Välja mõista Korteriühistult Olevi 26 I. L. kasuks viivis menetluskuludelt (240 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hI.tud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja KÜ Olevi 26 liige, olles xxx asuva korteriomandi omanik. Kostja on korteriomanikuna kantud kinnistusraamatusse 07.08.2014. a. Korteriomandi võõrandamisel palus eelmine omanik korteriühistult tõendit võlgnevuste kohta. Niisuguse tõendi korteriühistu eelmisele omanikule väljastas ja võlgnevusest on ostjat lepingu vormistamisel teavitatud. Samuti selgitas notar ostjale asjaolusid, mis kaasnevad võlgadega korteriomandi ostmisega. Kostjal on tekkinud võlgnevus seoses korteriomanikule esitatud küttekulude vale arvestuse tõttu. Nimelt oli korteriomanik viinud korteriühistu juhatuse eksitusse seoses talle määratud köetava pindala suhtes aastatel 2011. a kuni 2014. a. 2014. aasta talvel kontrollis korteriühistu juhatus korteriomaniku dokumente seoses väiksema küttepI. määramise suhtes ning selgus, et need puuduvad täielikult (kaasomanike nõusolek üldisest küttesüsteemist lahkumise suhtes ja teistest erineva kulude jaotuse kokkulepe). Seoses kostja soovimatusega lahendada erimeelsused kohtuväliselt, jätkab kostja omavoliliselt osalist arvete tasumist. Kostja tasub järjekindlalt talle arvestatud küttest 15%, mistõttu kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees 1 705,36 eurot, millest tasumata kütte eest perioodil 2011. a kuni 2013. a ümberarvestuse tõttu on võlgnevus 623,82 eurot. Alates oktoobrist 2013. a kuni veebruarini 2015. a on võlgnevus 648,24 eurot ja arvestatud viiviseid seisuga 01.03.2015. a 283,30 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis vastuses, et kostja korteri kütteks kasutati alternatiivkütet alates 1998. aastast teiste korteriomanike ja elamut hallanud ettevõtte AS Kohtla Elamu nõusolekul. Korteriühistu küll asutati 1997. aastal, kuid tegemist oli nn „surnud ühistuga“, sest korteriühistu võttis elamu majandamise ja haldamise üle alles 2001. aastal. Kostjale kuuluva korteri keskküttelt elektriküttele üleviimise ajal oli tollasel korteriomanikul olemas elamu korteriomanike ja elamu valitseja nõusolek. 08.01.1998. a akti kohaselt on kostja korterist eemaldatud keskkütteradiaatorid ja soe vesi ning köetava pI. suuruseks jääb 6,6 m2. Akti on allkirjastanud elamut hallanud ettevõtte AS Kohtla Elamu ja kaugkütet tarniv ettevõte AS Kohtla-Järve Soojus. 10.02.1998 oli koostatud elektriseadmete projekt kostja korteri kütmiseks elektrienergiaga. 02.03.1998. a on korteriomanik ja soojustarnija sõlminud erastatud korteri kaugkütte ja kuumaveevarustuse lepingu, mille kohaselt korteri köetav pind moodustub 6,58 m2. Hiljem leppisid korteriühistu ja korteriomanik kokku, et köetavaks korteri pI.ks jääb 7,43 m2 (hageja arved aastatest 2009-2013. a september). Hageja korteri eelnev omanik oli korduvalt esitanud korteriühistu juhatusele korteri kaugküttelt elektriküttele üleviimisega seonduvat dokumente. Viimati esitati korteriühistu juhatusele dokumentide koopiad 13.05.2013. a. Kostja korteri kütte üleviimine kaugküttelt elektriküttele on kajastatud ehitisregistris. Register on avalik kõigile ja registri väljavõte oli edastatud ka hagejale. Seega hageja oli juba aastaid teadlik, et kostja korteri küte on kaugküttelt üle viidud elektriküttele. Hageja on kätte saanud üleminekut ja soojusenergia jääkarvestust kajastatavad dokumendid. Hageja on aastaid väljastanud korteriomanikule soojusenergia eest arveid, kus on kajastatud teisele küttele üleminek. Kostja on piisavalt tõendanud, et temale kuuluv korter ehitati ümber alternatiivküttele, selleks olid teiste kaasomanike nõusolekud, ümberehitus on kooskõlastatud kohalikus omavalitsuses ja kantud ehitusregistrisse ning korteriühistu aktsepteeris alternatiivkütte paigaldamisest tulenevat küttepI. suurust algul 6,58 m2 ja hiljem 7,43 m2. Seega on põhjendamatu nõuda kostjalt küttekulude tasumist kostjale kuuluva korteriomandi suuruse alusel. Kostja ei ole hageja poolt arvestatud soojusenergia hulka kätte saanud ja hageja ei ole ka nii suurt kogust soojusenergiat kostjale tarninud, sest kostja korteris puuduvad keskkütteradiaatorid ja nende puudumisest on hageja teadlik. Käesoleva hagi rahuldamine tähendaks kostjale soojusenergia eest topelt tasumist (elektriküttekulu + kaugküttekulu), mis toob kaasa kostjale rasked tagajärjed ja on vastuolus hea usu põhimõtetega. Käesolevas olukorras on hageja poolt kostjale täies mahus kaugkütte kaugu tarnimata soojusenergia eest tasu nõudmine vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ega kostja korteri eelmine omanik ei ole kunagi nõustunud ega hääletanud selle poolt, et korteriühistu arvestab kostjale keskküttekulusid kogu korteri pI. ulatusest, sest tehniliselt ei ole võimalik kostjale nii suurt hulka soojusenergiat tarnida korteris keskkütteradiaatorite puudumise tõttu ja seda enam, et elamu korteriomanikud ning hageja on sisuliselt nõustunud kostja korteris 1998. aastast keskkütteradiaatorite puudumisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hI.nud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Asja materjalidest nähtub, et perioodil 27.05.2002. a kuni 11.03.2013. a oli korteri xxxomanik E. V., perioodil 12.03.2013. a 27.04.2014. a P. V. ning alates 28.08.2014. a I. L. (tl 37). 07.08.2014. a korteriomandi müügilepingu punktist 3.1.12 nähtub, et korteriühistu on seisuga 28.07.2014. a andnud tõendi, mille kohaselt moodustab müüja (P. V.) võlgnevus 1 235,07 eurot. Ühistu on võlgnevuse sissenõudmiseks andnud Pärnu Maakohtule kiirmenetluse avalduse, millele on müüja esitanud vastuväite. Nõue suunati Viru Maakohtule. Vastavalt 11.06.2014. a kohtumäärusele keeldus kohus hagiavalduse menetlemisest, kuna hageja, korteriühistu, ei esitanud kohtule avalduses toodud puuduste kõrvaldamiseks andmeid ega dokumente. Müüja hI.ngul on ühistu nõue põhjendamatu. Punkti 3.1.13 kohaselt müüja kohustub kustutama enda võlgnevused ühistu ees, kui need on põhjendatud (tl 12-19).
