5.Algatada võlgniku D. R.i kohustustest vabastamise menetlus FIMS § 45 lg 1 kohaselt. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrias Palmits, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 04.01.2025.
6.Võlgnik on kohustatud täitma FIMS § 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.D. R.i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Määrata usaldusisiku Andrias Palmitsa tasu suuruseks 1595 eurot, millele lisandub käibemaks 319 eurot, kokku 1914 eurot.
11.Maksta usaldusisiku tasu välja OÜ Skyyren poolt 26.10.2023 ja 30.11.2023 tasutud deposiidi arvelt ja kanda Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arveldusarvele AS-s Swedbank EEXXX.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
14.Määrata võlausaldaja OÜ Skyyren menetluskulude rahaliseks suuruseks 3750 eurot.
15.Edastada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajale ja usaldusisikule. Edasikaebekord Pankrotimääruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.OÜ Skyyren esitas Harju Maakohtule avalduse D. R.i maksejõuetuse väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue puudutatud isiku vastu Harju Maakohtu 10.11.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-14-54729, millega kohus mõistis võlgnikult võlausaldaja kasuks välja võlgnevuse summas 35 000 eurot ja 23.12.2015 määrusest, millega kohus mõistis võlgnikult välja menetluskulud 1919 eurot. Nimetatud summadele lisandub viivis 25 190,68 eurot. Võlausaldaja seisukohal on võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest ta ei ole pika aja jooksul asunud võlausaldaja nõudeid täitma. Võlausaldaja koostas võlgnikule 04.08.2023 pankrotihoiatuse,
mille toimetas võlgnikule kätte Tallinna kohtutäitur Mati Kadak 16.08.2023. Võlgnik ei reageerinud pankrotihoiatusele.
2.Kohus võttis 05.09.2023 määrusega avalduse menetlusse. Võlgnik vaidleb pankrotiavaldusele vastu. Võlgniku vastuse kohaselt ei ole ta pankrotihoiatust kätte saanud. Pankrotiavaldusest ei selgu, kas võlausaldaja on ka eelnevalt võlgnikule esitanud nõude, et võlgnik täidaks enda kohustusi. Samuti pole võlgniku suhtes algatatud täitemenetlust antud kohtulahendite suhtes. Võlgnik on võlausaldaja juhatuse liikmele T. I.le 08.11.2012 tasunud 35 000 eurot, mis oli seotud eelpool märgitud kohtuvaidlustega ja võlgnik luges selle summa tasumisel, et tal puudub kohtuotsustest tulenevalt kohustus võlausaldaja ees. Võlgnikule jääb arusaamatuks, miks esitati pankrotiavaldus rohkem kui 8 aastat hiljem. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on ebaselge ning et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3.Võlausaldaja seisukoha kohaselt toimetas võlgnikule 16.08.2023 pankrotihoiatuse kätte Tallinna kohtutäitur Mati Kadak. Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku abi-kuller S. T. käis 11. augustil 2023.a kell 18:05 ja 16. augustil 2023.a kell 11:40 aadressil XXX ja jättis pankrotihoiatuse postkasti. Samuti käis kuller 11.08.2023 kl 18:50 ja 16.08.2023 kl 15:00 aadressil XXX ja jättis pankrotihoiatuse postkasti, kuna D. R. ei viibinud kummalgi aadressil. Kulleril õnnestus võlgnikuga peale dokumentide postkasti jätmist saada kontakti telefoni teel ning võlgnik teatas, et Kaupmehe tänava korteris ta eriti ei käi ning Rüstla tee õige aadress on XXX. Võlgnik lubas dokumendid naabrilt ise ära võtta. Seega loeti pankrotihoiatus võlgnikule kätte toimetatuks 16.08.2023 vastavalt TsMS § 307, § 309 ja § 315 alusel. Samuti ei ole antud juhul vaidlust, et võlgnik sai AET kaudu pankrotihoiatuse kätte ka 07.09.2023.
