Hageja: K. S. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx) Kostja: J. S. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja: advokaat Allan Valk (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. S. hagi abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada K. S. (isikukood xxx) ja J. S. (isikukood xxx) vahel 14.07.2018 Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne 181-32-2018/125.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Viru Maakohtu menetluses on K. S. hagi J. S. vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja ja kostja abielu registreeriti 14.07.2018 Jõhvi Vallavalitsuse perekonnaseisuosakonnas. Pooled elavad eraldi alates 31.12.2020, kostja on tarvitanud hageja suhtes verbaalset ja füüsilist vägivalda. Pooled ei saavuta kokkulepet, et oma abielu lahutada perekonnaseisuosakonnas. Hageja ja kostja abielusuhted on lõppenud ning hageja ei soovi kooselu taastada. Hageja palub lahutada tema ja kostja 14.07.2018 registreeritud abielu.
2.Kostja palus 17.03.2021 vastuses lahutada poolte vahel sõlmitud abielu ja mõista kostja menetluskulud välja hagejalt. Kostja ei vaidle sellele vastu, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning ka kostja leiab, et need on lõppenud pöördumatult – ka kostja ei soovi abielulisi suhteid taastada. Tõele ei vasta aga hageja poolt esitatud põhjused, miks abielulised suhted lõppesid – kostja ei ole hageja suhtes vägivalda kasutanud. Tegelikkuses on abielusliste suhete jahenemise põhjuseks asjaolu, et kostja viibib seoses oma tööga palju kodust eemal ja kostja andmetel on hagejal olemas teine suhe, millest tulenevalt siis hakkaski hageja nähtavasti kostjat erineval moel skandaalidele/riidudele provotseerima, kuid mis hagejal tegelikkuses ei õnnestunudki. Kostja on soovinud abielu lahutada kohtuväliselt, täites selleks vastava taotluse ja tasunud ka riigilõivu. Kostja leiab, et formaalselt tuleks hagiavaldus rahuldada ja poolte abielu lahutada, kuid kuna hageja on kohtusse pöördudes käitunud pahatahtlikult, tuleks kostja poolt kantud menetluskulud (õigusabikulud) välja mõista hagejalt. Kostja on seisukohal, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja ei soovi kooselu taastada.
3.Hageja esitas kohtule 22.03.2021 täiendava seisukoha, milles hageja jäi esitatud hagi juurde.
KOHTUISTUNG
4.05.04.2021 toimunud kohtuistungil jäid hageja ja kostja varasemalt esitatu juurde. Kohus oli seisukohal, et kuna pooled elavad lahus umbes kolm kuud, siis sellest ei piisa lahutuse otsuse tegemiseks. Kohus määras pooltele leppimiseks aja kaks kuud, s.o kuni 31.05.2021. Kui pooled selle aja jooksul enda seisukohtades ei tagane, teeb kohus otsuse ilma istungit pidamata. Poolte täiendavad seisukohad
5.Kostja soovib 31.05.2021 esitatud seisukohas endiselt lahutada ning kinnitas et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning kostja ei soovi suhteid taastada.
6.Hageja teatas 01.06.2021 esitatud seisukohas, et hageja ei soovi abielulisi suhteid taastada ja palub kohtul abielu lahutada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt.
9.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
10.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
11.TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus.
Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
12.Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 14.07.2018 Jõhvi Vallavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne 181-32-2018/125.
13.Kohus kuulas pooled kohtuistungil isiklikult ära. Kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt on abielulised suhted lõppenud kolm kuud tagasi, kuid abielu säilitada ei ole võimalik ning pooled leppimiseks aega ei soovinud. Kohus oli seisukohal, et kuna pooled elavad lahus alles lühikest aega, siis sellest ei piisa lahutuse otsuse tegemiseks. Kohus määras pooltele leppimiseks aja kaks kuud.
14.Kostja ja hageja teatasid peale kahekuulist leppimise aega, et abielulised suhted on siiski pöördumatult lõppenud ja pooled soovivad endiselt abielu lahutada.
15.Maakohus tuvastas, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud- pooled elavad lahus alates 31.12.2020, s.o 5 kuud. Pooled kinnitasid 05.04.2021 toimunud kohtuistungil abielu lahutamise soovi. Kohtu poolt antud 2 kuulise leppimisaja (s.o kuni 31.05.2021) jooksul ei ole õnnestunud suhteid parandada ja pooled ei soovi ühist kooselu jätkata. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
16.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 14.07.2018 sõlmitud abielu.
17.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 32 p 10, § 13 lg 2, § 561 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
19.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.