Hageja: AK (isikukood xxxx) Hageja seaduslik esindaja: N J (e-post xxxx) Hageja menetlusdokumentide vastuvõtmiseks volitatud isik: A M (xxxx) Kostja: D K (isikukood xxxx, epost xxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus nõude osas mõista D Kilt A Ki kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2020 kuni 24.01.2021 eest 418 eurot.
2.Jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata A Ki nõue mõista D Kilt A Ki kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni A K täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Kostja on hageja isa, hageja elab oma ema juures alates 2016.a. septembrist, kui lapsevanemate kooselu lõppes. Alates 2020.a. detsembrist hakkas kostja maksma elatist üksnes 50 eurot kuus, mis ei ole hageja vajaduste täitmiseks piisav. Lapsevanematel ei olnud kokkulepet, et kostja võib detsembris ja jaanuaris elatist mitte maksta. Hageja palub:
1.1.mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks alates hagi esitamisest 25.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära iga kuu 1. kuupäeva seisuga, mille eest elatist makstakse;
1.2.mõista kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2020 kuni 24.01.2021 eest 418 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostja on nõus elatise maksmisega hageja taotletavas ulatuses. Kostja on vabatahtlikult täitnud ülalpidamise andmise kohustust, tasudes igakuiselt elatist hageja ema kontole. Kostjal tekkis esimest korda osaline viivitus elatisraha maksmisel 2020.a. detsembris ja 2021.a. jaanuaris seoses koroonaviiruse levikuga, millest kostja teavitas lapse ema ette. Käesolevaks ajaks on ka nende kuude eest täielikult tasutud. Hagi rahuldamine ei ole põhjendatud, kuna puudub alus eeldada, et kostja edaspidi regulaarselt elatist ei tasu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Avaldus hagist osaliselt loobumiseks
3.Hageja esitas 01.05.2021 avalduse hagist loobumiseks tagasiulatuva elatise 418 euro väljamõistmise nõude osas. Avalduse kohaselt kostja tasus 2021.a. veebruaris nimetatud võlgnevuse. Kostja avaldusele ei vastanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude osas. Menetlusse jääb hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
4.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab hageja sünnitõendi alusel (dtl 7), et kostja on hageja isa. Hagejal on õigus saada kostjalt ülalpidamist.
5.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et hageja vanemad ei ela koos ning et hageja elab oma ema juures.
6.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (3-2-1-37-11, p 14).
7.Kohus tuvastab konto väljavõtete (dtl 8, 23) alusel, et kostja on alates 2019.a. märtsist tasunud hageja ema kontole igakuiselt elatisraha makseid, igakuise makse suurus on kuni 2020.a. detsembrini olnud vähemalt PKS § 101 lg 1 sätestatud ulatuses. 2020.a. detsembris ja 2021.a. jaanuaris on kostjalt laekunud maksed 50 eurot, kummagi selgituseks on märgitud, et tegemist on elatisraha esimese osamaksega. 26.02.2021 on tehtud makse 484 eurot, selgitusega detsembri ja jaanuari 2. osamakse. 2021.a. veebruaris, märtsis (dtl 32) ja aprillis (dtl 54) on kostja tasunud elatist 292 eurot kuus, so PKS § 101 lg 1 sätestatud määras.
8.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus tuvastab viidatud konto väljavõtete alusel, et kostja rikkus 2020.a. detsembris ja 2021.a. jaanuaris hageja ülalpidamiskohustust, andes ülalpidamist ebapiisavas ulatuses. Samas nähtub esitatust ka, et kostja on elatist tasunud pikema aja jooksul regulaarselt igakuiselt ning piisavas ulatuses. Kohtule esitatud kirjavahetuse kohaselt (viber dtl 43-44, tõlge dtl 42; e-kirjad dtl 41, tõlge dtl 39-40) pöördus kostja 2020.a. novembris hageja ema poole ettepanekuga kokku leppida, et kostja ei peaks kohe tasuma kuu või kahe eest elatist kuni töö leidmiseni, sest kostjal praegu tööd ja sissetulekut ei ole, ning võiks tasuda selle hiljem ühe maksena, kui on töö leidnud. Kostja selgitas, et on raha saamiseks eelmistel kuudel maha müünud juba auto ja elektritõukeratta, ka Töötukassa hüvitis on lõppenud. Hageja ema ettepanekuga nõus ei olnud.
9.Kohus leiab, et kahe kuu elatise maksetega osaline viivitamine ei ole piisav eeldamaks, et kostja edaspidi ülalpidamise andmise kohustust kohaselt ei täida. Kostja ei vaidle nõutava elatise ulatusele vastu ning tasub seda käesoleval ajal regulaarselt igakuiselt. Kohtuotsuse tegemise seisuga elatise võlgnevus puudub. Esitatust nähtuvalt ei vaielnud kostja kohustuse ulatusele vastu ka enne hagi esitamist ning püüdis kohustust täita. Võttes arvesse ka rikkumisele eelnenud pikemat perioodi, kus kostja täitis kohustust kohaselt, puudub kohtul alus arvata, et kostja keelduks suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt piisavas ulatuses elatise tasumisest. Seetõttu jätab kohus hagi elatise väljamõistmise nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on
nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
11.Võttes arvesse, et kohus jätab küll hagi rahuldamata, kuid hageja loobus tagasiulatuva elatise maksmise nõudest, kuna kostja rahuldas selle pärast hagi esitamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.