MITTETULUNDUSÜHINGU XXXX hagi XXXX vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja MITTETULUNDUSÜHING XXXX(registrikood
esindajad
XXXX), seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja XXXX(isikukood XXXX)
2.Kohustada XXXX oma kulul avaldama 02.09.2014 ebaõigete andmete avaldamisega samal viisil veebipõhise suhtlusvõrgustiku www.facebook.com grupis Kassisõbrad järgmine teade: „Mina, XXXX, avaldasin 02.09.2014 ebaõige faktiväite, et MITTETULUNDUSÜHING XXXX kasutab oma töös mürgisüsti ilma uinutava süstita, mis põhjustab loomadele 15-20 minutit väljakannatamatuid piinasid. Eeltoodud väide ei vasta tõele“.
3.Jätta rahuldamata MITTETULUNDUSÜHINGU XXXX hagi teiste ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2-15-3860 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.MITTETULUNDUSÜHINGU XXXXmenetluskulud jätta 5 % ulatuses XXXX kanda ja XXXX menetluskulud jätta 95 % ulatuses MITTETULUNDUSÜHINGU XXXX kanda.
2.Rahuldada
MITTETULUNDUSÜHINGU
XXXX
menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
3.XXXXl meneltuskulud puuduvad.
4.Välja mõista XXXX MITTETULUNDUSÜHINGU XXXX kasuks menetluskulud 36 eurot.
5.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb XXXX tasuda
MITTETULUNDUSÜHINGULE
XXXX
hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt (36 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.12.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.MITTETULUNDUSÜHINGU XXXX(hageja) esitas 12.03.2015 maakohtule hagi XXXX (kostja) vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ilmusid veebipõhise suhtlusvõrgustiku www.facebook.com grupis Kassisõbrad kostja kommentaarid. Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud andmed on ebaõiged ning kostja peab need eemaldama ja ümber lükkama. Ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Ebaõiged andmed on siiani kättesaadavad ning hagejal on õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist ning nõuda andmete eemaldamist võlaõigusseadus (VÕS) § 1055 lg 1 alusel. Kostja avaldas, et: a) hageja kasutab oma töös mürgisüsti ilma uinutava süstita, mis põhjustab loomadel 1520 min väljakannatamatuid piinasid. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju;
2-15-3860 b) hageja ei pea kinni seaduse nõudest loomade hoiupagas hoidmise osas 14. päeva jooksul. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju; c) hageja nn "prügiveoteenuse-tarbimise-statistika" kohaselt viiakse iga kuu mitu tonni elutuid kehakesi prügimäele. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju; d) hageja juures on võimalik tasuda ainult sularahas. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju; e) hageja selle juhatuse liikme XXXX näol tegeleb loomade väärkohtlemise ja piinamisega. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju. Hageja leiab, et XXXX näol on tegemist hagejaga seotud isikuga ja kommentaarid hageja seadusliku esindaja tegevuse kohta on samuti väited hageja kohta; f) hageja tegevuses esinevad seaduse rikkumised. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju; g) kass Robi oli raskelt haige tema loovutamisel hagejalt kostjale. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju; h) kass Robi oli hageja poolt abita jäetud. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju; i) kass Robi sai invaliidiks hageja varjupaika sattumisel. Eeltoodud faktiväite osas nõuab hageja andmete eemaldamist, ümberlükkamist ja mittevaralist kahju; Hageja nõuab kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist selliselt, et kostja avaldab järgmist: “Mina, XXXX, avaldasin hageja kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. Käesoleval veebilehel avaldasin aastatel 2014 ja 2015 kommentaarid, milledes sisaldusid sh minu väited, et hagejale on võimalik tasuda loovutustasu ainult sulas, hageja näol on tegemist kasside tapamajaga ning kassid on seal kuses, veres, väiksemad tambitakse surnuks; et hageja kasutab oma töös mürgisüsti ilma uinutava süstita, mis põhjustab loomadel 15-20 min väljakannatamatuid piinasid ja hageja ei pea kinni seaduse nõudest loomade hoiupagas hoidmise osas 14. päeva jooksul; hageja nn "prügiveoteenuse-tarbimise-statistika" kohaselt viiakse iga kuu mitu tonni elutuid kehakesi prügimäele ning hageja tegevuses esinevad seaduse rikkumised ning et kass Robi oli hageja poolt abita jäetud ja sai invaliidiks hageja varjupaika sattumisel. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune faktiline alus ning nimetatud minu väited olid tõele mittevastavad ja ma lükkan minu poolt avaldatud ebaõiged andmed umber.
XXXX”.
