Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaat Martin Tälli (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, e-post [email protected], [email protected]). Asja läbivaatamine
28. oktoober 2014 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku, kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Raudsik ja vandeadvokaat Martin Tälli
Juures viibis
Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ XXX hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXX võlgnevus 35 000 (kolmkümmend viis tuhat) eurot OÜ XXX kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud 95% ulatuses XXX ja 5% ulatuses OÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ XXX volitas 22.10.2012 Tallinna notar Gunnar Savisaar asendaja Rainis Inti poolt tõestatud volikirja alusel XXXmüüma hagejale kuuluvaid kinnistuid, mis asuvad XXX järgmistel aadressidel: XXX, XXX , XXX, XXX, XXX ja XXX, XXXja XXX, XXX,
XXX, XXX, XXX.
2.Lisaks eelnevale volitas hageja 06.11.2012 Tallinna notar Tiit Sepp asendaja Kristjan Rohtmetsa poolt tõestatud volikirja alusel kostjat müüma hagejale kuuluvaid kinnistuid, mis asuvad XXX järgmistel aadressidel: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX , XXX ,
XXX , XXX, XXX, XXX , XXX , XXX, XXX, XXX, XXX.
3.Hageja kuulutas 06.12.2013 kehtetuks Tallina notar Lee Mõttuse juures tehtud avaldusega kõik kostjale antud volikirjad.
4.Volikirjade kohaselt tohtis kostja müüa hagejale kuuluvaid kinnistuid hinnaga mitte vähem kui 10,0094 eurot ühe ruutmeetri kohta ning seda otsesel tingimusel, et müügihind 10,0094 eurot ühe ruutmeetri eest tuleb tasuda täies ulatuses, s.o. 100%, hageja kontole XXXXXXXX SEB Pangas ja müügihind osas, mis ületab eelnimetatud summat, tuleb tasuda 50% osas hageja pangakontole ja sellest ülejäänud osa vastavalt kostja enese äranägemisele.
5.Kostja sõlmis 07.11.2013 volikirja alusel kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millega võõrandati XXX(isikukood XXX) hagejale kuulunud kinnistu asukohaga XXX, XXXja XXX, XXX.
6.Lepingu punktis 2.1. leppisid pooled kokku, et müüja müüb lepingu eseme hinnaga 36 850,59 eurot (lepingu ese I hinnaga 18 725,58 eurot ja lepingu ese II hinnaga 18 125,01 eurot) koos käibemaksuga. Lepingu punktis 2.2. kinnitasid pooled, et ostuhind on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist sularahas, millise summa saamist tõendas kostja oma allkirjaga lepingul.
7.Kostja ei ole edastanud hageja pangaarvele kinnistu müügist saadud 36 850,59 eurot ning on selle omastanud rikkudes hageja ees omapoolseid kohustusi. Käesolevaga palub hageja kostjalt välja mõista 07. novembril 2013.a XXXsõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadu summas 36 850,59 eurot.
8.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 108 nõuda selle täitmist. Hageja on seisukohal, et kostjale väljastatud volikiri vastab eelkõige
maaklerlepingu tunnustele ning VÕS § 659 sätestab, et maakler võib tema poolt vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud, kuid antud juhul kostjal sellist volitust ei olnud ning saadu tuleb anda hagejale. Juhul, kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei olnud võlasuhet, siis palub hageja võlgnevuse välja mõista alusetust rikastumisest tuleneva nõudena.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista 36 850,59 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi õigeks ei võta ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid.
11.06.11.2012.a. väljastas hageja kostjale volikirja, millega hageja volitas kostjat müüma XXX, XXX, XXX, XXX, XXX , XXX , XXX , XXX, XXX, XXX , XXX ja XXX, XXX, XXX, XXX ning XXX, XXX asuvad kinnistud.
12.06.11.2012 volikirjast nähtuvad ka hageja poolt kostjale antud tingimused, milliseid kohustus kostja kinnistute võõrandamisel järgima. Nimelt nähti 06.11.2012 volikirjas hageja poolt kostjale ette järgmine tingimus võõrandada kinnistud: hinnaga mitte vähem kui 10,0094 eurot ruutmeetri eest ning tingimusel, et müügihinna tasumine toimub järgmiselt: müügihinna osa, mis on 10,0094 eurot ruutmeetri eest, täies ulatuses, s.o. 100%, volitaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas; müügihinnast osast, mis ületab eelnimetatud summat (s.o. 10,0094 eurot) 1 ruutmeetri eest, 50% volitaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Pangas ja ülejäänud osa vastavalt esindaja äranägemisele; ning muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning andma üle nimetatud objektide omandeid.
