Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
VB kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 18.06.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2015/2793
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.10.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse VB määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (võlgnik): VB (isikukood XXXXXXXXX); Puudutatud isik (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin esindajad Vilippus; Puudutatud isik II (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood 10060701) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 23.10.2015 määrus jätta muutmata. VB määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta VB kanda.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja avalduse sisu
Kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) algatas võlgniku VB (avaldaja) suhtes 15.05.2015 täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/2793. Täitemenetluse algatamise aluseks on Swedbank AS (sissenõudja) täitmisavaldus ja Harju Maakohtu 15.05.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-7264, millega maakohus rahuldas Swedbank AS hagi tagamise taotluse ja hagi tagamise abinõuna arestis avaldajale kuuluvale arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekuva summa 9267,19 eurot. 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9688
2.Avaldaja esitas 29.05.2015 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuses märgib võlgnik, et hagi ei ole esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 lg-te 1 ja 2 kohaselt ning rikub kaebaja õigusi. Avaldaja hinnangul tuleb kohtutäituri 15.05.2015 arestimise akt tühistada ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/2793, kuna hagi tagamise avaldus on ebaseaduslik. Kohtutäitur jättis 18.06.2015 otsusega võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata.
3.Avaldaja esitas kohtutäituri otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse 28.06.2015. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur rikub täitemenetluse seadustikust (TMS) ja kohtutäituri seadusest tulenevat ning kaebaja õigusi. Kohtutäitur ei ole selgitanud kaebuse esitajale tema kohustust tasuda täiteasja nr 022/2015/2793 täitekulud. Täiteasjas puudub kohtutäituri tasu otsus. Avaldaja hinnangul peaks sissenõudja maksma kohtutäituri tasu, vastasel juhul võib kohtutäitur jätta täitemenetluse algatamata. Kaebuse esitaja ei ole nõus ka sellega, et 15.05.2015 arestimise akt oli saadetud võlgnikule 21.05.2015, s.o 6 päeva pärast seda, kui arestimise akt oli tehtud. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 18.06.2015 otsuse. Kohtutäituri seisukoht
4.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Avaldaja väljub 29.05.2015 kohtutäiturile esitatud kaebuse piiridest. Kohtutäituri hinnangul tuleb võlgniku kaebus kohtutäituri 18.06.2015 esitatud otsusele jätta läbi vaatamata.
5.Alternatiivselt palub kohtutäitur jätta kaebus rahuldamata ja märgib, et jääb oma 18.06.2015 otsuses väljendatud seisukoha juurde. Sissenõudja esitas kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi, milleks on Harju Maakohtu 15.05.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-7264, mis kuulub TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt viivitamatule täitmisele. Kohtutäitur edastas täitedokumendi alusel Swedbank AS-i korralduse avaldaja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekuva summa arestimiseks 9267,19 euro ulatuses. Swedbank AS kinnitas kohtutäituri edastatud arestimisakti täitmist e-kirja teel 15.05.2015. Kohtutäitur edastas vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti ärakirja võlgnikule viivitamata pärast arestimisakti täitmisest teada saamist. Hagi tagamise eest makstava põhitasu suurust reguleerib KTS § 38 lg 1 ning KTS § 38 lg 4 kohaselt maksab hagi tagamise määruse täitmise eest, samuti hagi tagamise tühistamise korral kohtutäituri tasu isik, kes taotles hagi tagamise abinõu rakendamist. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
6.Sissenõudja palus jätta kaebus rahuldamata. Jääb arusaamatuks, mil viisil rikkus kohtutäitur avaldaja õiguseid kaebuse rahuldamata jätmisega. Harju Maakohtu 15.05.2015 hagi tagamise määrus on kehtiv, mistõttu puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldaja viited kohtutäituri ametitoimingult tasutava tasu kohta on asjassepuutumatud ega mõjuta tsiviilasjas nr 2-15-7264 tehtud 15.05.2015 kohtumääruse kehtivust. Esimese astme kohtu määrus
7.Maakohus jättis 23.10.2015 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9688
8.Maakohtu hinnangul on täidetud kõik täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused, sh kohtutäiturile on esitatud nõuetekohane täitedokument. Sissenõudja esitas kohtutäiturile vorminõuetele vastava täitmisavalduse ning täitedokumendi. Täitedokumendiks oli viivitamatult täidetavaks tunnistatud Harju Maakohtu 15.05.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-7264, mille resolutsiooni punkti 2 kohaselt leidis kohus, et hagi tagamiseks tuleb arestida VB arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekuv summa 9267,19 eurot. Kohtutäitur on eelnimetatud dokumentide alusel algatanud 15.05.2015 täitemenetluse ning koostanud arvelduskonto arestimise akti, mis on võlgnikule kätte toimetatud 21.05.2015. Avaldaja ei saa kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada täitedokumendi sisu või selle kehtivust.
