Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

20.12.2012 Swedbank Liising AS esitas Pärnu Maakohtule hagi solidaarselt Xxxxxxxxx OÜ (kustutatud) ja A. K.i vastu 12 061,10 € väljamõistmiseks. 05.11.2013 tagaseljaotsusega kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetas menetluse XXXXXXXXX OÜ vastu esitatud nõude osas seoses äriühingu kustutamisega äriregistrist 21.02.2013 õigusjärgluseta. 30.06.2014 määrusega kohus rahuldas A. K.i kaja ning jätkas tsiviilasjas 2-12-54523 menetlust A. K.i vastu esitatud nõude osas. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 09.06.2011 sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja XXXXXXXXX OÜ (kustutatud, endine nimi Xxxxxxxxx Xxxxxxx Xxxx OÜ; edaspidi nimetatud ka liisinguvõtja) liisingulepingu nr 01138202L (edaspidi leping), mille esemeks oli jõusaali seadmed Star Track (edaspidi vara), ehitusaasta 2007. Lepinguga kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning lepingu tingimuste alapeatüki „Eritingimused“ ja lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.3 ja viivise määr lepingu tingimuste alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“ all 0.250% päevas. Hageja andis liisinguvõtja poolt valitud vara talle üle 09.06.2011 liisingulepingu nr 01138202L üleandmise-vastuvõtu akti alusel. Liisinguvõtja rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata põhiosa- ja intressimaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata lepingu alusel liisinguvõtjale esitatud arved kokku summas 3028.59 eurot (debitoorne võlgnevus - põhiosavõlg 2799,73 € ja intressivõlgnevus 228,86 €). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.250% päevas (lepingu alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“). Viivisvõlgnevus moodustab 247,18 eurot. Liisinguvõtja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ning hageja saatis 21.05.2012 liisinguvõtjale kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta. Hageja märkis, et liisinguvõtjal oli võlgnevus 67 kalendripäeva eest ning palus tasuda kogunenud võlgnevuse hiljemalt 10.06.2012. Hageja hoiatas, et kui liisinguvõtja ei tasu võlgnevust nimetatud tähtajaks, ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles, mille tulemusena kohustub liisinguvõtja tagastama liisingueseme. Kuna liisinguvõtja ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 12.06.2012. Kui liisinguandja ütleb lepingu üles kostja süülise käitumise tõttu, on kostja kohustatud hüvitama liisinguandjale kõik põhjendatud kulud, mida liisinguandja kannab seoses liisingulepingu ülesütlemisega (üldtingimuste p 7.3). Kui liisinguvõtja ei täida nõuetekohaselt liisingueseme üleandmiskohustust, on liisinguandjal õigus pöörduda liisinguandja poolt valitud kolmanda isiku poole, kes teostab vajalikud toimingud liisingueseme valduse taastamiseks (üldtingimuste p 7.3.1). Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks Credit Expert OÜ abi, kellel ei õnnestunud vara valdust taastada. Hageja, liisinguvõtja ja Credit Expert OÜ pidasid üle poole aasta. mitmeid läbirääkimisi seoses vara tagastamisega ja ka vara väljaostmisega, kuid hagi esitamise seisuga ei ole hagejale vara

tagastatud ega vara välja ostetud. Xxxxxxxxx OÜ esindaja andis erinevaid lubadusi nii vara tagastamise kui ka väljaostmise osas, kuid ilmselt üritati lihtsalt oma kohustuste täitmisega viivitada. Kuna hagejale vara asukohta ei avaldatud ja vara tagasisaamine ning realiseerimine ebaõnnestus, siis esitas hageja liisingulepingust tuleneva nõude kohtusse. Hageja on liisingvara tagastamiseks teinud piisavalt pingutusi. Xxxxxxxxx OÜ esindaja K. I. kui ka kostja on olnud teadlikud liisingvara tagastamise kohustusest. Lepingu ülesütlemisest on möödunud üle kahe aasta, kuid liisingvara endiselt tagastatud ei ole. Kuna vara ei õnnestunud kätte saada, nõuab hageja kogu vara jääkväärtuse ja muude kulutuste ning tasumata arvete hüvitamist kogusummas 12 061,10 €, millest vara jääkmaksumus 8785,33 €, debitoorne võlgnevus 3028,59 €, viivismaksete võlgnevus 247,18 €. 13.09.2012 saatis hageja liisinguvõtjale kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 28.09.2012. Liisinguvõtja võlgnevust ei tasunud. 09.06.2011 sõlmisid hageja ja kostja A. K. käenduslepingu nr 01138202L, mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt liisinguvõtjaga hageja ja liisinguvõtja vahel 09.06.2011 sõlmitud liisingulepingust nr 01138202L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti 17 000 €. Tulenevalt käenduslepingu p 4 on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 21.05.2012 saadetud kirjas teatas hageja kostjale liisinguvõtja täitmata kohustusest ning palus need käendajal täita. 13.09.2012 saadetud kirjas teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest ning palus kostjal kõik lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Kostja ei ole võlgnevusi hagejale tasunud. Kostja oli teadlik tekkinud võlgnevusest ja käenduskohustuse täitmise vajadusest, kuna kostja on e-kirjavahetuses hagejaga möönnud arvete kättesaamist ja muuhulgas küsinud informatsiooni maksepuhkuse kohta. Hageja taotleb mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja liisingulepingust nr 01138202L tuleneva võlgnevuse 12 061,10 €, jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 EUR) ning mõista kostjalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

