Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2 (8)

2-14-63257 kohtu taotlusel. Xxxxxxxxxxx majaelanikud R.G., H.S., V.V. ja L.R. on esitanud O. kohta ühisavalduse 13.09.2012.a. Pärnu LV Sotsiaalosakonnale ja Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikule ning Politsei – ja Piirivalve-ametile , paludes organite vahelesekkumist, mis lõpetaks E.O. vaimse vägivalla majaelanike kallal ning suunaks O. psühhiaatrilisse ekspertiisi ja vajadusel ravile. Majaelanikud kirjeldasid politsei poole pöördumises, kuidas seoses O. vaimse vägivallaga Xxxxxxxxxxx korterelamu elanike kallal on oma elamispinnalt minema kolinud endine KÜ juhatuse esimees R.P. ja endine KÜ juhatuse esimees R.G. ning oma korteri on müüki pannud 20032010 KÜ juhatuse esimehena ametis olnud M.E.. Majarahvas avaldas, et nad on kuulnud ja pealt näinud, kuidas O. sõimab E.t, nimetades teda vargaks. Majarahva avalduse põhjal on O. aastatel 2009-2012 regulaarselt tarvitanud alkoholi Xxxxxxxxxxx hoovis laste nähes, rikkudes avalikku korda. Pärnu politseijaoskonna poolt andis majaelanike pöördumisele vastuse 18.10.2012 T.K. koos nõuannetega majaelanikele edasise tegevuse puhuks, kui O. oma käitumist ei muuda. T.K. vastas, et kui peale selgelt väljendatud korduvaid nõudmisi korteriomanik häirib oma tegevusega endiselt teiste korteriomandite kasutamist, soovitab Pärnu politseijaoskond pöörduda tsiviilkohtusse KOS § 14 lg 2 p 3 alusel, mis sätestab korteri sundvõõrandamise. Kui avalduses nimetatud isikutele tekitati antud teoga moraalset kahju, on õigus pöörduda avaldusega Pärnu Maakohtusse. Pöördumises Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku poole kirjeldasid majaelanikud O. ebaväärikat käitumist majarahva suhtes, avaldades, et nende hinnangul on O. vaimne tervis halvenenud ja et ka O. ise on kinnitanud, et tarvitab ravimeid, mis aitavad tal rahuneda. Avalduses palusid majaelanikud ennast teavitada, kas O. ise on pöördunud vaimsete häirete raviks haiglasse. A.P. Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikust andis 19.09.2012 vastuse majarahva kirjale, teatades, et tõendeid inimese vaimse tervise seisukorra kohta ilma inimese nõusolekuta nad ei väljasta. Küll aga on kohtul ja õiguskaitseorganitel teha õigus infopäringuid. O. laimas teda , esitades valeinformatsiooni ja alusetuid süüdistusi 14.01.2012 avalduses Pärnu linnapeale Hr T.K.le, kirjutades, et korteriühistu endine juhatuse liige M.E. on laenu taotlemisel esitanud ebaõigeid andmeid ning võltsinud üldkoosoleku protokolle, mille alusel on võetud korteriühistule kohustused pangalaenu näol ilma majaelanike nõusolekuta. Tema töötab Pärnu Linnavalitsuse hallatavas asutuses Pärnu Loodus- ja Tehnikamajas direktori asetäitjana. 2012.aastal ajal oli tal lepinguline suhe ka Pärnumaa Omavalitsuste Liidus, kus oli osalise koormusega Pärnumaa Keskkonnahariduskeskuse projektijuht.O. avaldus kahjustas tema mainet tööandjate silmis. Koopiad T.K.le esitatud kirjast pani O. Xxxxxxxxxxx majaelanikele postkasti ja õhutas kõiki naabreid uskuma kahtlustusi tema kohta. O. kahjustades sel viisil tema mainet naabrite silmis.29.03.2012 esitas kostja alusetu kuriteoteate Lääne Ringkonnaprokuratuurile tema kohta ja palus alustada kriminaalmenetlust tema suhtes väidetavalt seoses tema poolt suures ulatuses korteriühistu raha omastamise ja dokumentide võltsimise toimepanemisega. Kostja laimas hagejat, avaldades kuriteoteates, et KÜ üldkoosolekutel ei ole liikmed allkirjastanud pangalaenuvõtmise sooviavaldust ja M.E. on pangale laenu taotlemisel esitanud valeandmeid; viimase seitsme aasta jooksul ei ole ühistu esimees M.E. esitanud ühistu liikmetele tutvumiseks ja üldkoosolekule kinnitamiseks majandusaasta aruandeid; Xxxxxxxxxxx maja juures ei ole teostatud pangalaenurahadega renoveerimistöid; M.E. on kandnud enda pangaarvele ning võtnud välja sularahas aastatel 2003-2010 korteriühistu rahasid kogusummas 205 878,95 krooni (13158,06 eurot) ning teinud alusetuid väljamakseid isikutele, kellel väidetavalt ei olnud KÜ tegevusega mingisugust kokkupuudet. 12.04.2012 alustas Lääne Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetlust kahtlustades teda KarS § 201 lg 1 järgi isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramises. Kahtluse kohaselt oli ta tekitanud KÜ - le varalist kahju 297 709,05 krooni (19 027,08 eurot). Süüdistused ei leidnud kinnitust ja 09.08.2013 kinnitas prokurör P.J. kriminaalmenetluse lõpetamise määruse temaga seotud kriminaalasjas nr 12750000021 kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Temale esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks pööramises ei leidnud kinnitust. Kriminaalasja raames esitas O. kahtlustuse, et tema allkirjad korteriühistu revisjonikomisjoni aruannetel võivad olla tema poolt võltsitud. Läbiviidud