13.Samuti nähtub 06.11.2012 volikirjast hageja poolt kostjale alljärgneva sisuga volituse andmine: Selleks volitan esindajat esindama mind kõikide isikute ja asutuste ees, nõudma, saama ja esitama kõiki vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi, sõlmima vajalikke lepinguid ja kokkuleppeid (sealhulgas asjaõiguslepingud) alla kirjutama kõiki dokumente, maksma volitaja nimel kõik vajalikud rahasummad ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga.
14.06.11.2012 volikirjaga anti hageja poolt kostjale ka järgmine nõusolek: volitataval on õigus käesoleva volikirja alusel teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajana ta samaaegselt tegutseb. Seega nähtub volitajale sisesuhtes antud volituse ning kohustuste maht üheselt ka 06.11.2012 väljastatud volikirjast. Olukorras, kus kostja poolt hageja nimel tehtud tehingud vastavad hageja poolt kostjale väljastatud volikirjas sätestatud tingimustele, ei saa tõusetuda isegi teoreetilist küsimust sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisest. Vastupidine seisukoht eeldaks seda, et lisaks volikirjale eksisteerinuks poolte vahel ka täiendav kokkulepe, millega volikirjas kajastatud õiguseid oleks esindaja poolt piiratud. Sellist kokkulepet poolte vahel ei eksisteeri ning tegemist oleks hea usu põhimõtet rikkuva kokkuleppega, mille eesmärgiks oleks tehingu teiste osapoolte eksitamine (näidates notariaalses volituses esindusõiguse ja tehingu sõlmimise ning tehingu tingimuste kokkuleppimise osas volituse andmist olukorras, kus esindajale tegelikkuses poolte sisesuhtest tulenevalt sellist volitust ja/või õigust tehingu tingimusi määrata antud ei olnud). Just sellist konstruktsiooni soovib aga hageja käesoleva hagiga saavutada.
15.Hageja rahaline nõue summas 36 850,59 eurot ei kuulu rahuldamisele. Kostja ei ole jätnud hagejale tasumata ja/või edasi kandmata mitte ühtegi summat, milliseid ta on hagejalt vastu võtnud (s.t. ei ole pannud toime hagiavalduses kirjeldatud omastamist).
16.Korrektseks ei saa pidada hageja väidet (viitega VÕS §-le 659), nagu ei oleks kostja olnud volitatud ostuhinna tasumise vastuvõtmiseks. Vaidlusaluse 07.11.2013 müügilepingu esemeks olid XXX ning XXX kinnistud. Viidatud kinnistute võõrandamise õiguse andis kostjale 22.10.2012 väljastatud volikiri, mis nägi mh ette järgmist: Selleks volitan esindajat esindama mind kõikide isikute ja asutuste ees, nõudma, saama ja esitama kõiki vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi, sõlmima vajalikke lepinguid ja kokkuleppeid (sealhulgas asjaõiguslepingud) alla kirjutama kõiki dokumente,
maksma volitaja nimel kõik vajalikud rahasummad ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga.
17.Viidatud volikiri andis seega kostjale ka õiguse ostuhinna vastuvõtmiseks ning hagis toodud väited summade omastamisest on ainetud ja tegelikkusele mittevastavad. Tegelikkuses on kostja 08.11.2012 (s.o. 1 päev pärast 07.11.2013 tehingu sõlmimist) kandnud hageja juhatuse liikme XXX kontole 35 000 eurot. Seega on kostja andnud hageja ainukesele juhatuse liikmele üle tema poolt vastu võetud ostuhinna (millest on maha arvestatud maakleritasu summas 1850,59 eurot) ning läbi raha üleandmise äriühingu seaduslikule esindajale tuleb lugeda summad äriühingule üleantuks. Kostjal puudusid muud põhjused hageja juhatuse liikmele sedavõrd suure rahasumma ülekandmiseks.
