Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.03.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-54729
Kohtuasi
OÜ Skyyren hagi DR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DR apellatsioonkaebus OÜ Skyyren vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
DR apellatsioonkaebuse hind 35 000 eurot OÜ Skyyren vastuapellatsioonkaebuse hind 1850 eurot 59 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Skyyren (registrikood 11017570, asukoht Männiku tee 123, 11216 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja DR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXX XXX X, XXXXXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli
Kohtuistungi toimumise aeg
02.03.2015
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 10.11.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jätta 95% ulatuses kostja, DR kanda ja 5% ulatuses hageja, OÜ Skyyren kanda. Poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Kohtu selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.12.2013 esitas OÜ Skyyren (hageja) hagi DR (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista 36 850,59 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt volitas hageja 06.11.2012 Tallinna notar Tiit Sepp asendaja Kristjan Rohtmetsa poolt tõestatud volikirja alusel kostjat müüma hagejale kuuluvaid kinnistuid Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus aadressidel, mh aadressidel XXXXXXX XXX XX ja XXXXXXX XXX XX.
3.Volikirja järgi tohtis kostja müüa hagejale kuuluvaid kinnistuid hinnaga mitte vähem kui 10,0094 eurot ühe ruutmeetri kohta tingimusel, et müügihind 10,0094 eurot ühe ruutmeetri eest tuleb tasuda täies ulatuses hageja kontole ja müügihind osas, mis ületab nimetatud summat, tuleb tasuda 50% osas hageja pangakontole ja sellest ülejäänud osa vastavalt kostja enese äranägemisele.
4.06.12.2013 on hageja kuulutanud Tallinna notar Lee Mõttuse juures tehtud avaldusega kostjale antud volikirja kehtetuks.
5.07.11.2013 sõlmis kostja volikirja alusel kinnistute XXXXXXX XXX XX ja XX müügilepingu ja asjaõiguslepingud, millega võõrandati EP-le hagejale kuulunud kinnistud. Lepingu p-s 2.1 leppisid pooled kokku, et müüja müüb lepingu esemeks olevad kinnisasjad hinnaga 36 850,59 eurot koos käibemaksuga (sh üks kinnistu hinnaga 18 725,58 eurot ja teine kinnistu 18 125,01 eurot). Lepingu p-s 2.2 kinnitasid pooled, et ostuhind on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist sularahas, millise summa saamist tõendas kostja oma allkirjaga lepingul.
6.Hageja väitel ei edastanud kostja hageja pangaarvele kinnistu müügist saadud 36 850,59 eurot ning on selle omastanud, rikkudes hageja ees omapoolseid kohustusi. Hageja palus kostjalt välja mõista 07.11.2013 EP-ga sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel saadud 36 850,59 eurot.
7.Hageja hinnangul vastab kostjale väljastatud volikiri eelkõige maaklerlepingu tunnustele. Võlaõigusseadus (VÕS) § 659 sätestab, et maakler võib tema poolt
vahendatud või osutatud lepingu poolte nimel vastu võtta makseid ja lepingust tuleneva muu kohustuse täitmist, kui ta on selleks eraldi volitatud. Kostjal sellist volitust ei olnud ja saadu tuleb anda hagejale. Juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel ei olnud võlasuhet, siis palub hageja võlgnevuse välja mõista alusetust rikastumisest tuleneva nõudena. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostja ei tunnistanud tema vastu suunatud nõudeid. 06.11.2012 väljastas hageja kostjale volikirja, millest nähtusid tingimused, mida kostja kohustus kinnistute võõrandamisel järgima. Volikirjas nähti kostjale ette kohustus võõrandada kinnistud hinnaga mitte vähem kui 10,0094 eurot ruutmeetri eest tingimusel, et müügihinna tasumine toimub järgmiselt: müügihinna osa, mis on 10,0094 eurot ruutmeetri eest, täies ulatuses, s.o 100%, volitaja kontole; müügihinnast osast, mis ületab eelnimetatud summat ruutmeetri eest, 50% volitaja kontole ja ülejäänud osa vastavalt esindaja äranägemisele; muudel tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele ning andma üle nimetatud objektide omandeid. Volikirjast nähtus, et hageja volitas esindajat esindama teda kõikide isikute ja asutuste ees, nõudma, saama ja esitama kõiki vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi, sõlmima vajalikke lepinguid ja kokkuleppeid (sh asjaõiguslepingud), alla kirjutama kõiki dokumente, maksma volitaja nimel kõik vajalikud rahasummad ja täitma kõik, mis seoses volikirjaga. Volikirjaga anti kostjale õigus teha tehinguid iseendaga või isikuga, kelle esindajana ta tegutseb. Seega nähtus sisesuhtes antud volituse ja kohustuste maht 06.11.2012 väljastatud volikirjast. Olukorras, kus kostja poolt hageja nimel tehtud tehingud vastavad volikirjas toodule, ei saa tõusetuda küsimust sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumisest.
