2-21-52/19 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 04.01.2021 esitatud ja 21.01.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt õpib H. S. (hageja) xxx x. klassis ja on seda teinud katkematult ka täisealiseks saamisel. Seoses jätkuvate õpingutega ja nende katkematu jätkamise plaaniga tulevikus puudub hagejal sissetulek, mis võimaldaks tal ennast ise üleval pidada. Seoses statsionaarse õppetööga on hagejal ka omale sissetuleku leidmine õppimise ajal võimatu. Seega ei ole muutunud olukord võrreldes ajaga, kui hageja oli alaealine ja sai kostjalt ülalpidamist Eesti Vabariigi poolt kehtestatud miinimummääras ehk 292 eurot kuus. I. S. (kostja) on leidnud, et alates hageja täiealiseks saamisest ei ole põhjendatud enam hageja ülalpidamine eeltoodud miinimumulatuses ning iseseisvalt oletades ja otsustades on arvestanud, et hageja kulud kuus on oluliselt vähenenud. Kostja on ajavahemikul 20.09.2020 -30.12.2020 katnud ülalpidamiskulusid summas 172 eurot kuus. Hageja keskmised kulud ühes kalendrikuus on järgmised: eluasemekulud 178 eurot (s.h eluaseme laenumaksed, kindlustus, elektritarbimine, kütte – ja vee tarbimine ja prügivedu); riided ja jalanõud 75 eurot; kulutused toidule 200 eurot; sidekulud (telefon, arvuti, internet ja kodune internet) 22 eurot; kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele ja isiklikule hooldusele (juuksur, maniküür, kosmeetika jms), kokku 58 eurot; transport (kütus) 100 eurot; ettenägematud kulud (kooliüritused, huvitegevus, kultuuriüritused, kino jms) 50 eurot; koolikohustuse täitmine 5 eurot. Lisaks eeltoodule on hageja kindlustamaks oma katkematuid edasiõppimise võimalusi asunud tegema ettevalmistusi ning osaleb X poolt korraldavatel ettevalmistavatel kursustel, millele kulub ajavahemikul 25.01.2021-12.05.2021 kokku lisaks 275 eurot.

Vaatamata asjaolust, et hageja kulud ületavad EV poolt kehtestatud miinimummäära on hageja teinud kostjale ettepaneku tasuda tema katkematu hariduse omandamise tema kulusid jätkuvalt 292 euro ulatuses, arvestades, et selline kulu katmine on hädavajalik ja ei sea kostjat majanduslikult halvemasse olukorda, kuivõrd kostja täitis oma seadusest tulenevat kohustust samas ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni ja pidas seda põhjendatuks. Seoses sellega, et kulud hagejale on kantud teise vanema poolt suuremas ulatuses, on põhjendatud ka elatismaksete väljanõudmine tagasiulatuvalt. Kostja tegi omaalgatuslikud ümberarvestused alates hageja täiealiseks saamisest ja maksab kuus 172 eurot. Seose sellega palub hageja tagasiulatuvalt kostjalt välja mõista ka 4 kuu jooksul vähemmakstud ülalpidamisrahad, summas 480 eurot (292-172=120 x4). Hageja arvestab vähemmakstud kulusid vaid täiskuude septemberdetsember 2020 lõikes. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 292 eurot kuus, alates hagi esitamisest 04.01.2021, kuni hageja kõrghariduse omandamiseks õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, so xxx.a. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt vähemmakstud elatishüvitis perioodi 27.08.2020 kuni 03.01.2021 summas 480 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata või alternatiivselt vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 sätestatud lapsetoetuse määras (60 eurot), nö kostjale langevas osas. Ehk, hageja nõue on alates 292 eurot, seega tuleks sellest maha arvestada 30 eurot, kuivõrd selles ulatuses on hageja vajadused kaetud riikliku lapsetoetusega. Samuti märgib kostja, et tal on kokku kolm ülalpeetavat ning seaduse mõttes on teiseks lapseks O.M. S.. Hagejaga ühes leibkonnas elab ja on alaealise elatismääraga täies mahus ülalpeetav K. J. S.. Ainuüksi seetõttu oleks elatise väljamõistmine maksimaalses ulatuses ebaõiglane noorima lapse seisukohalt, kuivõrd kostja peab igapäevaselt ülal pidama antud juhul kolme last – ehk maksimaalses ulatuses elatise väljamõistmine tähendaks seda, et kostja kolmas laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Kostja leiab, et antud juhul on põhjendatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi. Vastasel juhul viib hageja nõue olukorrani, kus kostja enda ülalpidamine ja kolmanda lapse ülalpidamine saavad selgelt kahjustatud, samas kui hageja tegelikud vajadused nii suurt elatist ei eeldagi. Kostja on veendunud, et hagejal ei kulu ühelgi juhul ühes kuus 688 eurot, samas kui kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale 292 eurot elatiseks, kahjustamata seejuures olulisel määral enda ja enda teiste alaealiste laste ülalpidamist. Kostja leiab, et hageja esitatud igakuiste kulude ülevaade on ülepaisutatud ning ei vasta hageja tegelikele vajadustele. Esitatud suuruses kulud ei ole eluliselt usutavad. Kostja hinnangul tuleks antud juhul ka arvestada, et hageja on täiskasvanud inimene ning ennastõigustav ja väär on väide, et omale sissetuleku leidmine õppetöö ajal on võimatu. Ülikoolis