18.VÕS § 655 lg 1 sätestab, et kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Seega oli kostja õigustatud ülekandest pidama kinni ka maakleritasu, mis on antud juhul ka mõistliku suurusega. Kokkuvõtvalt tuleb jätta rahuldamata hageja rahaline nõue kostja vastu. Kostjal oli hageja poolt antud volitus võtta vastu ostuhinna tasumist. Saadud summasid ei ole kostja poolt omandatud vaid nendega on käitutud edasi vastavalt poolte kokkuleppele (s.h. on vahetult pärast tehingut kantud ostuhinnale vastav summa hageja ainukese juhatuse liikme pangakontole).
19.Küsitavaks saab pidada pigem seda, miks ei ole hageja juhatuse liige (kui seda tehtud ei ole) raha kandnud edasi hagejale ja/või maksnud sisse hageja kassasse. Kostja hinnangul on hageja juhatuse liige tegelikkuses viidatud summad ka hageja raamatupidamises kajastanud vaidlusaluste kinnistute eest tasutud summadena ning vastavas osas ei ole kajastatud hageja majandusaasta aruandes mingit võlgnevust. Kuigi hageja juhatuse liige Tanel Idarand ja kostja suhtlesid väga tihedalt käesolevas asjas vaidlusaluste kinnistute arendusprojekti raames üle aasta (st. kuni hageja poolse hagi esitamiseni), ei esitanud hageja kostja vastu kordagi nõuet nimetatud ostuhinna saamiseks. Seega on viidatud ostuhind hagejale laekunud ning hagejal ei saa olla mistahes nõuet hagis toodud asjaoludel kostja vastu.
20.Kostja tasus summa hageja juhatuse liikme kontole hageja juhatuse liikme palve alusel (hageja juhatuse liige edastas kostjale tasumiseks just nimelt oma isikliku kontonumbri, muul viisil poleks kostja seda kuidagi teada saanud). VÕS § 655 lg 1 sätestab, et kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Seega oli kostja õigustatud ülekandest pidama kinni ka maakleritasu, mis on antud juhul ka mõistliku suurusega.
21.Tõendamaks oma väidet, et kinnipeetud maakleritasu 1 850,59 eurot näol on tegemist mõistliku suurusega maakleritasuga, esitas kostja kohtule ka 1Parner Kinnisvara kinnisvarakonsultandi ja kutselise maakleri XXX hinnangu, millest nähtuvalt on mõistlikuks ja tavapäraseks (s.t. turuhinnale vastavaks) maakleritasu suuruseks 3-5% + KM vahendatud tehingu väärtusest. Ka kostja poolt kinnipeetud maakleritasu moodustab 5,02% kostja poolt vahendatud tehingu väärtusest.
22.Hageja 2012.a majandusaasta aruanne kinnitab hageja poolt ostuhinna kättesaamist. Oma kostja vastuses osundas kostja, et küsitavaks tuleks pidada pigem seda, miks ei ole hageja juhatuse liige (kui seda tehtud ei ole) raha kandnud edasi hagejale ja/või maksnud sisse hageja kassasse. Samuti märkis kostja, et temale teadaolevalt ongi hageja juhatuse liige tegelikkuses viidatud summad ka hageja raamatupidamises kajastanud vaidlusaluste kinnistute eest tasutud summadena ning vastavas osas ei ole kajastatud hageja 2012 majandusaasta aruandes 31.12.2012.a. seisuga mingit võlgnevust.
23.Hageja 2012.a majandusaasta aruande lk 6 on selgitatud aruandes kajastatud nõuete ja ettemaksete kohta järgmist: „Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nominaalväärtus”. Sama aruande lk 9 on kajastatud 31.12.2012 seisuga ettevõttel saada olevad summad ja selles tabelis on kajastatud nõuetena üksnes ostjatelt
laekumata arved summas 27 236 eurot. Järelikult on kostjalt välja nõutav summa hagejale tasutud.
24.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
26.Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu hagi põhjendusel, et kostja ei ole hagejale üle kandnud 36 850,59 eurot, mida kostja sai hagejale kuulunud XXX XXX ja XXX asuvate kinnistute müügist. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu, kuna kostja kinnitusel on kogu kõnealune summa hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel hageja seaduslikule esindajale tasutud ning kostjal oli õigus kinnistute müügist saadud summast maha arvata maakleritasu.