KOSTJA VASTUS

Tagaseljaotsuse peale 24.03.2014 esitatud kajas antud esialgses vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et Swedbank Liising Aktsiaselts ei ole maksehäiretest ega võlgnevustest kostjat teavitanud, vaatamata asjaolule, et Swedbank Liising AS-ile olid teada kostja kontaktandmed, sh kaks erinevat elektronposti aadressi (liisingulepingul ja käenduslepingul) ja telefoninumber. Hagiavaldusest ei nähtu, et Swedbank Liising AS oleks üritanud kostjaga kõiki kanaleid kasutades kontakti saada, mis võimaldanuks lahendada asja kostjaga kui Xxxxxxxxx OÜ kohustuste käendajaga oluliselt väiksemate kuludega ja kohtuväliselt. Lisaks oli kostja veendumusel, et Xxxxxxxxx OÜ kohustuste täitmist kontrollib ja jälgib alates 30.04.2012.a uus osanik ja juhatuse liige K.t I., kuivõrd kostja andis Xxxxxxxxx OÜ osalust müües 30.04.2012.a uuele äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele üle kogu vara, raamatupidamisdokumendid, lõppenud ja kehtivad lepingud jms ning uus osanik K. I. kinnitas äriühingu tegevuse jätkamist. Kostja ei olnud teadlik, et liisingulepingu nr 01138202L tulenevaid kohustusi ei täideta nõuetekohaselt ning et võivad realiseeruda kostjaga sõlmitud