Alternatiivselt palub hageja, et kui tegemist on väärtushinnangutega, siis tuleb kostjat kohustada esitama avalik vabandus hageja ees. Hageja nõuab kostjalt mittevaralist kahju, sest kostja on teotanud hageja mainet ning head nime. Tegemist on mittetulundusühinguga, mille põhiline eesmärk ja ülesanne on loomadele öömajaja varjupaigateenuse osutamine. Ebaõigete andmete avaldamine mõjutab olulisel määral avalikkust, kelle abiga (annetused) hageja eksisteerib, arendab oma tegevust ja pakutavate teenuste arvu. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu, et kostja poolt avaldatud andmed on faktiväited. Faktiväideteks on andmed a), f), g) ja h). Kostja avaldas tõele vastavaid andmeid ja kohaseid väärtushinnanguid. Kass Robil tuvastatud seisund kujunes välja 1-1,5 nädala jooksul ja ta viibis enne loomakliinikut 2
2-15-3860 nädalat hageja juures. Kass Robi haigestus hageja juures ja tema eluohtliku seisundi põhjustas primaarse infektsiooni ravita jätmine. Teised andmed on kostja isiklikud ja subjektiivsed arvamused ning hinnangud hageja tegevusele. Kostja ei ole avaldanud väidet b) hageja poolt esitatud sõnastuses ja tähenduses. Kostja avaldas kahtlust, kas hageja juurde sattunud kasse hoitakse hageja juures seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Sellise kahtluse tekitas hageja isiklik kogemus kui ka kolmandate isikute poolt saadud info. Tallinna Linnavalitsuse keskkonnateenistuse esindaja on meedias avaldanud, et 2012. a eutaneeriti Tallinnas püütud kassidest enne 14 päeva möödumist 449 kassi. Hagejat on sellises tegevuses ka 2013. a kahtlustatud. Väide d) oli konkreetne vastus teisele foorumivestluses osalenud isikule, et ka temalt nõuti hageja juures looma loovutustasu maksmist sularahas. Kostja ei avaldanud, et hageja juures saab tasuda ainult sularahas, vaid kostja väitis, et konkreetselt temalt nõuti tasu maksmist sularahas. Kostja leiab, et see asjaolu ei saa kahjustada hageja mainet. Sularahatehingud ei ole Eestis keelatud ning see on paljude müüjate juures tavapraktika. Kostja eesmärk ei olnud analüüsida hageja finantskäitumist. Väited c) ja e) on väärtushinnangud, millega kostja andis hinnangu hageja suhtumisele „tõelistesse tänavakassidesse“, mitte avaldada konkreetseid arve hageja poolt igas kuus „toodetud“ loomsete jäätmete hulga osas. Tegemist on piltliku keelekasutusega. Kostja on jälginud hageja tegevust pikema aja vältel. Loomade väärkohtlemine tähendab loomade kohtlemist viisil, mida antud ühiskonnas ja kultuuriruumis ei peeta õigeks ega kiideta heaks. Haiget looma ei saa jätta asjakohase ravita. On õige nimetada hageja tegevust „loomade piinamisena“. Tegemist on looma kohtlemisega viisil, mis põhjustab loomale piinu. Kui haige loom jäetakse ravita, lisanduvad uued ja raskemad sümptomid, siis sellega kaasneb loomale füüsiline piin. Väide f) on kostja subjektiivne hinnang hageja tegevusele ja kostja on oma hinnangut põhjendanud. See põhineb kass Robi juhtumile. Tegemist on kohase, põhjendatud ja adekvaatse seisukoha ja kriitikaga, sest väljaütlemine põhines objektiivsetel asjaoludel. Enne kostjat avaldati samasisulisi seisukohti. Kostja nõustus nende seisukohtadega, et tegemist on loomade väärkohtlemisega. Isegi kui tegemist ei ole kohase hinnanguga, siis kostja ei saanud hageja mainet kahjustada, sest selline mainekahju oli nimetatud suhtlusgrupis hagejale juba tekkinud. Suhtlusgrupis osalejad keskendusid oma isikliku frustratsiooni väljendamisele ja teistele grupiliikmetele jagamisele. Kostja ei avaldanud andmeid avalikkusele ehk määratlemata hulgale isikutele ning ei