27.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja väljastas kostjale 06.11.2012 volikirja (lk 14-15), milles volitas kostjat müüma hagejale kuuluvaid kinnistuid, sealhulgas XXX XXX ja XXX asuvaid kinnistuid. Pooled vaidlevad, kas kostja on kinnistute müügist saadud summa hagejale tasunud.
28.Kohus analüüsib esmalt, milline õiguslik kvalifikatsioon käesoleva vaidluse puhul kohaldub. Pooled on avaldanud arvamust, et tegemist võib olla maaklerilepinguga. Kohus märgib, et VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (maakler) maaklerilepinguga vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale 06.11.2012 väljastatud volikiri hagejale kuuluvate kinnisasjade müümiseks ei vasta maaklerilepingu tunnustele. Volikirjast nähtuvalt on kostjale küll antud pädevus vahendada hageja kinnistute müügitehinguid kolmandate isikutega, kuid kõnealune volikiri ei sätesta hageja kohustust maksta kostjale selle eest tasu. Samuti ei ole pooled esitanud kohtule muid dokumente, kus nähtuks, et poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping. Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust ei ole alust asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud maaklerileping VÕS § 658 lg 1 mõttes.
29.Järgnevalt analüüsib kohus, kas poolte vahel võib olla tegemist käsunduslepinguga. VÕS § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul saab asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping, kuna kostja müüs hageja korraldusel hagejale kuuluvaid kinnistuid, s.o täitis talle antud käsundi. Asjaolu, et volikirjast ega ühestki muust asjas esitatud tõendist ei nähtu, et kostjale oleks selle eest tasu ette nähtud, ei tähenda, et tegemist ei ole käsundiga, kuna tulenevalt VÕS §-st 619 ei pea käsunduslepingus olema tasu maksmine kokku lepitud.
30.Kohus märgib, et kohus ei ole TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt seotud poolte poolt asjale antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-09 p-s 9 asunud seisukohale, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud hagi aluseks olevas asjaolud ning asunud
nende pinnalt seisukohale, et esineb õiguslik alus poolte vahelise õigussuhte kvalifitseerimiseks käsunduslepingu sätete, s.t VÕS § 619 jj järgi.
31.VÕS § 621 lg 1 1. lause kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Antud juhul on 06.11.2012 volikirjas sätestatud, et kostjal on õigus kinnistuid müüa hinnaga mitte vähem kui 10,0094 eurot ühe ruutmeetri eest ning tingimusel, et müügihinna tasumine toimub järgmiselt: müügihinna osas, mis on 10,0094 eurot ruutmeetri eest, tuleb 100% kanda hageja kontole ning müügihinna osas, mis ületab seda summat, tuleb 50% kanda hageja kontole ja ülejäänud osa vastavalt kostja äranägemisele. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt eeltoodust on volikirjas ette nähtud, et kinnistute müügihinna tasumine tohib toimuda ära näidatud osas üksnes hageja kontole.
32.Kostja on sõlminud hagejale kuuluvate XXX ja XXXasuvate kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud 07.11.2012 (lk 54-60). Lepingu punktis 2.2 on kokku lepitud, et ostuhind 36 850,59 eurot on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist sularahas ning nimetatud summa saamist tõendab kostja oma allkirjaga lepingul. Kohus leiab, et selliselt toimides ei ole kostja järginud 06.11.2012 volikirjast tulenevat kohustust sõlmida kinnisvara võõrandamise lepingud selliselt, et müügihind tasutakse hageja kontole. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et müügitehingust saadud sularaha oleks hilisemalt kantud kostja poolt hageja arvele. Kostja on küll esitanud tõendi selle kohta, et kostja on 08.11.2014 kandnud 35 000 eurot XXX , kes on hageja juhatuse liige, kontole (lk 136), kuid kohus on seisukohal, et nimetatud tõendi alusel ei ole võimalik tuvastada, et selliselt oleks täidetud 06.11.2012 volikirjast tulenev kohustus, mille järgi pidi kinnistute müügihind olema kantud hageja arveldusarvele. Nimetatud ülekande selgitusse on märgitud üksnes „ülekanne“, mistõttu ei viita ka see asjaolule, et tegemist oleks kinnistute müügitehingust saadud summa tasumisega.