3 (8)

2-14-63257 käekirjaekspertiis andis tunnistust selle kohta, et 2008. Ja 2009.aastal oli revisjonikomisjoni aruanne allkirjastatud E.O. nimel E.O. poolt. Kuna E.O. tegevuses oli KarS § 319 lg 1 järgi kvalfitseeritava kuriteo tunnused, alustati E.O. suhtes kriminaalmenetlus valekaebuse esitamise kontrollimiseks. Riigi Teataja kohtuteabe andmetel on E.O. isikuga seotud kriminaalasi menetluses kohtuasja nr 113-11358 raames. Ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemine toimub 20.02.2015. E.O. poolt algatatud kriminaalasi tema isiku vastu rikkus tema mainet tööandja, töökaaslaste, ühistu liikmete, pereliikmete, lähikondlaste ja koostööpartnerite ees. Ta peab jätkuvalt kõikidele põhjendama, et ta ei ole kurjategija ja et tegemist oli valekaebusega, sest registris on märk temaga seotud kriminaalasjast elu lõpuni. Tema laimamine ja shovinismi õhutamine vene keelt kõnelevate majaelanike seas jätkus O. poolt veel 2014 aasta sügisel. Selle tõestuseks on 16.09.2014 talle saadetud kiri Xxxxxxxxxxx juhatuse esimehe poolt, kus O. E. õhutusel nõuavad vene keelt kõnelevad majaelanikud temalt selgitust ühistule võetud pangalaenu kohta . Raha kasutuse kohta on tema kui ka järgnevad ühistu juhatuse esimehed kirjalikke ja suulisi selgitusi andnud alates 2010 aastast ning esitanud O.le kõikide soovitud dokumentide koopiad. O. eirab jätkuvalt talle antud selgitusi. Hageja palub kostjalt välja mõista temale tekitatud varaline kahju 6400 eurot ja mittevaraline kahju 600 eurot. Samuti tasutud riigilõiv 450 eurot. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuses ei ole nõus M.E. poolt esitatud nõudmistega tema kasuks nii materiaalse, kui ka moraalse hüvitise nõudega. Tema ei pea hüvitama korterimüügist saadud kahju, sest tema ei ole arestinud M.E. korterit. Korter arestiti kohtu määrusega, seega seaduslikus korras. M.E. kriminaalasja nr.12750000021 27.07.2012 a. raames Pärnus. Ta ei ole hagejale isiklikult tekitanud ka moraalset kahju, sest korteriomanike soovil KÜ juhatuse esimehe volitusega esitatud avaldused ei ole laim vaid soov lõpuks teada saada, kuidas aastatel 2003 - 2011 kasutati maja renoveerimiseks võetud pangalaene KÜ juhatuse esimehe M.E. poolt maja renoveerimisel. Korteriomanikel tekkisid küsimused seoses pangalaenudega aastal 2010. Maja on