Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Apellatsioonikaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonikaebus. Kui menetlusosaline ei ole kohtule nimetatud tähtaja jooksul teatanud soovist otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Hagi asjaolud Hagimaterjalide kohaselt on kostja 22.08.2012. a ja 22.10.2012. a sõlminud Tele2 Eesti ASiga liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuste saamiseks. Kostja tarbis temale lepingute alusel osutatud teenuseid, kuid ei tasunud müüjale nõuetekohaselt. Teenuste eest on tasumata põhivõlg summas 406,29 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas lepingutest tuleneva nõude kostja vastu hagejale ning hageja nõuab kostjalt tasumata põhivõlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15 % tasumata summalt päevas, mis moodustab hagi esitamise seisuga kokku 455,25 eurot. Hageja nõuab viivist põhinõudega võrdses ulatuses, s.o summas 406,24 eurot. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 406,29 eurot ja 13.10.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 406,24 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja

2 (3)

kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud kokku 462,60 eurot, sh 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 287,60 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskuluks saab lugeda nõudelt tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Kohus leiab aga, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on asjaolusid arvestades lepingulise esindaja tasu ilmselgelt ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamise- ja esitamisega. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Tegemist on nn masshagiga, mis sisaldab õiguslikus osas standardteksti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Arvestades asja keerukust ja õigusabi teenuse keskmisi tasumäärasid, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 160 eurot, mis kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 335 eurot, millest moodustab 175 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 160 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.