AS-i MiniCredit hagi Exxx Pxxxxxxxxx vastu tagastamata laenusumma, intressi, viivise ja võla sissenõudmise kulude nõudes
Hagihind
266 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS MiniCredit (registrikood 11551909; asukoht Viru Väljak 2, Tallinn 10111); volitatud esindaja: Ingrid Nook (e-post: [email protected]); Kostja: ExxxxPxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud hagile
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Exxx PxxxxxxxxxxxxAS-i MiniCredit kasuks 121,85 eurot, millest moodustab 75 eurot tagastamata laenu põhiosa, 0,05 eurot tasu laenu kasutamise eest (intress), 20,80 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 10.07.2012. a kuni 22.12.2015. a eest ja 26 eurot võla sissenõudmise kulu.
Välja mõista Exxx Pxxxxxxxxxxx AS-i MiniCredit kasuks viivis alates 23.12.2015. a tagastamata laenu põhiosalt (75 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni laenu põhiosa täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 75 eurot.
4.Jätta hagi suuremas ulatuses intressi ja viivise nõudes rahuldamata.
5.Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
2-15-113612 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta poolte menetluskulud 74 % ulatuses ExxxxPxxxxxxxxx kanda ja 26 % ulatuses AS-i MiniCredit kanda.
2.Välja mõista Exxx Pxxxxxxxxxxx AS-i MiniCredit kasuks menetluskulud summas 92,50 eurot. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS MiniCredit esitas 18.06.2015. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Exxx Pxxxxxxxxxxx laenulepingust tuleneva põhivõla ja viivise kokku 232 euro saamiseks. Võlgnikule tehti 22.06.2015. a makseettepanek, mida ei õnnestunud aga mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses sellega otsustas Pärnu Maakohus 31.08.2015. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja anda nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.05.10.2015. a esitas AS MiniCredit Tartu Maakohtule oma nõude Exxx Pxxxxxxxxx vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 191 eurot, millest 75 eurot on tagastamata laenusumma, 15 eurot tasumata intress, 75 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 26 eurot võla sissenõudmise kulu. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni 1,5 % põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem kui 75 eurot.
3.Kohus võttis hagi 19.10.2015. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 05.11.2015. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-15-113612
Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 09.06.2012. a arvutivõrgu vahendusel laenulepingu nr 152434813/250043578, mille alusel andis hageja kostjale laenu 75 eurot, tagasimakse tähtajaga 30 päeva. Lepingu järgi kohustus kostja määratud tähtajaks tagastama hagejale kokkulepitud tähtajaks 90 eurot. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames. Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. Kuna tegemist on tarbijalepingust tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida nõude õiguslikku alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei taotle. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg-t 1 ja § 436 lg-t 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi (edaspidi direktiiv) 93/13/EMÜ artiklis 6. sätestatud eesmärgiga, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad. Direktiivis sätestatu kohaselt ei oleks seda võimalik saavutada, kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus mõista selliselt, et tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
6.Kohus leiab, et arvestades hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingu tingimusi, saab lugeda tehingu heade kommetega vastuolu tõttu tühiseks. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal ja kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 2 teise lause kohaselt tuli tarbijakrediidilepingute puhul eeldada, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkti 6 (tl 23-24) kohaselt on laenulepingu, mille laenusumma on 75 eurot, tähtaeg 30 päeva ja tagasi makstav kogusumma 90 eurot, krediidikulukuse määraks 791 %. Eesti Panga poolt juunis 2012. a avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr oli 32,35 %. Hageja ja kostja vahelise lepingu krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega saab kehtinud TsÜS § 86 lg 2 alusel lugeda, et kostja kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kuivõrd krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 24 korda, tuleb lugeda, et kohustuste vahekord on erakordselt suures ulatuses tasakaalust väljas. Sellest tulenevalt ei pea kohus lepingu tühisuse tuvastamiseks täiendavalt laenusaaja sundolukorda hindama (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).