5.Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 688 eurot, s.h eluasemekulud 178 eurot; riided ja jalanõud 75 eurot; kulutused toidule 200 eurot; sidekulud 22 eurot; kulutused tervishoiule, hügieenitarvetele ja isiklikule hooldusele 58 eurot; transport 100 eurot; ettenägematud kulud 50 eurot ning koolikohustuse täitmine 5 eurot. Lisaks on hageja viidanud X poolt korraldavatele ettevalmistavatele kursustele, millele kulub ajavahemikul 25.01.2021-12.05.2021 kokku lisaks 275 eurot. Kuna kostja on esitanud kulude suuruse osas vastuväiteid, siis peab kohus nõude lahendamisel vajalikuks esmalt hinnata hageja igakuiste kulude põhjendatust. 5.1 Hageja eluasemekulud koosnevad hagiavalduse kohaselt eluaseme laenumaksetest, kindlustusest, elektri-, kütte- ja vee tarbimisest ning prügiveo arvetest. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt nii kommunaalkulude kandmisel, kui ka laenumaksete ja kindlustuse kandmisel, kuna neid saab pidada eluasemevajaduse rahuldamiseks. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja peres on kokku 4 liiget. Seega tuleb eluasemekulude kogukulud jagada neljaga. Kuna hageja on selgitanud, et üheks perekonnaliikmeks on L. L., siis on eluliselt usutav, et osaliselt on ka eluasemekulude arved esitatud tema nimel. Seega saab eluasemekulude suuruse kindlakstegemisel arvestada ka L. L. nimele esitatud arvetega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ema tasunud 2020 aastal laenumakseid kokku 4461,75 euro ulatuses, s.o igakuiselt keskmiselt 371,81 eurot (tlk 26). Hageja osa moodustab sellest 92,95 eurot (371,81/4). Kodukindlustuse aastane makse on tõendatud 72

euro ulatuses (tlk 27), millest hageja osa moodustab igakuiselt 1,50 eurot (72/12 kuuga/4). Elektri igakuine keskmine makse esitatud X AS-i arvete kohaselt on ca 81,96 eurot (tlk 28, 98, 104, 111, 118, 125, 132), mis teeb hageja osaks 20,49 eurot (82/4). X OÜ arvete kohaselt on keskmiseks küttekuluks 83,43 eurot (tlk 29, 105, 112, 119, 126, 133), millest hageja osa moodustab 20,86 eurot (83,43/4). AS-i X arvete kohaselt on keskmiseks vee- ja kanalisatsioonikuluks 42,18 eurot (kd I lk 30, 103, 110, 117, 124, 131, 139), mis teeb hageja osaks 10,55 eurot (42,18/4). X AS-i arvete kohaselt on igakuine konteineri tühjendamise ja laenutamise kulu 8,45 eurot (kd I lk 99, 106, 113, 120, 127, 134), mis teeb hageja osaks 2,11 eurot (8,45/4). Hageja eluasemekulud on seega põhjendatud kokku ca 148,46 eurot. 5.2 Kohus selgitab, et üldtuntud on asjaolu, et nii alaealised, kui ka täiskasvanud vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Arvestades hageja vanusega, ei pea aga kohus usutavaks, et igakuiselt tuleks riideid osta. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja ei kasva enam oma riietest välja ning tal on võimalus valida, millisest poest ja millise hinnaga kaupa ostetakse. Kohus peab põhjendatud kuluks 50 eurot. 5.3 Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on samuti üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas on kohtu hinnangul 200 eurot toidukulude osas ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Kohus peab mõistlikuks toidukuluks igakuiselt 140 eurot. 5.4 Sidekulude osas on hageja selgitanud, et need koosnevad vaid koduinterneti ja televisiooni kasutamise kuludest, kuna mobiiltelefoni arveid kattis jaanuarini kostja. Veebruaris lisandus ka mobiiltelefoni kulu. Samuti on hageja selgitanud, et kuna Alliku külas puudub kaabliga internet, siis üks teenusepakkuja ei kata pere vajadusi ja televisioon ja internetiteenus tulevad erinevatelt teenusepakkujatelt. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks arved X AS-lt, X OÜ-lt, X AS-lt ning X AS-lt (kd I lk 31, 32, 33, 100, 101, 102, 107, 108, 109, 114, 115, 116, 121, 122, 123, 128, 129, 130, 135, 136, 137, 138). Arvestades, et koduinterneti ja televisiooni kasutamise kulud esitatud arvete kohaselt ületavad keskmiselt 90 eurot, siis leiab kohus, et hageja väljatoodud sidekulu 22 eurot on igati mõistlik ja põhjendatud. 5.5 Hageja on menetluses selgitanud, et tal on xxx, xxx. Lisaks kulub hagejale valuvaigisteid puusavalude leevendamiseks (x, x). Kohus peab eluliselt usutavaks, et aegajalt tuleb tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks, vitamiinid). Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igakuiselt hügieenikulusid, s.h kulud pesemistarvetele, hügieenitoodetele, kreemidele. Kohus arvestab s.h ka hageja vanusega. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid, et tal esineks kroonilist ninakinnisust või muid tervise probleeme, mille tõttu peaks ta igakuiselt ostma kallemaid retseptiravimeid või kreeme. Kohus loeb mõistlikuks tervishoiu- ning hügieenikuluks kokku 40 eurot.