9.Maakohtu määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei omanud maakohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vastanud. Avaldaja viited täitekulude tasumisele ja arestimisakti kättetoimetamisele jättis maakohus samuti tähelepanuta, sest avaldaja pole nimetatud põhjendustele 29.05.2015 kaebuses tuginenud. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 30.10.2015 määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
11.Avaldaja soovib, et ringkonnakohus kohustaks esimese astme kohut täpsustama, mis dokumentaalne tõend täitetoimikus tõendab, et avaldaja arvelduskonto on arestitud 9267,19 euro ulatuses ning mis dokumentaalne tõend täitetoimikus tõendab arestimisakti täitmist summas 9267,19 eurot. Avaldaja soovib määruskaebuse lisaga nr 1 (tl 203) tõendada, et summas 9267,19 eurot puudub avaldaja arvelduskontol arest. Avaldaja hinnangul rikub avaldaja õigusi kohtutäituri otsuse ja aresti kohta kirjaliku märke puudumine pangakonto väljavõttel. Avaldaja ei nõustu sellega, et maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub täpsustada, millist tsiviilasja maakohus määruse punktides nr 19 ja 21 silmas pidas. Menetluse edasine käik
12.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta avaldaja määruskaebus menetlusse võtmata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.TsMS § 651 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebusmenetluses esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega saab ringkonnakohus hinnata vaid neid faktilisi ja õiguslikke
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9688 väiteid, mis puudutavad maakohtu vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Määruskaebuse lahendamisel tuleb arvestada ka määruskaebuse esemele kehtivate piiridega, sest TMS § 218 lg 1 sätestab kohtutäituri otsusele või tegevusele kaebuse esitamisel kohustusliku kohtueelse kaebekorra, mille kohaselt ei saa kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata.
16.Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjendatud avaldaja etteheited maakohtu määruse punkti nr 13 ebaselguse osas. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus hindab tõendeid seega kogumis ning kohtul ei ole kohustust lahendi tegemisel igale hinnatud tõendile eraldi viidata. Eeltoodut arvestades ei vaja maakohtu määruse punkti nr 13 täpsustamist.
17.Ringkonnakohtu hinnangul pole maakohus tsiviilasjas esitatud tõendeid vääralt hinnanud. Maakohus on korrektselt analüüsinud täitemenetluse algatamise eeldusi ning kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kohtutäituri 15.05.2015 vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti tühistamiseks puudub alus. Ka määruskaebuses toodud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust vastupidisele järeldusele jõuda. Kohtutäituri 15.05.2015 akti alusel teostatud aresti kohta kirjaliku märke puudumine avaldaja pangakonto väljavõttel ei anna alust kohtutäituri vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest sellist alus seadus ei sätesta. Asja materjalidest nähtuvalt oli avaldaja enda arvelduskonto arestimisest ja aresti ulatusest alates 21.05.2015 teadlik. Avaldaja pole ka vastupidist väitnud.
18.Kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustab avaldaja kohtutäituri 15.05.2015 akti ning taotleb selle tühistamist. Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55, mille kohaselt on arestimise akt tühine eelkõige kui vara on arestitud kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; vara on arestinud ebapädev isik või võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. See, kas ja mis summas on krediidiasutus arestimise akti täitnud (st avaldaja arvelduskontol olevad summad blokeerinud), pole seega kohtutäituri 15.05.2015 arestimise akti õiguspärasuse hindamise aspektist relevantne. Avaldaja pole ka väitnud, et arestimise akt oleks täidetud lubatust (st täitedokumendis märgitud) suuremas summas. Nimetatut ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seetõttu jätab kolleegium avaldaja vastavad väited tähelepanuta ega analüüsi neid.
19.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses esitatud väite kohtutäituri tasu otsuse puudumise kohta. TMS § 218 lg 1 kohase kaebuse lahendamisel kontrollib kohus kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsuse (TMS § 217 lg 5) õiguspärasust. Seetõttu ei saa menetlusosaline kohtule esitatud kaebuses esitada väiteid või asjaolusid, millele ta kohtutäiturile esitatud kaebuses ei tuginenud. Selliseid uusi väiteid ja asjaolusid ei ole võimalik hinnata ka ringkonnakohtul maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel. 29.05.2015 kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole avaldaja esitanud väiteid kohtutäituri tasu otsuse puudumise kohta.
20.Hagita menetluses kannab menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Maakohus jättis kaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-9688 TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Riigikohtu praktika kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramine kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav ning kolleegiumi hinnangul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks.
21.Avaldaja leiab, et maakohus on vaidlustatud määruses märkinud ebaõige tsiviilasja hinna. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 122 lg 3 annab kohtule ulatusliku kaalutlusruumi hagita asja hinna määramisel. Samuti selgitab kolleegium, et käesoleva tsiviilasja puhul puudub asja hinnal määrav õiguslik tähendus. Muu hulgas ei sõltu sellest avalduselt ja edasikaebustelt nõutava riigilõivu suurus, kaebeõiguse olemasolu, teise menetlusosalise hüvitatavate menetluskulude suurus jms. Seega ei saa väidetavalt ebaõige tsiviilasja hinna määramine rikkuda avaldaja õigusi.
22.Vaidlustatud määruse punktis nr 20 selgitas maakohus pooltele menetluskulude kindlaksmääramise korda. Maakohus märkis, et tsiviilasjas nr 2-15-9688 määrab maakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. Menetlusosalisel tuleb menetluskulude rahalist kindlaksmääramist maakohtult taotleda.
23.Kuivõrd määruskaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et täitur oleks kandnud seoses kaebuse lahendamisega õigusabikulusid, mis TsMS § 175 lg 31 järgi avaldaja poolt hüvitamisele ei kuuluks. Kuivõrd maakohus pole kohtumääruses menetluskulusid kindlaks määranud, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.