2-15-113612 Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kuni 01.07.2015. a kehtinud TsÜS § 86 lg 4 nägi ette, et kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa (75 eurot) ja laenu kasutamise aja eest intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 1. jaanuari 2012. a 1 %. Hageja nõuab laenu kasutamise eest tasu (intressi) 30 päeva eest. Intress 75 euro suuruse laenu kasutamise eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras 30 päeva eest on 0,05 eurot (tagastamata laenusumma 75 eurot x 0,002% x 30 päeva). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagastamata laenu põhiosa summas 75 eurot ja intress summas 0,05 eurot.
7.Kohus leiab, et põhjendatud on ka viivisenõue seaduses ettenähtud määras laenusumma tagastamisega viivitamise eest alates lepingu lõppemisest, s.o alates 10.07.2012. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 22.12.2015. a. Kuna poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud intressimäär (1,5 % tasumata summalt päevas). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kuni 15.04.2013. a seitse protsenti aastas ja alates 15.04.2013. a kaheksa protsenti aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostja laenusumma, s.o 75 euro tagastamisega olnud viivituses 1291 päeva (10.07.2012. a kuni 22.12.2015. a). VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (EKP intressimäär) on ajas muutunud. Viimane EKP intressimäär enne 01.01.2012. a oli 1 %, enne 01.07.2012. a 1 %, enne 01.01.2013. a 0,75 %, enne 01.07.2013. a 0,50 %, enne 01.01.2014. a 0,25 %, enne 01.07.2014. a 0,15 %, enne 01.01.2015. a 0,05 % ja enne 01.07.2015. a 0,05 %. Seega kujuneb viivis VÕS § 113 lg 1 määras perioodi 10.07.2012 – 31.12.2012. a eest 2,87 eurot (75 eurot x 0,0219 % x 175 päeva), perioodi 01.01.2013 - 15.04.2013. a eest 1,37 eurot (75 eurot x 0,0212 % x 86 päeva), perioodi 16.04.2013 – 30.06.2013. a eest 1,36 eurot (75 eurot x 0,0239 % x 76 päeva), perioodi 01.07.2013 – 31.12.2013. a eest 3,2 eurot (75 eurot x 0,0232 % x 184 päeva), perioodi 01.01.2014 – 30.06.2014. a eest 3,06 eurot (75 eurot x 0,0226 % x 181 päeva), perioodi 01.07.2014 – 31.12.2014. a eest 3,07 eurot (75 eurot x 0,0223 % x 184 päeva) ja perioodi 01.01.2015 – 22.12.2015. a eest 5,87 eurot (75 eurot x 0,0220 % x 356 päeva). Kokku on viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 20,80 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-15-113612
8.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue viivise saamiseks seadusjärgses määras pärast kohtulahendi tegemist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lgs 1 ettenähtud määras alates 23.12.2015. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 75 eurot, nagu hageja seda taotleb.
Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja nõue võla sissenõudmise kulude hüvitamiseks.
VÕS § 113 lg 5 sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on põhjendanud, et ta on saatnud kostjale kaks võla sissenõudmise kirja. Asjaolusid arvestades hindab kohus, et hageja võla sissenõudmise kulud on taotletud ulatuses, s.o kokku summas 26 eurot, mõistlikud ja põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 26 eurot.
10.Eeltoodut arvesse võttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa summas 75 eurot, tasu laenu kasutamise eest (intressi) summas 0,05 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 10.07.2012. a kuni 22.12.2015. a eest summas 20,80 eurot ja võla sissenõudmise kulu summas 26 eurot, s.o kokku 121,85 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras alates 23.12.2015. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 75 eurot. Ülejäänud osas, s.o intressi ja viivise nõudes suuremas ulatuses, jätab kohus hagi rahuldamata.
11.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 74% ulatuses, seega tuleb menetluskulud 74 %-i ulatuses jätta kostja kanda ja 26 %-i ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse määrata tema menetluskuluna kindlaks nõudelt tasutud riigilõiv summas 125 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Arvestades menetluskulude jaotust poolte vahel,
2-15-113612 tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskuludest 74 %. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 92,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.