räämas, korstnad katki ja pangalaenud 2019 aastani seljas ja KÜ kassa tühi. Oleme lihtsad inimesed, soovime KÜ juhatuselt selget vastust. KÜ juhatusele esitasid selles küsimuses avaldusi nii tema , kui ka teised KÜ liikmed. Viimase avalduse esitasid uuele KÜ esimehele, et ta M.E.lt aru päriks, miks on kassa tühi ja laenu maksame 2019 aastani ja kuhu täpselt kasutati kahte viimast pangalaenu. M.E. vastas nagu alati ennegi teistele avaldustele pikalt, kui palju ja kui hästi on ta töötanud ja millised tööd on tehtud ühiskondlikus korras korteriomanike poolt tasuta. Mitte sõnagi nende küsimusest. Nemad soovisid ainult teada, kuhu kasutati viimast kahte pangalaenu. See ongi põhjus, miks nad pidid politseisse abi saamiseks pöörduma. Kui politseis oleks selgitatud, et tellige audiitor ja tehke kindlaks, kas on alust arvata, et midagi on kõrvale kanditud, siis nad oleks seda ka teinud. Neile ei öeldud. Tänaseks on selles küsimuses juba algatatud kaks protsessi ja kolmas tulekul. Mitte keegi ei pööra nende küsimustele üldse tähelepanu ja seni on selguseta, kas on ikka 2003 -2010 tollane KÜ juhatus kasutanud pangalaene sihtotstarbekohaselt. Siin ei ole tegu laimuga. Kui M.E. arvab, et KÜ liikmete avalduste esitamine KÜ juhatusele on laim tema isiku suhtes , miks ta nõuab moraalset kahju ainult temalt. Finantsolukorra kohta on pärinud üle poole korterimanikest. Aru ei ole pärinud ainult KÜ juhatuse liikmed aastatest 2003 - 2010. Võimalik, et neile on asi selge. Temale aga ei ole asi selge tänaseni. Tema au ja väärikust on tunduvalt rohkem riivatud, kui M.E. oma. M.E. avalduse kohaselt on ta alkohoolik, psüühiliselt küsitava tervisega laimaja ja sõimaja ja pealekauba piinab veel oma koera ja õhutab rahvuste vahelist vaenu. Ta on seni kohtu poolt karistamata, tema kohtuasi on kolmandas astmes alles läbi vaatamata ja juba mõistis M.E. teda süüdi. Kas hageja teab juba millega kohtuasi lõpeb? Ta ei ole alkohoolik, see on laim. Ta ei ole kordagi ravil olnud. Temale ei ole politseid kutsutud alkoholiga seoses. Ta ei ole koduõues peale kohvi midagi joonud. Jõi kohvi oma isiklikust kohvitassist. Kas see on alus, kui M.E. nuusutas kohvitassi? Ta ei ole hagejat laimanud. Mis psüühilisse tervisesse puutub, siis pole selge, kellel see halvem on, kas temal ,kes ei ole kedagi

4 (8)