4.Võlausaldaja ei nõustu võlgniku vastuväidetega, et pankrotiavaldusest ei selguvat, kas võlausaldaja on ka eelnevalt võlgnikule esitanud nõude kohustuse täitmiseks või kas võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus. Võlausaldaja leiab, et ta ei ole kohustatud algatama mistahes menetlusi või esitama nõudeid jõustunud kohtuotsuse ja kohtumääruse täitmiseks, samuti ei nõua võlausaldaja poolt vastavat käitumist ükski õigusakt. Samuti selgitab võlausaldaja, et võlgnik esitas tõepoolest tsiviilasja nr 2-14-54729 menetluses 08.11.2012 tehtud maksele tuginedes võlausaldaja nõudele vastuväite. Harju Maakohus on 10. novembril 2014.a tsiviilasjas nr 2-14-54729 tehtud otsuse punktides 32 ja 33 võlgniku vastuväidet 35 000 euro tasumise kohta analüüsinud ning leidnud, et võlausaldaja seadusliku esindaja isiklikule kontole raha kandmine ei ole samastatav võlausaldajale kui ettevõttele võlgnevuse tasumisega. Vastaval ajaperioodil s.o. aastal 2012 oli võlgniku ja T. I. vahel mitmeid erinevaid võlasuhteid ning 08.11.2012 täidetud kohustus ei olnud mingilgi määral seotud kinnistute müügitehinguga, millest saadud raha võlgnik võlausaldajale ei edastanud. Kohus jäi tsiviilasjas nr 2-14-54729 tehtud otsuse seisukohale, et maksekorralduse alusel ei ole võimalik tuvastada, et võlgniku poolt oleks täidetud 06.11.2012 volikirjast tulenev kohustus, mille järgi pidi kinnistute müügihind olema kantud hageja arveldusarvele. Tallinna Ringkonnakohus nõustus oma 17.03.2015 tehtud otsuses maakohtu järeldustega võlgniku poolt T. I.le tehtud makse osas ning samadel asjaoludel võlgniku poolt 15.05.2015 esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus 07.05. 2025 tehtud määrusega menetlusse ei võtnud.
5.Võlausaldaja tasus 20.10.2023 määruse alusel 30.10.2023 usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina 1750 eurot.
6.03.11.2023 määrusega nimetas kohus võlgniku usaldusisikuks Andrias Palmitsa. Andrias Palmits esitas 29.11.2023 kohtule usaldusisiku aruande. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul pangakontodel kokku raha 17,22 eurot, võlgniku ja AS SEB Pank vahel on sõlmitud eluasemelaenuleping nr L070044663, mille põhiosa jääk seisuga 05.09.2023 on 137 002,60 eurot, kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgnik käesoleval ajal kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omanikuks ning tema kasuks ei ole ka kinnisasju, äriregistri andmeil on võlgnik
OÜ X (registrikood xxx) juhatuse liige alates 25.02.2021; X OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige alates 07.12.2022; X OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige alates 10.11.2020 ja OÜ X (registrikood xxx) juhatuse liige alates 04.02.2014. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 221 453,18 eurot (s.o kohustused pankade ja võlausaldaja ees). Kohustuste olemasolu ei ole usaldusisik enda poolt kogutud andmete järgi tuvastanud. Võlausaldaja esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 62 109,58 euro suurune nõue. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on Tervisekassast saadav töövõimetushüvitis. Regulaarseid pangaülekandeid teeb võlgnikule ka X OÜ (registrikood xxx), mille juhatuse liikmena tegutseb võlgniku isa O.N. . Võlgniku poolt saadud raha on kasutatud elatise maksmiseks ning igapäevasteks kuludeks, kuid võlgnik on teinud makseid ka endaga seotud äriühingutele. Usaldusisik seisukohal, et võlgniku vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi lähema aja jooksul täita ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks. Usaldusisik on seisukohal, et kuna võlgnikul märkimisväärne vara puudub ning tema sissetuleku moodustavad käesoleval ajal Eesti Töötukassa poolt makstavad hüvitised (millele ei saa pöörata sissenõuet) ning ebaregulaarsed väljamaksed endaga seotud äriühingutelt (mis võivad katkeda), saab pankroti välja kuulutada n.ö deposiidi vastu. Usaldusisik palub deposiidi suuruseks määrata 2000 eurot.
7.Usaldusisik palub määrata tema tasu ajatasu põhimõttel arvestusega 145 eurot tunnis. Kuivõrd usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 11 tundi, palub usaldusisik määrata tema tasu suuruseks 1595 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 1914 eurot koos käibemaksuga. Usaldusisik palub määrata, et tema usaldusiku tasu makstakse välja Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EEXXX Swedbankis.
8.29.11.2023 istungil kuulas kohus ära võlausaldaja, võlgniku ja usaldusisiku. Usaldusisik jäi oma taotluse juurde, võlgniku vaidles avaldusele vastu.
