Hageja: A. B. (ik: xxxx; elukoht: xxxx) Hageja seaduslik esindaja: S. T. (ik: xxxx; elukoht: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (e-psot: [email protected]) Kostja: K. B. ( ik: xxxx; elukoht: xxxx) Asja arutamine kohtuistungil 20.04.2021
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K. B.lt elatis A. B.i ülalpidamiseks alates 22.11.2020 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on K. B. kohustatud temalt väljamõistetud elatise üle kandma S. T.i arvelduskontole nr xxxx märkides maksekorralduse selgitusse millise perioodi eest ja kelle ülalpidamiseks elatist makstakse. Kohtuotsuse jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud elatise on K. B. kohustatud tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu 10. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus.
5.Välja mõista K. B.lt 250 eurot A. B.i menetluskulude katteks.
6.Välja mõista K. B.lt viivis A. B.i kasuks menetluskuludelt 250 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.K. B. ja S. T.i kooselust on sündinud xxxx poeg A. B..
2.S. T.i isadus A. B.i suhtes on tuvastatud Harju Maakohtu 02.09.2020 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-20-9146, mis jõustus kohtuotsuse tegemise kuupäeval.
3.22.11.2020 esitas A. B. oma seadusliku esindaja S. T.i kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. B.lt elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras.
4.K. B. esitas nimetatud avaldusele vastuväite, mistõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi menetlemiseks Harju Maakohtule.
5.Kohtule esitatud hagiavalduses märgib hageja, et kostja ei osale tema ülalpidamisel, perioodil 2019. novembrist kuni 2020. detsembrini elas K. B. teise mehe juures, ka nüüd käib ta kodus, s.o lapse ja isa elukohas, nii nagu ise soovib, kuid lapse ülalpidamises ta ei osale. Kostja jutt, et ta ostab lapsele riideid, jalanõusid ja kooliasju, on vale. Alates 2019. novembrist peab last üleval S. T. ainuisikuliselt. Nimetatust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras, mis on 292 eurot kuus. Kostja vastuväited ja põhjendused.
6.Kostja sõnul lõppes tõe poolest tema ja S. T.i kooselu xxxx, kui tema läks uue mehe juurde elama ja A. jäi elama koos isaga.
7.Uue mehe juures elas K. B. oma sõnul 6 kuud. Pärast seda läks ta koju tagasi.
8.K. B. sõnul osaleb ta oma lapse ülalpidamisel, sest kui laps tahab midagi poest, siis ta ostab lapsele selle. Toitu ostab lapsele viimase aasta jooksul tõesti lapse isa, samuti kooliasjad ostab isa. Riideid on lapsele ostnud aga hoopis lapse vanaema. Elatise väljamõistmisega ei ole K. B. aga nõus, sest tal ei ole nii palju raha, et elatist maksta.
Lk 2 (5)
Kohtuotsuse põhjendused.
9.Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 32-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
10.Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
11.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena). PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). PKS § 100 lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
12.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust.
13.Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
14.Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et:
Lk 3 (5)
-
kostja on hageja ema;
-
hagejat on üleval pidanud kogu hagetava perioodi isa;
kostja ei ole hageja ülalpidamiseks elatist maksnud ega tema igapäevaste ülalpidamiskulude kandmisest osa võtnud.
15.Kohus on seisukohal, et oma alaealise lapse ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega on ka kostjal kohustus oma lapse ülalpidamisest osa võtta.
16.Kohtu hinnangul ei saa lugeda kostja poolt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustust täidetuks sellega, et ta aegajalt ostab lapsele midagi poest, kui viimane seda soovib. Lapse igapäevased ülalpidamiskulud seisnevad vajaduses osta lapsele toitu, riideid, jalanõusid, tagada talle eluase, kus elada, osta koolitarbeid, õpikuid, raamatuid, töövihikuid jne. Nimetatu tagamiseks ongi seadusandja leidnud, et kahekordne elatise miinimummäär tagab reeglina alaealise lapse ülalpidamise vajalikus ulatuses.
17.Kuna kostja on jätnud oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmata, on hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
18.Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 11 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, tuleb asuda seisukohale, et hageja ülalpidamiskulud kahekordses miinimummääras on põhjendatud. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud elatis välja mõista alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o. alates 22.11.2020 seaduses sätestatud miinimummääras, milleks eelmisel ja käesoleval aastal on 292 eurot kuus. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni A. B.i täisealiseks saamiseni.
19.Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu 10. kuupäevaks, nagu hageja seda soovinud on, lapse seadusliku esindaja S. T.i arvelduskontole nr xxxx märkides maksekorralduse selgitusse kellele ja millise perioodi eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
20.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Lk 4 (5)
TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 250 eurot hageja õigusabikulude katteks, kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole ja kohus peab nimetatud suuruses hageja menetluskulusid põhjendatuks, mõistab kohus hagejalt välja menetluskulude katteks 250 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses nagu hageja seda teha on palunud. Tsiviilasja hinna määramine.
21.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul kummagi hageja hagihind 2628 eurot (9 x 292). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Lk 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.