toimunud muutust isikute suhtumises, kellele andmeid avaldati. Kostja motiiv ei olnud hagejat kahjustada, vaid ta soovis jagada oma tundeid ja mõtteid teiste liikmetega, keda ühendab sarnane maailmavaade ja –taju. Kostja leiab, et hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimise asjaolusid tõendanud. Kostja poolt avaldatud väited ei saanud hagejale mittevaralist kahju tekitada. Isiku maine kujutab endast objektiivset asjaolu, ehk seda, mida teised isikud arvavad. Hageja üleüldine maine on halb. Eestimaa Loomakaitse Selts on andnud hagejale „Aasta Loomavihkaja“ tiitli. Andmed avaldati suletud suhtlusgrupis, kus osales kümmekond liiget. Andmete avaldamise ajendiks oli hageja enda käitumine konkreetsetes juhtumites. Hagejal oli võimalus teiste õiguskaitsevahendite kasutamiseks enne kohtusse pöördumist. Kostja vaidleb vastu hageja alternatiivsele vabandamise kohustamise nõudele, sest vastav õiguskaitsevahend Eesti õiguskorras puudub. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjas tähtsust omavad vaidlustamata asjaolud: •
veebipõhise suhtlusvõrgustiku www.facebook.com grupis Kassisõbrad ilmusid 02.09.2014, 19.02.2015 ja 05.03.2015 järgmised kostja poolt kirjutatud kommentaarid (kirjapilt muutmata):
2-15-3860 a) „Varjupaik ka ei ole kohane, arvestades taustainfot, st milline saaks seal nende nupide edasine saatus olema (mürgisüst ilma uinutava süstita ehk 15-20 min koledat krambitamist. Lisaks kogu sellele eelnev koledus)“ (I kd tl 10); b) „Minu ette heide hoiupaigale on vaid üks: tõelisi koduta kassikesi ei pea nad inimeseks. nendest enamus ei jõua iial kodulehele ning siiralt kahtlen, kas neile 14päeva-reegel kohaldub. Need kiskinid on nende jaoks nagu prügi tänavalt, millest tuleb lihtsalt vabaneda. Ja kuna tegemist on prügiga, siis pole mõtet ka nende peale narkoosisüsti raisata. Piisab surmasüstist. Mis ka sellest, et kiskini jaoks tähendab see min 15 min koledaid krampe jms. Sellised loomad kajastuvad vaid nende prügiveoteenuse-tarbimise-statistikas, ehk siis, et mitu tonni kuus nende elutuid kehakesi prügimäele viiakse!“ (I kd tl 9); c) „Gerli – vastaksin ise sinu küsimusele. Vastus on jaatav ehk Jep. Meil kõigil on vähemalt 1 tõend – XXXX ütlus. Lisaks on siit foorumist aeg-ajalt lugeda olnud, kes kuipalju tallinna varjupaigas maksma pidi – sularahas (!)“ (I kd tl 12); d) „See ON loomade väärkohtlemine, mille XXXX tegeleb! Kuni 4nda märtsini 2015 üritasin seda mitte uskuda. Aga nähes väikese Robikese piinarikast võitlust oma pisikese elu nimel, ja mõeldes nendele, kes samasuguses v veel hullemas konditsiooni Lara kätesse jäid... see tekitab toorest viha sellise eba-inimese vastu! ta on kordi hullem, kui XXXX kuna XXXX ohvreid on kordi rohkem! ja vastavad ametkonnad on kaasosalised – aastaid (!) on see lahing kestnud ja ikka ei suuda ükski ametnik tuvastada varjupaiga poolseid rikkumisi! ikka jätkuvalt tuvastavad ametkondlikud kontroll-reidid, et kõik on kõige paremas korras!!! tsiviliseeritud riigis ei ole see lihtsalt võimalik! Lara tuleks loomapiinamise eest 1,7 aastaks reaalsesse vangistusse saata. kõik see sai minule isiklikult selgeks „tänu“ sõnumitooja Robikesele. üks asi on kogu sellest koledusest kusagilt lugeda, absoluutselt teine asi seda ise kõike otseselt pealt näha. raskelt haige looma abitust! kes varjupaika minnes oli lustiline ja muretu heas toitumuses poisiklutt ja kes väljus varjupaiga väravatest totaalse invaliidina! st kes suudeti paari nädalaga Lara ja tema metslaste pundi poolt ebainimlikult sandistada! sõnad ei suuda minu frustratsiooni väljendada...“ (I kd tl 11).