5.Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtub, et Korteriühistu Olevi 26 esitas 08.08.2014. a Viru Maakohtule hagi P. V. vastu 1 126,58 euro nõudes seoses kütte ümberarvestusega. Kohus keeldus 03.09.2014. a määrusega hagi menetlusse võtmisest, sest hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks puuduseid (tsiviilasi 2-14-55676).
6.Hagiavaldusest tuleneb, et hageja nõue tuleneb kütte ümberarvestusest 2011-2013. aastal ning kütte eest perioodil oktoober 2013. a kuni veebruar 2015. a ning viivisest. Samuti on võlgnevuse hulka arvestatud arve nr 182 summas 150 eurot selgitusega „Maksim Fedotovi kirja vastuse koostamine ja saatmine“ (tl 20-21). Kostja poolt esitatud arvetest nähtub, et korteri endisele omanikule arvestati 2009-2011. aastal soojusenergia eest 7,43 m2 (tl 57p). Ka 2012. a detsembri ja 2013. a septembri arve on esitatud 7,43 m2 eest (tl 57). Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus korteriühistu on 15 aastat aktsepteerinud köetava pI. suurust 6,58 m2 ja 7,43 m2, ei ole 2014. a veebruaris teostatud kütte ümberarvestus hea usu põhimõttega kooskõlas. Asja materjalidest nähtub, et xxx korterist on keskkütteradiaatorid eemaldatud 06.01.1998. a (tl 60). KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Hageja leiab, et kuna kulude jaotusega ei ole nõustunud kõik korteriomanikud, siis tuleb kulutused jagada võrdselt kõikide korteriomanike vahel. Kohus märgib, et keskkütteradiaatorid olid korterist eemaldatud ajal, kui korteriomandiseadus ei olnud veel vastu võetud.
7.Kohus ei nõustu hagejaga, et ühe korteriomandi eraldumine küttesüsteemist on kaasomandis oleva asja või selle otstarbe oluline muutmine AÕS § 74 lg 1 tähenduses, mis eeldab kõikide kaasomanike nõusolekut. Asja materjalidest nähtub, et enamus kaasomanike (ca 70%) on olnud selle poolt, et korteris nr 20 lülitatakse välja keskkütte (tl 61).
8.Kostja põhikiri (tl 23-30) ei reguleeri küttekulude jagamist erinevalt seaduses sätestatust. Iseenesest on õige, et kui korteriühistu põhikirjas ei ole ette nähtud majandamiskulude jagamise teistsugust korda, siis tuleks kulud (sh kulud elamu kütmisele) jagada lähtudes kaasomandiosade suurusest, mis omakorda on moodustatud lähtudes korteri üldpI. suhtest kõigi korterite üldpinda (KÜS § 4 lg 2 ja 151, korteriomandiseaduse § 13 lg 1). Samas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning võlaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja on tuginenud sellele, et korteris nr 20
kaotati tsentraalküte esimese omaniku ajal, sama korteri varasematele omanikele arvestati tasu kütte eest lähtudes köetavast jääkpI.st ning hagejate suhtes muutis kostja oma varasemat seisukohta põhjendamatult ja ebaõiglaselt. St sisuliselt on hageja tuginenud hea usu põhimõtte rikkumisele.
9.KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohus leiab, et olukorras, kus müüja on müügilepingus avaldanud, et lepingu eseme koosseisu kuuluvas korteris ei ole teostatud õigusaktidega ettenähtud kooskõlastuseta ümberehitusi, korteris on üle mindud elektriküttele, mille kohta on dokumentatsioon vormistatud 10.02.1998. a ning mille järgi on köetavaks pI.ks 6,58 m2, müüja edastab ostjale kogu alternatiivküttele ülemineku kohta käiva dokumentatsiooni ning kohtumäärused, mis tõendavad korteriühistu võlanõude põhjendamatust (punktid 3.1.9 ja 3.1.10), ei saa ostja mõistliku inimesena eeldada, et hageja esitab nõude eelmise omaniku võla eest kostjale.
10.Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
12.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega peab kostja menetluskulud kandma hageja.
13.Kostja menetluskulud on õigusabikulud 240 eurot. Õigusabikulud on põhjendatud.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.