33.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et ta järgis 07.11.2012 müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimisel 06.11.2012 volikirjas sätestatud tingimusi ning kinnistute müümisel saadud 36 850,59 eurot oleks nõuetekohaselt kantud hageja kontole. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oli 06.11.2012 volikirjas sätestatud tingimusi muutev kokkuleppe, mille kohaselt kostja pidi kinnistute müügist saadud summa kandma hoopis hageja seadusliku esindaja kontole. Kohus on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja isiklikule kontole raha kandmine ei ole samastatav hagejale kui ettevõttele võlgnevuse tasumine. Kostja on oma vastuväidetes viidanud ka hageja 2012. aasta majandusaastaaruandele (tlk 137-154), mille leheküljel 9 (tlk 145) on veerus „Ostjatelt laekumata arved“ märgitud üksnes summa 27 236 eurot, kuigi olukorras, kus kostja poolt oleks hagejale tasumata enam kui 36 000 eurot, peaks see summa olema palju suurem. Kohus on seisukohal, et majandusaasta aruandes kajastatud info põhjal ei ole siiski alust asuda seisukohale, et kostja poolt on kinnisasjade müügist saadud summa hagejale tasutud, kuna nähtuvalt eelviidatud tõenditest sai kostja müügisumma sularahas ega ole esitanud kontoväljavõtet, millest ilmneks, et see on hageja arveldusarvele üle kantud. Kohus leiab, et majandusaasta aruanne kui raamatupidamislik dokument ei tõenda võlakohustuse olemasolu või puudumist. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tuvastamist on leidnud, et kostja ei ole täitnud käsundiandja juhiseid ning XXX ja XXX asuvate kinnistute müügihind on hagejale tasumata.
34.VÕS 626 lg-st 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud juhul on leidnud tõendamist, et kostja sai XXX ja 25 asuvate kinnistute müügist 36 850,59 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub 07.11.2012 müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktist 2.2. Samas ei ole kostja tõendanud,
et kõnealune summa oleks kostja poolt hagejale üle antud, seega on hagejal õigus VÕS § 626 lg 1 alusel nõuda, et kostja annaks välja 36 850,59 eurot, mis ta käsundi täitmise käigus sai.
35.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostjal on õigus nimetatud summast maha arvata tasu. VÕS § 627 lg-st 1 tulenevalt, kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 627 lg 2 kohaselt, kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Käesoleval juhul ei nähtu 06.11.2012 volikirjast ega muudest asjas esitatud tõenditest, et poolte vahel oleks kokku lepitud hageja poolt kostjale tasu maksmise kohustus. Seega tuleb kindlaks teha, kas käsundi täitmist võib eeldada üksnes tasu eest. Kostja ei ole kohtule väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja tegutses hageja kinnistuid müües oma majandus- või kutsetegevuses, kuid kohus leiab, et kinnistute müümisega tegeledes võis kostja mõistliku isiku seisukohalt eeldada, et ta saab selle eest ka vastava tasu.
36.Kostja on mõistliku tasuna nimetanud 1850,59 eurot, samuti on kostja esitanud tõendi selle kohta, et kinnisvara müümisel on müümise eest makstav tasu levinud praktika kohaselt 35%+km tehingu väärtusest ning mõnel juhul võib tasu küündida kuni 10%-ni (tlk 177). Käesoleval juhul on kostja müünud kinnistud hinnaga 36 850,59 eurot ning võtnud selle eest tasu 1850,59 eurot, mis on 5,02% müügihinnast. Kohus on seisukohal, et nimetatud tasu saab lugeda mõistlikuks tasuks VÕS § 627 lg 2 mõttes ning kostjal oli tulenevalt VÕS § 627 lg-st 1 õigus selle saamiseks.
37.Lähtuvalt eeltoodust on tuvastamist leidnud, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt 36 850,59 euro tasumist ning kostjal oli omakorda õigus sellest maha arvata käsundisaaja tasu 1850,59 eurot. Seega on hageja nõue käesolevas menetluses põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele 35 000 euro osas.
38.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 36 850,59 eurot. Menetluskulude jaotus
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagi 36 850,59 euro nõudes, kuid kohus rahuldas hagi 35 000 osas, s.t 95% ulatuses. Lähtuvalt eeltoodust tuleb tsiviilasja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 95% ulatuses kostja kanda ning 5% ulatuses hageja kanda.
40.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.