5.Hageja leiab, et eeltoodud kommentaarides on hageja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid (I kd tl 121-122): a) hageja kasutab oma töös mürgisüsti ilma uinutava süstita, mis põhjustab loomadel 1520 min väljakannatamatuid piinasid; b) hageja ei pea kinni seaduse nõudest loomade hoiupagas hoidmise osas 14. päeva jooksul; c) hageja nn "prügiveoteenuse-tarbimise-statistika" kohaselt viiakse iga kuu mitu tonni elutuid kehakesi prügimäele; d) hageja juures on võimalik tasuda ainult sularahas; e) hageja selle juhatuse liikme XXXX näol tegeleb loomade väärkohtlemise ja piinamisega; f) hageja tegevuses esinevad seaduse rikkumised; g) kass Robi oli raskelt haige tema loovutamisel hagejalt kostjale; h) kass Robi oli hageja poolt abita jäetud; j) kass Robi sai invaliidiks hageja varjupaika sattumisel. Hageja nõuab kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist, kahju tekitava käitumise lõpetamist (andmete eemaldamine) ja mittevaralise kahju hüvitamist.
2-15-3860
6.Esmalt käsitleb kohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 tähenduses nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist ka faktiväite avaldamiseks. VÕS § 1047 lg 4 eeldab, et avaldatud on faktiväiteid. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1161-05, p 10; nr 3-2-1-5-07, p 26 ja nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 ei kohaldu väärtushinnangute avaldamise korral. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õiged või ebaõiged. Riigikohtu praktika järgi tuleb VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16105, p 13).
7.Kui avaldatud faktiväited on hageja mainet kahjustavad, siis lasub nende väidete õigsuse tõendamise koormus kostjal kui nende väidete avaldajal. Kohus märgib, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-6710, p 21). Seega ei saa kohus vaidluse lahendamisel tugineda hageja arusaamale, et kuidas hageja neid väiteid mõistis.
8.Kohus leiab, et väide a) (hageja kasutab oma töös mürgisüsti ilma uinutava süstita, mis põhjustab loomadel 15-20 min väljakannatamatuid piinasid) on liitväide, mis sisaldab faktiväiteid: hageja kasutab loomade surmamisel mürgisüsti (eutaneerimine) ilma uinutava süstita (ilma narkoosiaine manustamiseta); loomadele põhjustab see 15-20 min väljakannatamatuid piinasid. Kostja on selgitanud, et sellised andmed said talle teatavaks ühe juhuslikult kohatud isiku ütlustest (u 2013. a talvel) ja ajaleheartiklist (2014. a kevad-suvi). Kostja leiab, et ta ei saa neid asjaolusid eraisikuna tsiviilkohtumenetluses tõendada. Kostja on esitanud asjaolud ja XXXX’i kirjalikult antud seletuse, mis võiksid eeltoodud väidete õigsust kaudselt tõendada (I kd tl 177-178).
9.Kostja on kohtule esitanud tõenditena menetlusosalisteks mitteolevate isikute kohtule adresseeritud selgitused. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Isikute ütluste arvestamiseks on TsMS § 229 lg-s 2 ette nähtud üldjuhul kaks võimalikku protsessivormi: tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Võimalikuks tõendi liigiks on ka dokumentaalne tõend, mis TsMS § 272 lg 2 järgi hõlmab muuhulgas ametlikke ja isiklikke kirju. Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272
2-15-3860 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-15, p 18). Sealjuures ei ole tegemist siiski tunnistaja ütlusega TsMS § 251 või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel.
10.Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel, kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) ning asjaolul, et vaidlustatud andmete esmaavaldajaks ei ole kostja (vt Riigikohut lahend nr 3-2-1-17-05, p 27). Anonüümselt allikalt saadud informatsioon jääb paljasõnaliseks ja kontrollimatuks ning ei muuda asjaolude tõendamise koormust. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud väite a) tegelikkusele vastavust ning kostjal lasub väite a) ümberlükkamise kohustus.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja käsitlenud väidet b) (hageja ei pea kinni seaduse nõudest loomade hoiupagas hoidmise osas 14 päeva jooksul) sellisena nagu kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kostja on avaldanud väite: „ning siiralt kahtlen, kas neile 14 päeva-reegel kohaldub“. VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Kohtu hinnangul ei saa kostja väitest teha konkreetset järeldust, et hageja ei pea kinni seaduse nõudest hoida loomi hoiupaigas 14 päeva. Kostja on avaldanud isiklikku kahtlust asjaolu suhtes ning kohtu hinnangul on eeltoodud väite näol tegemist väärtushinnanguga.