2-14-63257 peksnud ja lubanud kägistada või hoopis sellel, kes teda kausiga lõi ja selle eest ka politseilt trahvi sai. M. elukaaslane ei jää ka alla, ta on kostjat värdjaks, hulluks sõimanud ja tema ukse lukku rikkunud. V. on teda ahjuroobiga tapmise ähvardusel mööda Xxxxxxxxxxx tänavat taga ajanud. Tema ei ole otsustaja, kas keegi on siin psüühiliselt ebastabiilne. Tema koer ei ole kunagi ketis, sest ta elab toas. Tema hoiab ja armastab koera , kes on terve Xxxxxxxxxxx tänava lemmik. Ta ei ole kordagi saanud oma koera eest trahvi. Tema päästis oma koera kutsikana enne jõule varjupaika viimisest. Pr. M.E. kavatses seda teha oma lapse koeraga. Ikka väga kena samm oma lapse suhtes. Koera väärkohtlemise kohta puuduvad tõestused M.E. poolt. Mis puutub rahvusvahelisse vaenu õhutamisse, siis on see lausa küüniline. Ta saab kõigiga ühtemoodi hästi läbi, pole rahvusel vahet. Ka avaldusi on ühiselt kirjutatud KÜ juhatusele. Avaldustele kirjutasid alla nii eesti, kui ka vene rahvusest korteriomanikud. Pole aimugi, miks M.E. sellise järelduse tegi. Huvitav on ka asjaolu, et mitte ühel temale esitatud pretensioonidel M.E. poolt ei ole põhja all. Pole tõestatud, et ta on psühhohuligaan, joodik, loomapiinaja. Ta ei ole seda kõike. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Menetluse käik Kohtuistungil 30.11.2015.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil 30.11.2015.a. kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja on kostja vastu esitanud hagi varalise ja mittevaralise kahju nõudes. Varalise kahju nõue koosneb kriminaalasja 12750000021 menetluse raames tasutud advokaaditeenuse tasust 2400 eurot ja kuna kriminaalasja raames arestiti hageja korter siis selle tõttu korteri ostu –müügihinna vähenemisest 4000 eurot. Mittevaraline kahju 600 eurot nõue seoses kostja poolt hageja au ja väärikuse teotamisega alates 2009 aastast. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi v. vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 128 lg.1 järgi hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline v. mittevaraline. Lg.2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lg.3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud v. hävinud vara väärtuse v. vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise , isegi kui see tekib tulevikus , ning kahju tekitamisega seoses kantud v. tulevikus kantavad mõistlikud kulud , sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks v. vähendamiseks ja hüvitise saamiseks , muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lg.4 järgi saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu , tõenäoliselt saanud , kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

5 (8)