10.Kostja ei jätnud hagejale tasumata ja/või edasi kandmata mitte ühtegi summat. Korrektne ei olnud hageja väide, nagu ei oleks kostja olnud volitatud ostuhinna tasumise vastuvõtmiseks VÕS § 659 alusel. 07.11.2013 müügilepingu esemeks olnud XXXXXXX XXX XX ja XX kinnistute võõrandamise õiguse andis kostjale 22.10.2012 volikiri, millega volitati esindajat esindama hagejat kõikide isikute ja asutuste ees, nõudma, saama ja esitama kõiki vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi, sõlmima vajalikke lepinguid ja kokkuleppeid (sh asjaõiguslepingud), alla kirjutama kõiki dokumente, maksma volitaja nimel kõik vajalikud rahasummad ja täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga. 22.10.2012 volikiri andis kostjale õiguse ostuhinna vastuvõtmiseks ja hageja väited summade omastamisest olid ainetud. Tegelikkuses kandis kostja 08.11.2012 hageja juhatuse liikme kontole 35 000 eurot. Seega andis kostja hagejale üle vastu võetud ostuhinna (millest oli maha arvestatud maakleritasu 1850,59 eurot) ja läbi raha üleandmise äriühingu seaduslikule esindajale tuli lugeda summad äriühingule üleantuks.
11.VÕS § 655 lg 1 alusel oli kostja õigustatud pidama ülekandest kinni maakleritasu 1850,59 eurot, mis oli mõistliku suurusega. 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultandi ja kutselise maakleri OÕ hinnangu kohaselt on mõistlikuks ja tavapäraseks maakleritasu suuruseks 3-5%+km vahendatud tehingu väärtusest. Kostja maakleritasu moodustas 5,02% kostja poolt vahendatud tehingu väärtusest.
12.Hageja 2012.a majandusaasta aruanne kinnitas hageja poolt ostuhinna kättesaamist. Küsitav oli, miks ei ole hageja juhatuse liige raha kandnud edasi hagejale ja/või maksnud sisse hageja kassasse. Hageja juhatuse liige on kajastanud viidatud summad
hageja raamatupidamises vaidlusaluste kinnistute eest tasutud summadena ja vastavas osas ei ole hageja majandusaasta aruandes 31.12.2012 seisuga mingit võlgnevust. Kuigi hageja juhatuse liige TI ja kostja suhtlesid väga tihedalt vaidlusaluste kinnistute arendusprojekti raames üle aasta (kuni hagi esitamiseni), ei esitanud hageja kostja vastu kordagi nõuet ostuhinna saamiseks. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohus rahuldas 10.11.2014 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 35 000 eurot. Kohus jättis menetluskulud 95% ulatuses kostja ja 5% ulatuses hageja kanda.
14.Hageja esitas kostja vastu hagi põhjendusel, et kostja ei ole hagejale üle kandnud 36 850,59 eurot, mida kostja sai hagejale kuulunud Harjumaal Viimsis XXXXXXX XXX XX ja XX kinnistute müügist. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, kuna kõnealune summa oli hageja seadusliku esindajaga sõlmitud kokkuleppe alusel hageja seaduslikule esindajale tasutud ja kostjal oli õigus kinnistute müügist saadud summast maha arvata maakleritasu.