12.Kohus nõustub, et väite c) puhul ei ole kostja avaldanud, et hageja nn "prügiveoteenusetarbimise-statistika" kohaselt viiakse iga kuu mitu tonni elutuid kehakesi prügimäele. Kostja ei ole oma kommentaaris avaldanud, et kui palju tapetuid loomi prügimäele hageja poolt viiakse. Kohtu hinnangul tuleb vaadelda kostja kommentaari tervikuna. Kostja avaldas: „Minu ette heide hoiupaigale on vaid üks: tõelisi koduta kassikesi ei pea nad inimeseks. nendest enamus ei jõua iial kodulehele ning siiralt kahtlen, kas neile 14päeva-reegel kohaldub. Need kiskinid on nende jaoks nagu prügi tänavalt, millest tuleb lihtsalt vabaneda. Ja kuna tegemist on prügiga, siis pole mõtet ka nende peale narkoosisüsti raisata. Piisab surmasüstist. Mis ka sellest, et kiskini jaoks tähendab see min 15 min koledaid krampe jms. Sellised loomad kajastuvad vaid nende prügiveoteenuse-tarbimise-statistikas, ehk siis, et mitu tonni kuus nende elutuid kehakesi prügimäele viiakse!“. Kohtu hinnangul on kostja andnud hinnangu hageja suhtumisse kodutute kasside osas. Kostja eesmärgiks ei olnud avaldada faktiväidet hageja prügiteenuse tarbimise mahu osas. Kui eeldada, et eeltoodud väärtushinnang sisaldab ka faktiväidet, siis vastab tõele, et surnud loomad on loomsed jäätmed, mida käideldakse jäätmetena.
13.Hageja leiab, et kostja on avaldanud, et hageja juures on võimalik tasuda ainult sularahas. Kohtu hinnangul tuleb väite d) puhul hinnata, mida kostja avaldas. Kostja kommenteeris: „Gerli – vastaksin ise sinu küsimusele. Vastus on jaatav ehk Jep. Meil kõigil on vähemalt 1 tõend – XXXX ütlus. Lisaks on siit foorumist aeg-ajalt lugeda olnud, kes kuipalju tallinna varjupaigas maksma pidi – sularahas (!)“. Kostja on selgitanud, et foorumis tekkis arutelu hageja juures tasumise kohta. Kostja avaldas, et talle on teada üks juhtum, et hageja nõudis sularahas tasumist. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei avaldanud, et hageja juures saab tasuda ainult sularahas. Kohtu hinnangul ei ole sularahas tasumise nõudmise asjaolu avaldamine, isegi eeltoodud kontekstis, hageja mainet
2-15-3860 kahjustav. Kohus on pooltele selgitanud tõendamiskoormist, millest tulenevalt tuli hagejal tõendada eeltoodud väite ebaõigsust (I kd tl 224). Seega pidi hageja tõendama, et ta ei ole nõudnud tasumist sularahas. Hageja on esitanud väljavõtte internetileheküljelt www.pets.ee, et hageja administraatori juures tuleb sõlmida loovutusleping ja tasuda looma eest sularahas või kaardiga (I kd tl 238). Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud tõend kostja väite ebaõigsust.
14.Väite e) osas tuleb kohtul anda hinnang, kas kostja kommentaarist saab välja lugeda, et hageja selle juhatuse liikme XXXX näol tegeleb loomade väärkohtlemise ja piinamisega. Kommentaar algab: „See ON loomade väärkohtlemine, mille XXXXtegeleb!“. Kostja leiab, et ta on andnud hinnangu ning sellise hinnangu andmiseks on piisav faktiline aluspõhi olemas. Kostja selgitab, et ta omistas hageja tegevuse hageja juhatajale ainuisikuliselt, e kostja ei avaldanud andmeid hageja tegevuse suhtes. Kohus leiab, et käsitledes kommentaari tervikuna, on kostja avaldanud andmeid XXXX ning tema tegevuse suhtes mittetulundusühingu juhatuse liikmena. Nimetatud andmete ümberlükkamist ega avaldamise lõpetamist ei saa nõuda hageja, kuna tema õigusi ei ole sellega rikutud.