2-14-63257

Kostja E.O. esitas 29.03.2012.a. Lääne Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate M.E. kohta seoses tema poolt omastamise ja dokumentide võltsimisega. Avalduse kohaselt korteriühistu liikmetel on tekkinud põhjendatud kahtlused, et korteriühistu endine juhatuse liige M.E. on laenu taotlemisel esitanud ebaõigeid andmeid ning võltsinud üldkoosoleku protokolle, mille alusel on võetud korteriühistule kohustused pangalaenu näol. Samuti on M.E. KÜ juhatuse liikmena omastanud ajavahemikul 2003- 2010 suures ulatuses korteriühistu raha. Kostja palus alustada M.E. suhtes kriminaalmenetlust KarS § 201,344,345 ja 381 alusel (I toimik tl.13-15). Lääne Ringkonnaprokuratuur teatas 12.04.2012.a. kriminaalmenetluse 12750000021 alustamisest (I toimik tl.16). 26.06.2013.a. määrusega lõpetati kriminaalasjas menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (I toimik tl.36-43). Tunnistajate ütlustest selgus, et enamik ühistu liikmetest olid teadlikud , et suuremahulised tööd on tehtud pangast võetud laenu abil. Ühistu liikmed olid nõus , et ühistus on vaja tööd ära teha ja tööde maksmisest ei oldud huvitatud. Seega ei leidnud kinnitust asjaolu, et ühistule on võetud laenu ilma ühistu liikmete otsuseta ja teadmiseta ning raha on ebaseaduslikult kasutatud enda kasuks. Kriminaalasjas puudusid tõendid , mis viitaksid M.E. poolt kuriteo toimepanemisele ja täiendavaid tõendeid ei ole võimalik koguda, siis leiti , et M.E. käitumises puudub KarS § 201 lg.1 ettenähtud kuriteokoosseis ning puudub kriminaalmenetluse alus ja kriminaalmenetlus lõpetati. Kriminaalmenetluse kulud s.o. käekirjaekspertiisi kulu mõisteti KrMS § 184 alusel välja E.O.lt. Samuti lõpetati 04.04.2013.a. M.E. suhtes kriminaalasjas menetlus KarS § 344 lg.1 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu ( I toimik tl. 208-210). Kostja E.O. aga mõisteti süüdi kohtuotsusega 1-13-11358/ 26.11.2014.a. KarS § 320 lg.1 järgi ja karistati teda rahalise karistusega. E.O. mõisteti süüdi selles, et tema 25.06.2012 ajavahemikul 9.5012.50 andis Pärnus, Pikk 18 asuvas Lääne Prefektuuris kriminaalasjas 12750000021 kohtueelse menetluse käigus kannatanu esindajana teadvalt valeütlusi selle kohta, et ta ei ole koostanud ühtegi revisjonikomisjoni aruannet ja aruandele alla kirjutanud. 17.06.2009.a. KÜ Xxxxxxxxxxx 36 revisjonikomisjoni aruanne ei ole tema koostatud ja aruandel olev E.O. nimel allkiri ei ole tema poolt kirjutatud. Antud asjas määrati käekirjaekspertiis ja eksperdi arvamuse kohaselt 2008 majandusaasta aruande juurde kuuluv 17.06.2009.a. KÜ Xxxxxxxxxxx 36 revisjonikomisjoni aruanne on allkirjastatud E.O. poolt. Seega E.O. andis kriminaalasjas 12750000021 kannatanu esindajana valeütlusi (II toimik tl.4-14). M.E. kasutas kriminaalasjas 12750000021 oma õiguste kaitseks advokaadi abi ja tasus vandeadvokaat Rünno Roosmaale kokku 2400 eurot ( I toimik tl. 47). Kohus leiab, et hageja ei saa tsiviilkohtumenetluse korras tsiviilhagiga nõuda kriminaalasja menetluskulusid. Kriminaalasja menetluskulude hüvitamist sätestab Kriminaalmenetluse seadustik. KrMS § 184 kohaselt kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja. KrMS § 175 lg.1 p.1 järgi kriminaalmenetluse menetluskulud on valitud kaitsjale v. esindajale makstud mõisliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 173 lg..2 järgi menetluskulud hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 16 lg.1 järgi menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Lg. 2 järgi menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Seega kohus leiab, et hageja oleks pidanud esitama esindaja tasu nõude kriminaalasja 12750000021 menetluses menetluskuluna. Kriminaalasja menetleja oleks saanud hinnata , kas menetluskulu nõue on mõistliku suurusega ja lahendada selle väljamõistmise kostjalt. Arvestades eeltoodut tuleb kahjuna nõutud kriminaalmenetluses esindajatasu nõue 2400 eurot jätta rahuldamata.

6 (8)