15.Poolte vahel puudus vaidlus, et hageja väljastas kostjale 06.11.2012 volikirja, milles volitas kostjat müüma hagejale kuuluvaid kinnistuid, sh Harjumaal Viimsis XXXXXXX XXX XX ja XX asuvaid kinnistuid. Pooled vaidlesid, kas kostja on kinnistute müügist saadud summa hagejale tasunud.
16.Kohtu hinnangul ei vastanud hageja poolt kostjale 06.11.2012 väljastatud volikiri hagejale kuuluvate kinnisasjade müümiseks maaklerilepingu tunnustele. Volikirjast nähtuvalt anti kostjale küll pädevus vahendada hageja kinnistute müügitehinguid kolmandate isikutega, kuid volikiri ei sätestanud hageja kohustust maksta kostjale selle eest tasu. Pooled ei esitanud kohtule muid dokumente, kus nähtuks, et poolte vahel oli sõlmitud maaklerileping. Seega ei olnud alust asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud maaklerileping VÕS § 658 lg 1 mõttes.
17.Kohus asus seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping (VÕS § 619 jj), kuna kostja müüs hageja korraldusel hagejale kuuluvaid kinnistuid, s.o täitis talle antud käsundi. Asjaolu, et volikirjast ega ühestki muust tõendist ei nähtunud, et kostjale oleks selle eest tasu ette nähtud, ei tähendanud, et tegemist ei olnud käsundiga, kuna tulenevalt VÕS §-st 619 ei pea käsunduslepingus olema tasu maksmine kokku lepitud.
18.06.11.2012 volikirja järgi oli kostjal õigus kinnistuid müüa hinnaga mitte vähem kui 10,0094 eurot ühe ruutmeetri eest ning tingimusel, et müügihinna tasumine toimub järgmiselt: müügihinna osas, mis on 10,0094 eurot ruutmeetri eest, tuleb 100% kanda hageja kontole ning müügihinna osas, mis ületab seda summat, tuleb 50% kanda hageja kontole ja ülejäänud osa vastavalt kostja äranägemisele. Seega tohtis kinnistute müügihinna tasumine toimuda ära näidatud osas üksnes hageja kontole (VÕS § 621 lg 1 I lause). Kostja sõlmis hagejale kuuluvate XXXXXXX XXX XX ja XX asuvate kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingud 07.11.2012. Lepingu p-s 2.2 lepiti kokku, et ostuhind 36 850,59 eurot on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist sularahas ja summa saamist tõendab kostja oma allkirjaga lepingul. Selliselt toimides ei järginud kostja 06.11.2012 volikirjast tulenevat kohustust sõlmida kinnisvara võõrandamise lepingud selliselt, et müügihind tasutakse hageja kontole. Kostja ei esitanud ka ühtegi
tõendit, et müügitehingust saadud sularaha oleks hilisemalt kantud kostja poolt hageja arvele. Kostja esitas küll tõendi, et ta kandis 08.11.2014 35 000 eurot hageja juhatuse liikme TI kontole, kuid selle tõendi alusel ei ole võimalik tuvastada, et täidetud oleks volikirjast tulenev kohustus. Ülekande selgitusse oli märgitud üksnes „ülekanne“, mis ei viita asjaolule, et tegemist oleks müügitehingust saadud summa tasumisega.