15.Väite f) osas leiab kohus, et kostja avaldatust saab järeldada, et hageja tegevuses esinevad seaduse rikkumised. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et faktiväide järelduks artikli sisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13). Eeltoodud väite on kostja avaldanud seoses kass Robi juhtumiga ning tema väide hageja tegevuses esinevate rikkumiste kohta tulenevad eeltoodud juhtumist. Seega käsitleb kohus eeltoodud väitele lisaks väiteid g) kass Robi oli raskelt haige tema loovutamisel hagejalt kostjale, h) kass Robi oli hageja poolt abita jäetud ja j) kass Robi sai invaliidiks hageja varjupaika sattumisel. Loomakaitseseaduse (LoKS) § 4 lg 1 kohaselt looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud juhud ja käesoleva seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. LoKS § 5 lg 2 kohaselt kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud korras. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja vajaduse korral ravi. Vaidlustamata on asjaolu, et kostja võttis hageja juurest 04.03.2015 noore kassi, kelle nimeks sai Robi. Hageja kinnitusel oli loom täiesti terve ja talle oli tehtud veterinaarmeditsiiniline läbivaatus. Hageja ei vaidlusta eeltoodud asjaolu. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et loom haigestus kostja juures 05.03.2015 hommikul. Kostja viis kassi loomakliinikusse Osaühing XXXX(samuti nimetatud XXXX), kus tuvastati loomal eluohtlik seisund (I kd tl 167). Kassi ülevaatusel tuvastati: tugev veetustumine ja alatoitumus, tugev düspnoe (hingamisraskused), kopsuhelid raskesti kuuldavad, anoreksia (ei söönud ja joonud iseseisvalt), kõrge palavik, konjunktiviit (arsti XXXXkirjalikult koostatud dokument, I kd tl 167). Kass viibis loomakliinikus statsionaarsel ravil 05.03.-05.05.2015 (I kd tl 167). Seoses kass Robi juhtumiga esitas kostja hageja tegevuse kontrollimiseks Veterinaar- ja Toiduametile taotluse väärteomenetluse algatamiseks ja väärteomenetlus alustati (I kd tl 169-170). Kohtu hinnangul
2-15-3860 on kostja tõendanud, et kass Robi oli vahetult enne hageja juurde toimetamist terve. Eeltoodut kinnitavad dokumentaalse tõendina hinnatavad XXXXja XXXXkirjalikult antud seletused (I kd tl 171-172, 174-175). XXXXseletuse kohaselt kuulus kass Robi enne hoiupaika sattumist Uus-Sadama tänval elanud kassikolooniasse, kelle tänavalt päästmiseks algatati 2014. a sügisel päästeoperatsioon. Selles osales ka XXXXise, kes kinnitab, et kass Robi oli kuni hoiupaika sattumiseni täiesti terve, aktiivne, väga sõbralik, uudishimulik ja inimese lähedust armastav loom ning haigussümptomeid kassil ei esinenud. XXXXseletustest nähtuvalt oli kass Robi enne hoiupaika sattumist täiesti terve ja väga korralikult hooldatud kass. XXXXpuutus kass Robiga igapäevaselt kokku alates 07.02.2015. XXXXselgitab, et tal on pikaajaline tänavakassidega tegelemise kogemus, mille põhjal saab ta kindlalt väita, et kass Robi oli kuni hageja juurde toimetamiseni täiesti terve, heas toitumuses, aktiivne, uudishimulik ja väga sotsiaalne kass. Kass Robi raviarsti XXXXhinnangul kujunes kassi haiguslik seisund välja 1-1,5 nädala jooksul (I kd tl 167). Puudub vaidlus, et kass Robi viibis hageja juures 19.02.-04.03.2015, so kaks nädalat enne kassi haigestumist. Seega on tõendatud, et kass Robi haigestus hageja juures ja ta jäeti hageja juures vajaliku ravita. Kohtu hinnangul ei pea loomakaitseseaduse rikkumist tõendama üksnes väärteo otsusega. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud, et hageja on rikkunud LoKS § 5 lg 2 sätet, mis kohustab tagama looma nõuetekohase pidamise ja vajaduse korral ravi. Seega on kostja väited f) kuni j) õiged ning kostjal puudub andmete ümberlükkamise kohustus.
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal ümber lükata väide a). Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, so kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute eest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07, p 29). Kostjal tuleb avaldada veebipõhise suhtlusvõrgustiku www.facebook.com grupis Kassisõbrad enda nimega järgmine teade: „Mina, XXXX, avaldasin 02.09.2014 ebaõige faktiväite, et MITTETULUNDUSÜHING XXXXkasutab oma töös mürgisüsti ilma uinutava süstita, mis põhjustab loomadele 15-20 minutit väljakannatamatuid piinasid. Eeltoodud väide ei vasta tõele“.
