Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja seisukohad kostja vastuväidetele

vahetatud ning projekti koostamisel sellega ka arvestati, kuid sellegipoolest nõuab kostja hagejalt teiste korteriomanike akende vahetamisega seonduvate kulude ja uute akende tasumist laenumaksete näol, lisaks tekib hagejale lisakulu ka veel suurema intressi näol. Hageja on vahetanud oma korteri aknad 2013.a sügisel, kui renoveerimisprojekti puudutav üldkoosolek oli juba toimunud ning vastav lubadus tagasiarvestuse osas välja käidud. Hageja võttis ette akende vahetuse enne renoveerimise algust individuaalselt, kuna tal oli võimalus valida endale sobiv aeg paigalduseks ja viimistluseks. Seega hageja poolt paigaldatud akendega ei saadudki projekti eelarves arvestada. Hageja leiab, et kostja käitumine hageja suhtes on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 ja 7. Renoveerimisprojekti alguses käis kostja välja lubaduse enne renoveerimisprojekti toime pandud akende vahetused hilisematest laenumaksetest maha võtta, kuid hiljem võttis lubaduse tagasi. Hinnates olukorda mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt leiab hageja, et kostja ei käitu mõistlikult, vaid eelistab teatud korteriomanikke, kes on renoveerimisprojekti käigus vahetanud aknad ning seetõttu on tekkinud ebaõiglane olukord hageja suhtes. Viimati aset leidnud üldkoosolekul oli päevakorras laenu võtmine korterite välisuste asendamiseks. Koosolekul pakuti välja ning hiljem tuli ka juhatuselt e-mail teabenõudega, kes soovivad koheselt oma ukse välja osta ja mitte osaleda hilisemas laenumaksmises, peavad tegema vastava avalduse. Üldkoosoleku otsus uste osas on olemas, mis on olemuselt sama akendega. Erinevus on selles, et akende osas puudub üldkoosoleku otsus ning lubadustest on hiljem taganetud. Hageja oma hagis ei nõua seda, et tema ei peaks laenukohustust täitma, vaid nõuab hüvitist akende eest, mida tema ei ole renoveerimisprojektiga saanud. Käesoleval juhul ei ole tegemist jooksvate kulude ruutmeetripõhise jagamisega, mis on kirjas põhikirjas, vaid tasu küsimisega toote eest, mida ei ole paigaldatud. Kostja vastuväited

põhikirjast majandamiskulude jaotamise eriregulatsiooni. Kostja leiab, et kuivõrd kostja sisesuhetes on üldkoosoleku otsustega loodud liikmetele (sh hagejale) kohustus pangalaenu makseid tasuda, ei ole kostja ja hageja vahelistes suhetes tekkinud alusetu rikastumise situatsiooni. Alusetu rikastumise nõude üheks eelduseks on soorituse õigusliku aluse puudumine (nt tehingu tühisus, otsus on tühistatud). Käesoleval juhul ei ole rekonstrueerimistöid puudutavaid otsuseid (sh finantseerimisotsust) tühistatud või tuvastatud vastuvõetud otsuste tühisus. Asjaolu, et hageja on enda aknad enne rekonstrueerimistöid ise välja vahetanud, ei anna alust otsuste täitmisest keelduda või seisukohtadeks, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud. Hageja peab tasuma elamu rekonstrueerimist tagavat laenumakset sõltumata sellest, et tööd hõlmasid mitte kõikide elamu akende väljavahetamist. Kostja rõhutab, et ta ei ole hagejalt nõudnud ega saanud alusetuid makseid. Kostja nõuab üksnes ühiselt otsustatud krediidikohustuse täitmist. Kostja lisab, et aknad, mis olid omanike endi poolt enne rekonstrueerimistöid vahetatud, jäid tööde käigus uute akendega asendamata. Kooskõlastatult korteriomanikega ei pidanud kostja juhatus põhjendatuks hakata tööde käigus välja vahetama omanike poolt lähiminevikus väljavahetatud aknaid. Sellise lahendusega, et osad aknad jäävad välja vahetamata arvestati ka rekonstrueerimisprojekti koostamisel. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et tema enda initsiatiivil toimunud akende vahetamine ja sellega seotud kulutus oli suunatud eseme säilitamisele või, et tehtud kulutusega soovis ta eset kaitsta selle täieliku või osalise hävimise eest. Samuti ei ole hageja tõendanud enda kulutusi. Kohtu põhjendused

hageja taotluse (tl 94-97), millega soovib näidata, et laenumaksete osas on võimalik teha erandeid, mida uste osas tehti, kuid akende osas ei tehtud.