19.Kostja ei tõendanud, et kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oli 06.11.2012 volikirjas sätestatud tingimusi muutev kokkuleppe. Hageja seadusliku esindaja isiklikule kontole raha kandmine ei ole samastatav hagejale kui ettevõttele võlgnevuse tasumisega. Kostja viitas hageja 2012.a majandusaasta aruandele, mille lk-l 9 on veerus „Ostjatelt laekumata arved“ märgitud üksnes summa 27 236 eurot, mitte 36 000 eurot. Majandusaasta aruandes kajastatud info põhjal ei olnud alust asuda seisukohale, et kostja poolt oli kinnisasjade müügist saadud summa hagejale tasutud, kuna kostja sai müügisumma sularahas ja ei esitanud kontoväljavõtet, millest ilmneks, et see oli hageja arveldusarvele üle kantud. Majandusaasta aruanne kui raamatupidamislik dokument ei tõendanud võlakohustuse olemasolu või puudumist. Seega ei täitnud kostja käsundiandja juhiseid ning XXXXXXX XXX XX ja XX asuvate kinnistute müügihind on hagejale tasumata.
20.Kuivõrd 07.11.2012 müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-st 2.2 nähtus, et kostja sai XXXXXXX XXX XX ja XX kinnistute müügist 36 850,59 eurot ja kostja ei tõendanud, et summa oleks kostja poolt hagejale üle antud, oli hagejal õigus VÕS § 626 lg 1 alusel nõuda, et kostja annaks välja 36 850,59 eurot, mis ta käsundi täitmise käigus sai. 06.11.2012 volikirjast ega muudest asjas esitatud tõenditest ei nähtunud, et poolte vahel oleks kokku lepitud hageja poolt kostjale tasu maksmise kohustus. Kostja ei väitnud ega esitanud tõendeid, et ta tegutses hageja kinnistuid müües oma majandus- või kutsetegevuses, kuid kinnistute müümisega tegeledes võis kostja mõistliku isiku seisukohalt eeldada, et ta saab selle eest ka vastava tasu. Kostja nimetas mõistliku tasuna 1850,59 eurot, samuti esitas kostja tõendi, et kinnisvara müümisel on müümise eest makstav tasu levinud praktika kohaselt 3-5%+km tehingu väärtusest ning mõnel juhul võib tasu küündida kuni 10%-ni. Käesoleval juhul müüs kostja kinnistud hinnaga 36 850,59 eurot ja võttis selle eest tasu 1850,59 eurot, mis on 5,02% müügihinnast. Nimetatud tasu sai lugeda mõistlikuks tasuks VÕS § 627 lg 2 mõttes ning kostjal oli tulenevalt VÕS § 627 lg-st 1 õigus selle saamiseks. Apellatsioonkaebus
21.Kostja palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 35 000 eurot ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja palub kuulata ennast vande all üle. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõiguse normi.
22.Maakohus jättis arvesse võtmata VÕS § 79 lg-s 1 sätestatu. Maakohtul tulnuks kaaluda küsimust, kas olukorras, kus kostja kandis kinnistu ostuhinna hageja seadusliku esindaja kontole, tuleks jaatada hagejapoolset nõusolekut ja täitmise heakskiitmist VÕS § 79 lg 1 tähenduses, arvestades, et nõusoleku või heakskiidu sai anda raha saanud TI. Kostja leiab, et tema kohustus edastada ostuhind hagejale tuleks lugeda täidetuks VÕS § 79 lg 1 kohaselt.
23.Kohus jättis arvesse võtmata, et hageja juhatuse liige ise avaldas kostjale oma kontonumbri ja palus sinna kanda kinnistu müügihinna, saates kostjale vastavasisulise SMS-i. Eeltoodut saab kinnitada kostja isiklikult. Maakohtus ei tulnud nimetatud asjaolu arutamise alla, mistõttu tuli otsuses väljendatud seisukoht kostjale üllatuslikult. Seetõttu taotleb kostja, et ta kuulatakse nimetatud asjaolu tuvastamise eesmärgil vande all üle (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 6). Kohus jättis ebaõigesti arvesse võtmata ka, et hageja majandusaasta aruandest nähtuvalt on hageja seesugust tasumist ka aktsepteerinud ega ole kajastanud viidatud summat nõudena.
24.Maakohus seisukoht, et majandusaasta aruanne kui raamatupidamislik dokument ei tõenda võlakohustuse olemasolu või puudumist, on vastuolus TsMS § 232 lg-ga 2. TsMS ega senine kohtupraktika ei näe ette piirangut, et antud juhul ei saaks ühe tõendina kuuluda arvesse võtmisele dokumentaalse tõendina majandusaasta aruanne. Analüüsides asjaolusid kogumis on majandusaasta aruanne asjakohane tõend.