2-14-63257 Hageja nõuab varalist kahju 4000 eurot seoses sellega, et kriminaalasja 12750000021 raames arestiti hageja korter ja hagejal jäi seetõttu korteri müümisel saamata 4000 eurot. Tegemist on saamata jäänud tulu nõudega. Hageja väitel korter arestiti müügiprotsessi ajal , mistõttu tehingu väärtus langes. Ta pani korteri müüki 29.05.2012.a. hinnaga 29 000 eurot. Maakler oli leidnud korterile ostja , kuid seoses korteri arestimisega ei olnud võimalik korterit müüa. Vältimaks leppetrahvi maksmist palus ta maaklerilt aega , et kohustusi täita. Esitas taotluse käsutuskeelu tühistamiseks ja langetas müügihinda 25 000 eurole. Hageja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et korteri müügist jäi saamata 4000 eurot seoses kostja poolt esitatud kuriteoteatega ja selle alusel korterile käsutuskeelu seadmisega. Kohus eelistungil 31.08.2015.a. selgitas hagejale , et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta , et korteri müügihind alanes käsutamise keelumärke tõttu. Maakler M.L. e-kiri ei ole piisavaks tõendiks ja hageja ei taotlenud M.L.`t tunnistajana üle kuulata. Vastavalt kohtumäärusele 27.07.2012.a. , millega arestiti kriminaalasjas 12750000021 tsiviilhagi tagamiseks kahtlustatava M.E. kinnisasi ja tehti kinnistusraamatus märge kinnisasja kasutamise keelamiseks , on toimiku materjalidest nähtuvalt kinnisvaraportaali City 24.ee andmetel M.E. omandis oleva korteriomandi keskmiseks turuhinnaks 25 000 eurot (I toimik tl.211-213). Hagejal võis 29 000 eurot jääda saamata ka seetõttu, et korter oli müügis kõrgema hinnaga kui korteri kohalik keskmine müügihind. Hageja ei ole kohtule tõendanud , et ta oleks korteri müügist tõenäoliselt saanud 29 000 eurot , kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega kohus leiab, et hagi varalise kahju (saamata jäänud tulu ) 4000 eurot nõudes ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 1046 lg.1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime v. kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse v. muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on hageja viidanud sündmusele 02.05.2010.a. , sündmusele 25.06.2011.a. ja sündmusele 28.05.2011.a. 25.06.2011.a. sündmuse kohta on alustatud kriminaalasjas menetlust nr.11267000379 selles, et 25.06.2011.a. kella 10.16 paiku Pärnus, Xxxxxxxxxxxxx hoovis lõi hageja M.E. plastikust pesukausiga E.O.`t pea piirkoda ja küünistas näost põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kriminaalmenetluses kogutud tõendid annavad aluse M.E.`t kahtlustada KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Samas ei ole tema süü etteheidetavas süüteos piisavalt suur õigustamaks tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ja M.E. õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Arvestades eeltoodut lõpetati kriminaalasjas menetlus M.E. suhtes (I toimik tl 75- 76). Seega hageja enda käitumine kostja suhtes on olnud samuti õigusvastane. Kostja E.O. on väärteoasjas otsusega 2670,11,007483 19.07.2011.a. süüdi mõistetud KarS § 262 alusel selles, et ta 28.05.2011.a. Pärnus, Xxxxxxxxxxx tülitas M.E.`t avalikus kohas valjuhäälse sõnelusega , millega häiris M.E. rahu (II toimik tl. 15). Selle kohta, et kostja 02.05.2010.a. sõimas hagejat ei ole kohtule tõendeid esitatud. Avalduse esitamine politseile ei tõenda avalduse põhjendatust. Eelpoolnimetatud sündmused ,avaldus linnapeale 14.01.2012.a. ja Korteriühistute Liidu Pärnu büroo juhatajale ning kuriteoteade politseile ei anna kohtu arvates alust nõuda kostjalt mittevaralist kahju. Arupärimised korteriühistu esimehele seoses korteriühistu rahade kasutamisega ei ole ebaseaduslik

7 (8)

2-14-63257 tegevus. Korteriühistu liikmetel ongi õigus saada teavet korteriühistu rahade kasutamise kohta. Kui korteriühistu liikmel on õigustatud huvi dokumentidega tutvumise vastu vastavalt MTÜS § 28 lg.5 ja KÜS § 1 lg.2 ning juhatus õigusvastaselt dokumentidega tutvumist ei võimalda, on ühistu liikmel õigus esitada kohtule hagi ühistu vastu dokumentidega tutvumise lubamiseks vastavalt VÕS § 1015. Seega kohus selgitab kostjale , et kuna hageja ei ole enam KÜ Xxxxxxxxxxx juhatuses on kostjal võimalik saada teavet praeguselt juhatuselt. VÕS § 128 lg.5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au teostamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama ja tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud sündmustega kostja ei ole rikkunud hageja õigusi selliselt , et oleks tekkinud kahju, mida on vajalik rahaliselt hüvitada. Igale au teotamise juhtumile pole põhjust reageerida rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tema au teostamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus. Kuivõrd au teotamise objektiks on isiku maine, siis peaksid hüvitatavad olema selle kahjustamisest tulenevad raskemad tagajärjed. Näiteks kui isikut eriti halvustavad faktiväited ja väärtushinnangud avaldatakse massimeedias, on alust eeldada, et kannatanu mainet kahjustatakse oluliselt. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-11-04. Seega kohus leiab, et tuleb hagi mittevaralise kahju 600 eurot nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata , tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nõuet vastavalt TsMS § 176 lg.1 tähtajaks esitanud ja seega ei saa menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõuet enam esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.