Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

05. mai 2021, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-21

Tsiviilasi

N. P. hagi O. P.i vastu ühisvara jagamiseks

Menetlustoiming

hagi läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja N. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Denis Stepanov (e-post [email protected]) Kostja O. P. (isikukood xxxx, surnud xxxx).

RESOLUTSIOON

Jätta N. P. hagi O. P.i vastu ühisvara jagamiseks läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Hageja esitas kohtule hagi O. P.i vastu ühisvara jagamiseks. Hageja teavitas 27.04.2021 kohut kostja surmast. Rahvastikuregistrist nähtuvalt suri O. P. xxxx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 7 lg 2 tulenevalt algab inimese kui füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. O. P.i õigussubjektsus lõppes eeltoodust lähtudes xxxx. Pärast seda kuupäeva ei saa O. P. enam olla õiguste ja kohustuste kandjaks ei materiaalõiguse järgi ega ka tsiviilprotsessis. Seega ei saa O. P. olla pärast surma tsiviilprotsessis kostjaks. Kostja vara muutus pärandvaraks.

Pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärandvara jagatakse pärimisseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1151-09). Seega laheneb asi pärimismenetluses. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus asub eeltoodust tulenevalt seisukohale, et käesolevalt ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki enam esitatud hagiga saavutada, mistõttu jätab kohus hageja esitatud hagi läbi vaatamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kohus leiab, et TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb jätta asja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, siis kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks määrata menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Bome Kohtunik