25.Seoses otsuse sisulises osas vaidlustamisega, vaidlustab kostja ka menetluskulude jaotuse. Vastuapellatsioonkaebus
26.Hageja palub esitatud vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks 1850,59 eurot välja mõistmata. Hageja palub jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses kostja kanda ning muuta menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud esimeses kohtuastmes kostja kanda. Maakohus kohaldas hageja hinnangul osaliselt ebaõigesti materiaalõiguse normi ja rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2 ning § 631 lg 2).
27.Maakohus leidis ekslikult, et 06.11.2012 volikirjast nähtuvalt on kostjale küll antud pädevus vahendada hageja kinnistute müügitehinguid kolmandate isikutega, kuid volikiri ei sätesta hageja kohustust maksta kostjale selle eest tasu. Volikirjas on ära toodud tasu maksmise tingimused ja eeldused. Volikirja kohaselt tohtis kostja võõrandada kinnistud hinnaga mitte vähem kui 10,0094 eurot ühe ruutmeetri eest tingimusel, et müügihinna tasumine toimub selliselt, et müügihinna osa, mis on 10,0094 eurot ühe ruutmeetri eest, täies ulatuses, s.o 100%, hageja kontole ning müügihinna osast, mis ületab eelnimetatud summat ühe ruutmeetri eest, tuli kanda 50% hageja kontole ja ülejäänud osa vastavalt kostja äranägemisele. Õige ei ole kohtu järeldus, et müügihinna tasumine pidi toimuma ainult hageja kontole. Kostjal ei ole õigust teha mahaarvamisi müügihinnast erinevalt volikirjas sätestatust. Kuna kostja jättis hagejale edastamata 36 850,59 eurot, jäi käsund täielikult täitmata. Volikiri sätestas endas tasu maksmise alused ja eeldused 50% tasu näol, mis ületab volikirjas nimetatud hinda. Kinnistud oli võimalik võõrandada kõrgema hinnaga, kui seda oli volikirjas sätestatud ning juhul, kui kostja seda ei teinud, siis on see tema enese riisiko tasust ilmajäämisel. Seega ei ole kostja õigustatud saama 1850,59 eurot. Vastused apellatsioonkaebusele
28.Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus kaebuses toodud ulatuses muutmata ja kõik menetluskulud kostja kanda.
29.Kostja palub jätta hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata, tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus rahuldas hagi ning teha uus otsus, millega jätta hagi
rahuldamata ja poolte menetluskulud hageja kanda. Kostja palub kuulata kostja vande all üle ja mitte võtta asja materjalide juurde hageja esitatud maksekorraldust. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
31.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et kostja väiteid VÕS § 79 lg 1 kohaldamise eelduseks olevate asjaolude esinemise kohta ei ole maakohus vaidlustatud otsusest järelduvalt lugenud tõendatuks. Seetõttu puudus maakohtul vajadus selle normi rakendamisega seonduvat lahendis pikemalt analüüsida. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Ainuüksi asjaolust, et kostja on 08.11.2012 tasunud 35 000 eurot selgitusega "ülekanne" hageja seadusjärgse esindaja (isiklikule) arvelduskontole, ei saa järeldada hageja poolset nõusolekut VÕS § 79 lg 1 tähenduses. Seejuures tuleb arvestada hageja poolt märgitut, et kostja ja TI olid 2012.a novembris äripartneid ning teineteisele tehti mitmeid samalaadseid rahaülekandeid. Viimase väitega on sisuliselt nõustunud ka kostja ringkonnakohtule 19.01.2015 esitatud menetlusdokumendi p-s 3.7 (II kd, tl 24 pöördel). Samas on eeltoodut arvestades eluliselt väheusutav kostja väide, et ta sai Tanel Idaranna pangakonto numbri teada alles talle väidetavalt saadetud SMS-ist, kus kinnistute müügist saadud raha paluti kanda sellele kontole. Seonduvalt VÕS § 79 lg 1 kohaldamisega lisab kolleegium, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja maakohtu menetluses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja on kirjeldatud viisil toimunud väidetava täitmise hiljem heaks kiitnud.
