(Täiendav otsus)
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-13840
Tsiviilasi
AS XXXhagi XXXvastu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1721,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS XXX(registrikood XXX, aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja Monika Paade (isikukood 46103252794, aadress Lai 29, 51014 Tartu, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, kinnipeetavana viibimiskoht
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
2-15-13840 Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Hageja palub kostjalt välja mõista järelmaksu võlg 1 675, 38 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja viivis 5,81 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja väitel sõlmisid 07.12.2014 kostja ja AS XXX järelmaksu müügileping nr XXX, mille alusel ostis kostja müüjalt kaupu maksumusega 1 609,86. Leping on sõlmitud arvutivõrgu vahendused e- poes. Hagiavaldusele on listaud e- teeninduse logi väljavõtted, mille kohaselt on kostja ennast autoriseerinud Nordea panga vahendusel 2014.12.07 kell 21:28:14,670 ning aktsepteerinud lepingu tingimused (sõlminud lepingu) kell 21:30:15,572. Järelmaksu müügilepingu p. 2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik Müüja ja XXXAS vahel sõlmitud faktooringulepingust, mille tingimustest tulenevalt on faktooril õigus lepingust tulenevaid nõudeid sisse nõuda ja makseid vastu võtta kuna müüja on loovutanud lepingust tulenevad nõuded ostja suhtes faktoorile. Järelmaksu müügilepingu tingimuste p. 3 kohaselt kohustus ostja tasuma lepingust tulenevad maksed XXXAktsiaseltsile vastavalt XXX poolt esitatud arvetele. Kostja ei tasunud ühtegi esitatud arvet. Hageja ütles järelmaksu müügilepingu üles makseviivituse tõttu 31.03.2015 järelmaksu müügilepingu punkt 12 alusel. Lepingu ülesütlemisel kuulub tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intresside ja viivistega ning lisaks on õigus nõuda lepingu ülesütlemisega kaasnevate kulude hüvitamist. Arvel nr 03201501521367 on fikseeritud kaupade jääkväärtus lepingu ülesütlemise hetke seisuga summas 1489,32 eurot. Hageja saatis kostjale arvetega koos võlanõuded ja lepingu ülesütlemise hoiatused 28.02.2015; 31.03.2015, kuid kostja võlanõudele ei reageerinud. Järelmaksu lepingu punkt 3 järgi on viivis 0,15% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab lepinguline tasu s.o. võla sissenõudmiskulu 40 eurot vastavalt XXX hinnakirja p. 2.8. Vastavalt järelmaksu müügilepingu punktile 13 on XXX nõudmisel Ostja kohustatud hüvitama XXX seoses XXX ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sealhulgas sellekohased XXX hinnakirjas sätestatud kulud.
2-15-13840 Kostja seisukohad Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja väitel ei ole ta AS-ga XXX lepingut sõlminud ega kaupa saanud. Kostja ei ole elanud aadressil Mustamäe tee 78. Kohtu põhjendused Tutvunud toimiku materjaliga ja hinnates tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja esitatud menetlusdokument (arvuti logi, tl 8-9) väljendab kohtu hinnangul küll hagejapoolset kinnitust lepingu sõlmimise osas, kuid ei oma kaalu tehingu toimumise kindlaks tegemisel. Kohus selgitab, et kuigi vaidlusaluse müügitehingu puhul kehtib vormivabadus, siis elektroonilise vormi (TsÜS § 80) järgimata jätmisel arvutivõrgu vahendusel sõlmitud lepingu puhul, on lepingupooled võtnud kõrgendatud riski lepingu tõendamise osas. Kuna hageja ei ole esitanud tõendit ka selle kohta, et kostja on kauba vastu võtnud, siis ei saa kohus lugeda tuvastatuks, et pooled on vaidlusaluse müügilepingu sõlminud. Ainuüksi arvete esitamine ei saa tõendada müügilepingu sõlmimist. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole esitatud faktiväiteid tõendanud. Kuna TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, kuid kostjal ei ole käesolevas menetluses kulusid, siis jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.