Renoveerimisprojekti puudutav koosolek toimus 2014 ja 2015 aprillis alustati renoveerimistöid. Hageja on enda aknad ära vahetanud 2013 aasta sügisel ja sellega renoveerimislaenu eelarves ei arvestatud (tl 106-107). Seega, on tuvastatud, et korterelamu rekonstrueerimiseks võeti laen, milles ei arvestatud nende akendega, mida ei olnud vaja välja vahetada, st laenusumma oli selle võrra väiksem. Kostja üldkoosolek ei ole otsustanud, et hageja laenukohustust (mis on majandamiskulu) täitma ei pea või et hageja täidab laenukohustust teistest liikmetest erinevatel alustel. Samuti ei tulene kostja põhikirjast majandamiskulude jaotamise eriregulatsiooni. Põhikirjaliste erireeglite puudumisel saab ühistu majandamiskulu lugeda korteriomanike ühiseks kuluks (vt ka RKTKm nr 3-2-1-52-12, p 12). Eriregulatsioone ei saa kehtestada kostja üldkoosoleku tavaotsustega, vaid majandamiskulude arvestamise erisused peavad tulenema põhikirjast (vt RKTKo nr 3-2-1-163-13, p 13). Hageja leiab, et temale on antud korteriühistu juhatuse poolt lubadus laenumaksetest maha võtta tema enda poolt vahetatud aknad. Hageja selline seisukoht aga kinnitust ei leidnud. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et hageja poolt tõendina esitatud e-kirjavahetus ei näita seda, et korteriühistu oleks kellegile, mh hagejale andnud mingeid lubadusi seoses akende küsimusega. Teemat küll arutati, kuid kuna selliseks otsustuseks ei olnud seaduslikku alust, siis lubadust anda ka ei saanud (tl 105 pöördel). Asjaolu, et 16.06.2015 üldkoosolekul anti info, et korteriomanikud, kes soovivad uste eest maksta ilma pangalaenuta, peaksid esitama vastavasisulised avaldused (mida hageja on ka teinud, tl 97), ei muuda seda, et juba võetud pangalaenu peavad korteriühistu liikmed vastavalt kehtivatele korteriühistu otsustele tasuma võrdsetel alustel. Seega, kuivõrd kostja sisesuhetes on üldkoosoleku otsustega loodud liikmetele (sh hagejale) kohustus pangalaenu makseid tasuda, ei ole kostja ja hageja vahelistes suhetes tekkinud alusetu rikastumise situatsiooni. Alusetu rikastumise nõude üheks eelduseks on soorituse õigusliku aluse puudumine (nt tehingu tühisus, otsus on tühistatud). Käesoleval juhul ei ole rekonstrueerimistöid puudutavaid otsuseid (sh finantseerimisotsust) tühistatud või tuvastatud vastuvõetud otsuste tühisus. Asjaolu, et hageja on enda aknad enne rekonstrueerimistöid ise välja vahetanud, ei anna alust otsuste täitmisest keelduda või seisukohtadeks, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud. Hageja peab tasuma elamu rekonstrueerimist tagavat laenumakset sõltumata sellest, et tööd hõlmasid mitte kõikide elamu akende väljavahetamist. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-10-16537 toonitanud: „Korteriühistuseadus on selle vastuvõtmisest alates ette näinud majandamiskulude jaotamisel sama metoodika. Korteriomanik ei saa enda tegevusega luua olukorda, kus ta peab majandamiskulude eest vähem tasuma. Vastasel korral võiks välja jõuda selleni, et mõni korteriomanik maksaks vähem prügiveo eest, sest tema väga palju prügi ei tekita või selleni, et mõni korteriomanik tasuks vähem näiteks trepikodade koristuse eest põhjusel, et ta mõne kuu jooksul korterit ei kasutanud. Kuivõrd kortermajas on paljude teenuste ja kulutuste osas tegelikku tarbimist ja kulutuste tegelikku põhjustajat raske leida, siis ongi seadusandja loonud lahenduse, mille kohaselt tuleb sellised kulutused jagada kõikide korteriomanike vahel korteriomandi mõttelise osa suurusest lähtuvalt“. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Elamu majandamisel ühistu kaudu rakendub majandamiskulude jaotamisele KÜS-järgne

regulatsioon. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostja põhikirja p 3.2 lg 6 kohaselt on liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni-ja elektriavariide likvideerimiseks, TV vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme korteriomandi üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Kostja põhikirja punkt 5.6 kohaselt on ühistu üldkoosolekul õigus otsustada laenu võtmist. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Viidatud normidest tuleneb kostjale õigus lahendada kaasomandi eseme majandamisega seotud küsimusi ning võtta neis küsimustes vastu otsuseid. Hageja leiab, et kostja käitumine hageja suhtes on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastane vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 ja 7 ning põhjendab seda sellega, et kostja kohtleb korteriühistu liikmeid ebavõrdselt. Hageja selline sdeisukoht, ei ole kohtus kinnitust leidnud. Kostja nõuab korteriühistu otsuste täitmist kõigilt liikmetelt ühesuguselt, lähtudes seadusest ja põhikirjast. Lisaks on eelnevaga kohtu poolt tuvastatud, et hagejale ei ole antud lubadust, esmasel laenu võtmisel teistmoodi laenumakseid tasuda ning, et uuel laenuvõtmisel antud teave ei muuda seda, et juba võetud pangalaenu peavad korteriühistu liikmed vastavalt kehtivatele korteriühistu otsustele tasuma võrdsetel alustel. Seega, leiab kohus eelnevat kokkuvõttes, et kostja ei ole hagejalt nõudnud ega saanud alusetuid makseid. Kostja nõuab üksnes ühiselt otsustatud krediidikohustuse täitmist oma kõigilt liikmetelt vastavalt vastuvõetud otsustele.

Kohus analüüsib järgnevalt üksnes kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.

menetluskulusid.

Hageja

kostja

Kostja poolt esitatu alusel taotleb kostja määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud (kulutused õigusabile) summas 506,00 eurot. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses antud tsiviilasja menetlusega ning kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja juriidilist õigusteenust tunnihinnaga 83,00 eurot ja esindas kohtuistungil tunnihinnaga 128,00 eurot. Esindajal kulus esindamisele kokku 5,0 tundi – 27.08.2015 kliendiga konsultatsioonile 0,5 tundi, 27.08.2015 hagiavaldusele vastuse koostamisele 1,5 tundi, 19.11.2015 kohtuistungiks ettevalmistamisele 1,0 tund ning 19.11.2015 kohtuistungil osalemisele ja kliendi esindamisele 2,0 tundi. Kohtu hinnangul on antud tsiviilasjas ajakulu 5,0 tundi esindaja poolt teostatud toimingutele täies ulatuses põhjendatud ja vajalik ning kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude (õigusabikulu) suuruseks 506,00 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.