32.Kolleegiumi hinnangul ei saanud kostjale tulla üllatuslikult, et tal tuleb tõendada, et väidetav täitmine TI-le toimus täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku (st hageja) nõusolekul, ehk tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema vastuväited. Tõendite esitamise vajadust ning omaksvõtu õiguslikke aspekte on maakohtu poolt selgitatud kostjale saadetud kirjaliku vastuse nõudes (I kd, tl 109). Senise kohtupraktika järgi saab omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 tähenduses käsitleda üksnes poole tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist vastaspoole faktilise väitega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 11). Selget seisukohta kostja kõnealuse faktilise väite kohta hageja maakohtu menetluses asja materjalidest nähtuvalt kuni 27.10.2014 ei avaldanud. Nimetatud kuupäeval esitatud menetlusdokumendis on hageja kostja vastavad väited vaidlustanud. Samas ilmneb tahe neid asjaolusid vaidlustada kolleegiumi arvates juba hagiavalduse alusena esitatud asjaoludest endist (TsMS § 231 lg 4). Kui kostja väidetud nõusolek ka hageja hinnangul eksisteeriks, poleks käesolevas asjas menetletavat nõuet kõikide eelduste kohaselt üldse esitatud. Eeltoodut arvestades puudus kostjal alus maakohtu menetluses hageja omaksvõttu eeldada.
33.Kostja ei nõustu apellatsioonkaebuses maakohtu seisukohaga, et hageja majandusaasta aruanne kui raamatupidamislik dokument ei tõenda võlakohustuse olemasolu või puudumist. Kolleegium iseenesest nõustub kostja väidetuga, et tsiviilkohtumenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte, mille järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Samas ei ole maakohus kolleegiumi
hinnangul asja lahendamisel selle põhimõtte vastu eksinud. Ka ringkonnakohus leiab, et hageja 2012.a majandusaasta aruanne (I kd, tl 137-154) kogumis teiste tõenditega on praegusel juhul ebapiisav kostja vastuväidete tõendamiseks. Majandusaasta aruanne iseenesest ei ole vaidlusaluste asjaolude tõendamiseks lubamatu või asjakohatu tõend (TsMS § 238 lg-d 1 ja 2). Taolist järeldust ei ole lahendi mõnevõrra ebaõnnestunud sõnastusele vaatamata võimalik teha ka maakohtu otsusest.
34.Hageja oma vastuapellatsioonkaebuses kordab varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu õiguslikust olukorrast. Maakohus on otsuses enamikke vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidetest piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha asjas esitatud tõenditest maakohtust erinevaid järeldusi. VÕS § 627 lg-st 1 tuleneb, et kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, tuleb käsundisaajale maksta tasu. Apellatsiooniastmes ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, mille kohaselt võis kostja kinnistute müümisega tegeledes mõistliku isiku seisukohalt eeldada, et ta saab selle eest ka vastava tasu. VÕS § 627 lg 2 järgi tuleb kokkuleppe puudumisel maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Maakohus on lugenud kostja esitatud tõendile tuginedes mõistliku tasu suuruseks 1850,59 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme rikkunud. Käsunduslepingust võib tuleneda käsundisaaja õigus n-ö lisatasule kokkulepitust parema tulemuse saavutamise eest, kuid see ei välista eelduslikult tema õigust VÕS § 627 lg 2 kohasele mõistlikule tasule. Seega oli kostjal õigus käsundi täitmise eest mõistlikule tasule summas 1850,59 eurot. Menetluskulude jaotus
35.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta poolte menetluskulude jaotust maakohtus. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 ning mõlema apellatsiooniga seonduvate menetlustoimingute sarnast iseloomu arvestades, jätab ringkonnakohus poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid.
36.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.