käenduslepingust tulenevad kohustused. Kostja sai võlgnevusest teada kohtutäitur Rocki Alberti kaudu edastatud tagaseljaotsusest ning tsiviilasja materjalidest. Kostja osundab, et hagiavaldus ei ole veenev, kuna hageja on hagiavalduses toonud välja vaid asjaolu, et Xxxxxxxxx OÜ-ga on sõlmitud liisinguleping nr 01138202L ja kostjaga käendusleping nr 01138202L. Vastavalt liisingulepingu punktis 4 sätestatule kohustus liisinguandja liisingueseme liisinguvõtjale üle andma hiljemalt 15 päeva jooksul pärast liisinguvõtja poolt esimese osamakse ja lepingutasu tasumist. Hagiavaldusele lisatud n.ö liisingueseme üleandmise akti kohaselt on antud üle jõusaaliseadmed Star Track, ehitusaasta 2007. Aktist ei nähtu kui palju ja millised jõusaaliseadmed liisinguvõtjale tegelikkuses üle anti ning milline oli iga eseme väärtus ja seisukord. Hagiavaldusest ei ole võimalik tuvastada, mida täpsemalt liisingulepingu alusel Xxxxxxxxx OÜ-le üle on antud. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik tuvastada liisingulepingu kehtivust ega võlanõude põhjendatust. Hageja ei ole lisanud hagiavaldusele tõendit, mis kinnitaks konkreetsete liisingueseme üleandmist. Hagiavaldusele lisatud liisingueseme(te) üleandmise aktist ei ole võimalik tuvastada, millised seadmed liisinguandja üle on andud, mistõttu ei ole hagiavaldusest võimalik tuvastada ka hagejale kahju tegelikku tekkimist ja selle ulatust. Seega ei saanud kohus lahendada asja lihtsalt asjaolu pinnalt, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud käendusleping ja kostja ei vastanud hagile määratud tähtaja jooksul. Hagiavaldusest ei ole üheselt arusaadav hageja nõude kujunemine debitoorse võlgnevuse (sh intressi) ja viiviste osas. Hagiavaldusele lisatud, Xxxxxxxxx OÜ-le esitatud arvetelt ei ole võimalik kontrollida ega veenduda andmete õigsuses. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esile toodud faktilised asjaolud ei võimaldanuks hagi rahuldamist tagaseljaotsusega ning hagiavaldus ei olnud veenev. 07.05.2014 kostja täiendavalt tõi välja, et võlausaldaja ei ole tõendanud käendusjuhtumi saabumist. Hageja on ise toonud välja asjaolud, et OÜ Xxxxxxxxx (kustutatud) juhatuse liikme K. I.iga on olnud võimalik kontakteeruda ning viimane on avaldanud soovi nii vara tagastamiseks kui ka välja ostmiseks. Seega on OÜ Xxxxxxxxx (kustutatud) avaldanud soovi kohustus täita. Kostja rõhutab, et läbirääkimiste tulemusena vara tagastamisel (ja võõrandamisel) või väljaostmisel OÜ Xxxxxxxxx (kustutatud) poolt oleks hageja nõue oluliselt väiksem või alternatiivselt olematu, sõltuvalt vara realiseerimise tulemustest. Kostjale kriminaalasja nr xxxxxxxxxxx raames kättesaadavaks saanud 18.11.2013.a läbiotsimisprotokolli kohaselt on OÜ-le Xxxxxxxxx (kustutatud) liisitud jõusaaliseadmete omastamise tõestamiseks korraldatud läbiotsimine MTÜ Xxxxx Xxxxx Xxxx ruumides xxxx xxxxxx xxxxxxxxx xx. Läbiotsimisprotokolli punkti nr 7 kohaselt on läbiotsimise tulemusena leitud ja kaasa võetud lisaks muudele asjadele järgmised jõusaali- ja treeningseadmed: 1) Õlasurumise masin 2) Rinnaltsurumise pink (selili) 3) Scott biitsepspink 4) Horisontaal kaldpink reguleeritav 5) Külgsõudmise pink rinnatoega 6) Surumismasin istudes 7) Alakõhu pink koos lõuatõmbega 8) Kaks kettariiulit koos ketastega 9) Sõude ergomeeter 10) Ratas 11) Ratas 2 12) Biitsepsi kang 13) Hantliriiul koos hantlitega 14) Jalapress 15) Kükipink koos kang-rippumispuuga 16) Ülaselja pink „ARCOMAN.EE“ 17) Komplekteeritud kangid koos riiuliga

Kuivõrd loetletud seadmed on konkreetselt OÜ-le Xxxxxxxxx (kustutatud) liisitud vara omastamise lõpetamiseks algatatud kriminaalasja käigus korraldatud läbiotsimise käigus uurijate poolt kaasa viidud, peab kostja hinnangul uurijate andmete põhjal olema loetletud seadmete hulgas ka hageja liisingueseme(te)ks olnud vara, kuid täpsemaid andmeid selle kohta ei ole kostjal võimalik tuvastada, kuna hageja ei ole toonud välja, millised konkreetsed seadmed liisingulepingu alusel OÜ-le Xxxxxxxxx (kustutatud) üle on antud. Liisinguesemed ei ole jäädavalt kadunud, mistõttu ei saa nõuda kogu vara väärtuse hüvitamist kostjalt. Liisingulepingu punkti 10 kohaselt kuulub vara liisingulepingu ülesütlemisel liisinguandja poolt võõrandamisele ning juhul, kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki liisinguandjale kuuluvaid summasid, tekib puudujääva osa hüvitamise nõue. Kostja teatas kohtule, et tsiviilasjas hagejaga peetud läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks ei andnud tulemusi. Jõuti kokkuleppele summas 6000 €, kuid kostja ei nõustunud lepinguprojekti lülitatud tingimustega, millega kostjale pandi kohustus oma allkirjaga kinnitada, et xxxxxxxxx xx spordisaalist (millega kostjal ei ole mingit pistmist) ära viidud seadmed on need samad seadmed, mis kostja liisingust liisis. Lisaks pidi kostja sama asja kinnitamiseks tooma kohale Xxxxx Xxxxx Xxxx-i (xxxxxxxxx xx spordisaali omanik) esindaja. Seadmete äratundmist kostjale saadetud väga ebaprofessionaalselt tehtud pildid ei võimaldanud. Seadmete nägemiseks pidanuks kostja minema ise kuskile lattu, kus need seadmed on lahti võetud, nii on keeruline l midagi ära tunda. Kriminaalasjas on kostjale esitatud süüdistus valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramises.