9.29.11.2023 määrusega kohustas kohus võlausaldajaid tasuma kohtu deposiiti 2000 eurot võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Võlausaldaja on tasunud 2000 eurot kohtu deposiiti. Kohtumääruse põhjendused
10.FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine
11.Kohtu hinnangul on võlausaldaja oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul pangakontodel kokku raha 17,22 eurot, võlgniku ja AS SEB Pank vahel on sõlmitud eluasemelaenuleping nr L070044663, mille põhiosa jääk seisuga 05.09.2023 on 137 002,60 eurot, kinnisvara ja registrisse kantud sõidukid võlgnikul puuduvad. Võlausaldaja esitatud maksejõuetusavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 62 109,58 euro suurune nõue. Võlgniku peamiseks sissetulekuks on Tervisekassast saadav töövõimetushüvitis. Regulaarseid pangaülekandeid teeb võlgnikule ka X OÜ (registrikood XXX), mille juhatuse liikmena tegutseb võlgniku isa O. N. . Võlgniku poolt saadud raha on kasutatud elatise maksmiseks ning igapäevasteks kuludeks, kuid võlgnik on teinud makseid ka endaga seotud äriühingutele. Võlgniku vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi lähema aja jooksul täita ning võlgnik on muutunud maksejõuetuks.
12.Kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu, on kohus seisukohal, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg
1). Olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus (PankrS § 31 lg 2). Käesoleval juhul PankrS § 15 lg 3 tulenevaid usaldusisiku nimetamata jätmise aluseid ei esine. Kohus loeb maksejõuetusavalduste, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et D. R. on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
13.Tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
14.Pankrotihaldur Andrias Palmits andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Andrias Palmits on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta täidab võlgniku usaldusisiku ülasandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
15.Kohus kuulutab võlgniku D. R.i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrias Palmitsa ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal.
16.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
17.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
18.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni
pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrias Palmits andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid sellele, et Andrias Palmits täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt käesoleva määruse resolutsioonis märgitud kuupäeval, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
19.Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)
20.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, võlausaldajale ja võlgnikule teadmiseks. Usaldusisiku tasu
21.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
22.PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023 aastal oli tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
23.Usaldusisik palub tasuks määrata 1595 eurot (arvestusega 11 tundi tunnihinnaga 145 eurot), millele lisandub käibemaks 20%, so kokku 1914 eurot. Usaldusisik palub määrata, et tema halduri tasu makstakse välja Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr EEXXX Swedbankis.
24.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr vastab kehtestatud piirmääradele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1595 eurot, millele lisandub käibemaks 20% , so kokku 1914 eurot. Vastavalt FiMS § 54 lg 9 ja usaldusisiku taotlusele tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o Advokaadibüroo Palmits ja Partnerid arvelduskontole AS-s Swedbank EEXXX. Usaldusisiku tasust tuleb välja maksta võlausaldaja poolt usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ning pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.FiMS § 8 lg 1 sätestab, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muuhulgas menetluskulud ja PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud on pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (RKTKm 3-2-1-23-13, p 11). PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankroti väljakuulutamise korral pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
26.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
27.TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.
28.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
29.Võlausaldaja on kindlaksmääramiseks.
esitanud
kohtule
avalduse
menetluskulude
rahaliseks
30.Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 eurot, lepingulise esindaja kulud summas 1505 eurot (ilma käibemaksuta), kohtutäituri tasu pankrotihoiatuse kättetoimetamise eest summas 120 eurot ja ajutise halduri tasu katteks deposiidimakse summas 1750 eurot.
31.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Sama seaduse § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
32.Võlausaldaja esindaja tunnitasuks on 140 eurot ilma käibemaksuta. Esindaja on teinud järgmised toimingud: nõupidamine kliendiga, pankrotiavalduse komplekteerimine ja esitamine Harju Maakohtule (31.08.2023) – 5,5h; seisukoht võlgniku vastusele (20.09.2023) – 3,5h; istungiks valmistumine ja sellel osalemine (09.10.2023) – 0,75h; istungiks valmistumine ja sellel osalemine (29.11.2023) – 1h. Kokku on Skyyren OÜ-le tsiviilasja nr 2-23-12470 menetluse käigus AVP Law OÜ poolt osutatud õigusabi 10,75 tunni ulatuses vastavalt õigusabilepingus kokkulepitud tunnihinnaga 140,00 eurot (ilma käibemaksuta)
33.Võttes arvesse menetlusdokumentide ning toimingute sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ajakuluga. Riigikohus on märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1115-14, p 14). Kohus on seisukohal, et võlausaldaja lepingulise esindaja tunnihind 140 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud ega ületa õigusabituru keskmist hind. Võlausaldaja on taotlenud menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
34.TsMS § 144 p 51 kohaselt on kohtuvälised kulud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Seega on võlausaldaja poolt kohtutäiturile tasutud pankrotihoiatuse kättetoimetamise tasu summas 120 eurot näol tegemist põhjendatud kohtuvälise kuluga.
35.Lisaks on põhjendatud kuluks avaldaja/võlausaldaja poolt deposiiti tasutud 1750 eurot.
36.Kohus määrab avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks seoses võlgniku maksejõuetusavalduse menetlemisega 3750 eurot.
37.Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid nende rahuldamine toimub võlgniku pankrotivara arvelt, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.