07.11.2015, mil Euroopa Komisjon tegi otsuse, mille kohaselt peab võlgnik tagasi maksma ca 85 miljonit eurot

saadud riigiabi. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriteks Toomas Saarma ja Andrias Palmitsa ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 15.01.2016 kell 14.00 Tallinnas Liivalaia 24 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 103. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul võlgnikul kinnisvara puudub ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldurid ei ole taotlenud võlgnikult vande võtmist. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutised haldurid paluvad tasuks määrata 14 352 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 79 eurot (sisaldab käibemaksu). Võlgnik ei ole vastuväiteid esitanud. Ajutiste haldurite aruande kohaselt on ajutised haldurid kulutanud oma ülesannete täitmiseks kokku 149,50 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutiste haldurite ülesannete mahtu ja keerukust, haldurite kutseoskusi, on haldurite ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad päringute tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutiste haldurite tasuks määrata 14 352 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 79 eurot (sisaldab käibemaksu).