17.Hageja järgnevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks on ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 13 järgi. Tegemist on deliktilisel vastutusel rajanevate nõuetega. Viidatud normi kohaselt vastutab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja), kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine (sh ebakohase väärtushinnanguga) või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Vastavalt VÕS § 1046 lg-le 2 ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku
2-15-3860 asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 alusel õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
18.Kohus on tuvastanud, et kostja avaldatud väited c) kuni j) on faktiväited ning avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole iseenesest VÕS § 1047 lg-test 1 ja 2 tulenevalt õigusvastane (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 18). Samas on kohtupraktikas leitud, et kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, siis tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. See eeldab, et väärtushinnangu on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 12). Väide b) on väärtushinnang. Kohtu hinnangul on tegemist kohase väärtushinnanguga ning puudub avaldamise õigusvastasus. Sellise kahtluse avaldamisel tugines kostja Tallinna Keskkonnaameti poolt avaldatud andmetele, mille kohaselt eutaneeriti 2012. a hageja juures ainuüksi Tallinna linnast püütud kassidest enne seadusega ette nähtud 14 päeva koguni 449 kassi (http://tallinncity.postimees.ee/2611366/loomakaitsjad-suudistavad-tallinna-loomadehoiupaika-kasside-alusetus-hukkamises). Eeltoodud artiklis on avaldatud, et Tallinna Keskkonnaameti andmetel eutaneeriti mullu ainuüksi Tallinnast püütud kassidest enne seadusega ette nähtud kohustuslikku 14 päeva 449 kassi. Alla kuue kuu vanuseid kassipoegi püüti mullu 862, kellest XXXXeutaneeris 500, väidetava põhjendusega, et emata kassipojad ellu ei jää. Asjaolu, et hageja kodutuid kasse seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei hoia ning nendele uut kodu ei otsi, kinnitavad ka XXXX ja XXXX kirjalikud seletused (I kd tl 73-74, 7677). Tegemist on inimestega, kes on kokku puutunud hagejaga ning kes on kirjeldanud hageja tegevust läbi isikliku kogemuse. Seega oli kostjal õigustatud alus kahelda loomade hoidmise tähtaja pikkuses ja avaldada oma arvamust. Kohus märgib, et kuna tegemist on väärtushinnanguga, siis selle ümberlükkamist hageja nõuda ei saa. Kostja vabandama kohustamiseks puudub õiguslik alus. Vabandamine on moraalne kohustus, mille täitmist tagab üldjuhul tava või avalik arvamus, õigusliku kohustuse täitmine on aga tagatud riigi sunnijõuga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05, p 28).
19.Järgnevalt annab kohus hinnangu väitele a), mille suhtes kohus tuvastas, et kostjal on VÕS § 1047 lg-st 4 tulenev andmete ümberlükkamise kohustus. Kostja on sisutihedalt selgitanud, kuidas ta jõudis sellele järeldusele, et hageja eutaneerib kasse ilma narkoosiaine manustamiseta ning see põhjustab loomadele krampe ja piinasid (I kd tl 148-159). Kostja selgitab, et andmed tulenesid usalduslikest allikatest, tal oli põhjus uskuda talle info avaldanud isiku detailsete ütluste usaldusväärsusesse. Lisaks on kostja esitanud dokumentaalse tõendina XXXX’i seletuse, et selline info on teatavaks saanud tänavakassidega tegelevale vabatahtlikule, kuid reaalselt on seda asjaolu väga raske tõendada (I kd tl 177-178). Kohtu hinnangul ei ole väite a) avaldamine õigusvastane. VÕS § 1047 lg 3 kohaselt hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kostja avaldas andmed loomasõprade suhtlusgrupis ning kritiseeris mittetulundusühingu tegevust, kellel on leping Tallinna linnaga kodutute loomade
2-15-3860 püüdmiseks, hoidmiseks ja ravimiseks. Selleks, et tõendada andmete tegelikkusele vastavust, tuleb tuvastada konkreetsel perioodil kasutatud narkoosiaine hulk, eutaneeritud kasside arv, iga eutaneeritud kassi kaal eutaneerimise ajal ja kassi üldine organismi seisund. Samas kasutatakse narkoosiainet ka teiste meditsiiniliste protseduuride läbiviimiseks. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul arvesse võtta kostja selgitusi, kuidas sellise teabe kontrollimine oleks reaalselt võimalik. Kohtu hinnangul on kostja andmete avaldamisel kontrollinud nende aluseks olevaid asjaolusid vajaliku põhjalikkusega ja piisavalt.