5.6 Transpordi kulude osas on hageja selgitanud, et ta õpib X, mis asub kodust 9 km kaugusel, mida autoga läbitakse ca 20 minutit ja pidav ummikutes liiklemine suurendab oluliselt kütusekulu. Põhjusel, et bussigraafikud ei sobi kooli tundide aegadega ja buss ei kuulu Tallinna tasuta ühistranspordi alla on pilet tasuline. Lisaks käib hageja, seoses autokoolis käimisega, tegemas õppesõitu millele kulub samuti kütust. Samuti on hageja märkinud, et hageja igapäevase elu juurde kuulub ka vanavanemate külastamine Hiiumaal ja sugulaste sõprade külastamine Põltsamaal. Hageja transport kooli on kuus ca 360 km mille läbimiseks kulub kütust ca 32 euro eest. Põltsamaale ja tagasi on 280 km. Hageja käib seal ca 2 korda kuus ja kulu on 48 eurot (sisaldab ka sõite Hiiumaale). Õppesõit ja muud käigud Tallinnas on kuus ca 280km ja lisavad kütusekulule 20 eurot. Seega hagejale kulub kütuse peale kuus ca 100 eurot. Kuigi hageja on tõendanud kauguse kodust koolini (tlk 206, 207), siis ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et bussigraafikud ei sobiks koolitundide aegadega või et bussipilet oleks hagejale tasuline. Samas on kohtu hinnangul usutav, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida ning aja kokkuhoiu mõttes ei ole igakord mõistlik ka ühistransporti kasutada. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada aeg-ajalt vanavanemate külastamist Hiiumaal (kd I lk 196-201). Autokoolis käimist ja selle igakuist maksumust ei ole aga hageja tõendanud. Üksik makse igakuist kohustust ega sellega seotud kütusekulu ei tõenda (kd I lk 205). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks transpordikuluks kokku 40 eurot. 5.7 Kohus loeb eluliselt usutavaks, et aeg-ajalt võib tekkida ka vajadus teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole kaetud muude hageja nimekirjas märgitud kululiikidega, s.h nt matemaatika riigieksamiks ettevalmistaval kursusel osalemine (kd I lk 36, 37), arvuti ostmine (kd I lk 185). Ka nimetatud kulude suurus võib kuude lõikes erineda. Kuna hageja käib koolis, siis on usutav, et hagejal tekivad kulud ka seoses erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud jms). Kohus peab mõistlikuks muuks kuluks koos õppevahendite kuluga kokku 55 eurot. 5.8 Hageja on esitanud kohtule ka tšekke toidukulude, riiete ja jalanõude kulude, kütuse ja apteegikaupade ja muu tarbekaupade tõendamiseks (kd I lk 141-195, 202). Kohus ei pea vajalikuks eraldi igale tšekile hinnangut anda. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et vastavaid kulutusi tehakse. 5.9 Eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised kulud kohtu hinnangul põhjendatud kokku 495,46 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab ca 248 eurot.

9.Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 27.08.2020 kuni 03.01.2021 summas 480 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Tsiviilasja materjalide kohaselt on elatise tasumise küsimust pooled arutanud juulis 2020 (kd I lk 19, 60). Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud vähemmakstud kulusid täiskuude september-detsember eest. Nimetatud perioodil tuli kostjal tasuda hagejale kokku 992 eurot (4x248). Kostja on tasunud antud perioodil kokku 688 eurot (kd I lk 18). Samuti on kostja tasunud hageja septembri, oktoobri, novembri ja detsembri telefoniarved kogusummas 52,75 eurot (koos käibemaksuga) (kd I lk 62-65). Kohtu hinnangul saab nimetatut pidada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Seega on kostjal tasumata 251,25 eurot.