Kostja leiab, et on teinud ainult seaduslikke tehinguid: müünud oma firma edasi ja andnud firma kohustused edasi uuele omanikule. Süüdistusel puudub algusest peale igasugune loogika, sest kostjal ei olnud mõtet midagi peita, varjata liisingu eest, kui ta isikliku käenduse alusel igal juhul vastutab isiklikult liisingu ees. Kostja soovib, et liising arvutaks kogusummast maha nende valduses olevate seadmete väärtuse. Kostja viis enda renditud ruumidest ära talle liisitud seadmed (millest ta oli pool juba jõudnud ära maksta ning seni polnud ükski kuu maksmata jäänud) ning teavitas kostjat sellest järgmisel päeval, selgitades põhjusi ja olukorda, minnes isiklikult kostja juurde kohale. Samal jutuajamisel G.P.-ga palus kostja maksepuhkust uute ruumide leidmiseni ja uue jõusaali käima panemiseni. Liisingu esindaja oli väga mõistev ja avaldas arvamust, et see ei ole probleem, mingeid pretensioone kostjale ei esitatud. Samas heidetakse süüdistuses ette, et kostja viis need seadmed kuskile hoiule ja neid seadmeid asuti omaniku loata ebaseaduslikult kasutama. Kostja leiab, et ei saanud seadmeid välja õue peale jätta, ta leidis neile seadmetele koha ning vastutab täielikult, et sel ajal, kui need seadmed olid kostja valduses, ei kasutanud keegi neid seadmeid. Kostja pole saanud ühtegi kirja ega küsimust, seadmete asukoha kohta. Kuna kostja tervis 2012.a halvenes ning arstid soovitasid stressi ja pinget vältida, siis pakkus tuttav K. I., et ta on nõus ise firma asjadega edasi tegelema. Täpsemalt lubas K. I. kostjale, et: 1) Teeb ise uue jõusaali ning hakkab peale maksepuhkust ise maksma liisingut edasi, 2) juhul kui see ei õnnestu , siis tegeleb seadmete müügiga ja maksab kostja eest liisingule summa tagasi. Kostja sõlmis K. I.iga vastava kokkuleppe, K. I. võttis firma üle koos seadmete ja kohustustega. Kostja andis K. I.i valdusse kõik seadmed, peale 3 ratta, mis kostja otsustas endale jätta. Kostja arvas endal olevat sellise õiguse, sest oli niigi juba selleks hetkeks liisingule pool võlgnevusest ära maksnud. Kuna hiljem kostja otsustas need maha müüa, siis uurija peab seda tõestuseks, et mingeid seadmeid K. I.ile üle ei antud. K. I. müüs neid seadmeid reaalselt paljudele inimestele, sai selle eest raha, pidas mitmeid erinevaid läbirääkimisi seadmete müümiseks. Kuna kostja uskus K.sse ja usaldas teda, siis pärast seadmete üleandmist ja notari vormistamist lülitas kostja ennast firma tegevusest välja ning hakkas oma tervise taastamisega tegelema. Kostja möönab, et seetõttu võis tal mõni kiri jääda nägemata ja mõni kõne vastu võtmata. Kostja palub tsiviilkohtul see asi lahendada õiglaselt. Kostja peab õiglaseks, kui maksab hagejale 6000€, hageja valduses olevate seadmete müügist saadav peaks ära katma ülejäänud osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

millest tasumata põhiosa 2799,73 € ja intressivõlgnevus 228,86 €. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud, seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem intressimäär. Tähtaegselt tasumata põhiosa maksetelt oli hageja arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määraga 0,250% põhiosa võlgnevuselt päevas, lepingu ülesütlemise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus on 247,18 €.

Hageja esitatud e-kirjavahetus kostjaga (I kd, lk 180 – 182) näitab, et kostja oli teadlik tekkinud võlgnevusest ja võimalusest, et liisinguleping võlgnevuse tõttu üles öeldakse, samuti pidi kostja kui liisingulepingu sõlmimisel liisinguvõtjat esindanud juhatuse liige olema teadlik seadmete tagastamise kohustusest juhul, kui liisinguleping üles öeldakse. Märtsis 2015 on A. K. hagejale teatanud (I kd, lk 180), et otsib uusi ruume, kus tegevust jätkata, 03.04.2012 on hageja teatanud A. K.ile võlgnevusest, mille peale kostja on teatanud, et raamatupidaja on haige lapsega kodus ja A. K. ei ole temalt seetõttu vajalikke asju saanud. Veel 14.05.2012 on A. K. saatnud liisinguandjale e-kirja päringuga taotletud maksepuhkuse kohta, jättes märkimata, et on enda osaluse osaühingus võõrandanud.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.