20.Kohus leiab, et kõigi teiste vaidlusaluste faktiväidete avaldamise viisist ja kontekstist tulenevalt on tegemist nendega kaasnevate kohaste väärtushinnangutega. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tuleneva arusaama kohaselt ei vääri Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 kaitset andmete avaldamine, kui au ja hea nime teotamise olulisteks tunnusteks on tahtlik, sihipärane soov kellegi mainet kahjustada, avaldades teadvalt tegelikkusele mittevastavaid faktiväiteid ja/või alusetuid väärtushinnanguid ja/või teadlikult ületatakse õigustatud kriitika piiri. EIK kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda demokraatliku ühiskonna vajalikkusest, mille kohaselt sõnavabadust kohaldatakse mitte üksnes teabe või ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või mida ei peeta solvavateks või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka sellise teabe ja selliste ideede suhtes, mis on solvavad, šokeerivad või häirivad. Seda nõuab pluralism, sallivus ja eelarvamustevaba mõttelaad, ilma milleta ei oleks demokraatlikku ühiskonda (vt nt Hertel vs. Šveits, 25. august 1998, punkt 46, Reports 1998-VI; Steel ja Morris vs. Ühendkuningriik, nr 68416/01, punkt 87, EIK 2005-II; Mouvement raëlien Suisse vs. Šveits [suurkoda], nr 16354/06, punkt 48, EIK 2012; ning Animal Defenders International vs. Ühendkuningriik [suurkoda], nr 48876/08, punkt 100, EIK 2013). Vaidlusaluste andmete avaldamises ei tähelda kohus artiklis 10 täheldatud sõnavabaduse piiri ületamist. Andmete avaldamine leidis aset suhtlusvõrgustiku kinnises grupis, kus saavad suhelda vaid administraatori kaudu gruppi registreerinud liikmed. Suhtlusgrupis avaldatud andmed on kättesaadavad vaid selle suhtlusgrupi liikmetele. Kostja on selgitanud, et suhtlusgrupis osalejad keskendusid oma isikliku frustratsiooni väljendamisele ja teistele grupiliikmetele jagamisele. Kostja ei avaldanud andmeid avalikkusele ehk määratlemata hulgale isikutele. Kostja andmete avaldamine ei mõjutanud kuidagi avalikkuse ega isikute suhtumist hagejasse, kellele andmeid avaldati. Kohtu hinnangul on põhjendatud jõuda järeldusele, et kostja motiiv ei olnud hagejat kahjustada, vaid ta soovis jagada oma tundeid ja mõtteid teiste liikmetega, keda ühendab sarnane mõttemaailm ja suhtumine kassidesse. Kaaludes mõlema poole huvisid, leiab kohus, et kostjale ei saa seada sõnavabaduse piirangut, sest isikul on õigus oma arvamusele ning vabadus saada ja levitada teavet ja mõtteid ilma ametivõimude sekkumiseta. Kostja poolt tehtud etteheidetel, mis puudutavad hageja töö korraldamist, oli piisav faktiline alus.
21.Hageja nõuab kostjalt kahju tekitava käitumise lõpetamist ning andmete eemaldamist. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 134 lg 6, mille kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest
2-15-3860 mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Mittevaralise kahju hüvitamise üldiseks eelduseks on kostja käitumise õigusvastasus. Kohus ei ole tuvastanud avaldatud andmete õigusvastasust, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt avaldatud andmete eemaldamist ega mittevaralise kahju hüvitamist. Eeltoodud nõuded jätab kohus rahuldamata. Menetluskulud
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on hagiga esitanud üheksa ebaõige (liit)väite ümberlükkamise, avaldamise lõpetamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Iga väite osas nõudis hageja kolme erineva õiguskaitsevahendi kohaldamist. Kohus rahuldas hagi ühe väite ümberlükkamise nõude osas ning muus osas jäeti hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul tuleb lugeda hagi osalise rahuldamise ulatuseks 5 %. Kohus jätab hageja menetluskulud 5 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 95 % ulatuses hageja kanda.
23.Menetluskuludeks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks: riigilõiv 1800 euro ja esindaja kulud 832,50 eurot, kokku 2632,50 eurot (II kd tl 29-32). Kostjal menetluskulud puuduvad.
24.Kostja on esitanud hageja menetluskulude osas vastuväite (II kd tl 36-47). Kostja leiab, et põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot/tund, sest lepinguline esindaja ei pakkunud teiste õigusabiteenuse osutajatega sarnase kvaliteediga teenust. Hageja lepinguline esindaja ei omanud piisavalt erialaseid teadmisi ja oskusi, et tagada tsiviilasja efektiivne ja õige lahendamine. Hageja lepinguline esindaja ei olnud võimeline eelmenetluse lõpuni esitama hagiavalduses selgelt hagi eset. Hageja poolt esitatud dokumendid ei sisaldanud juriidilisi eriteadmisi eeldavaid argumente, kohtule oli esitatud ebaõigeid ja eksitavaid andmeid. Kostja peab õigustatud tunnitasu suuruseks 45 eurot/tund ja põhjendatud ajakuluks kaks tundi (kokku 90 eurot).
25.Käesolevas asjas on põhjendatud hageja menetluskuluks riigilõiv summas 600 eurot. Hagejale on enamtasutud osas riigilõiv 04.12.2015 määrusega tagastatud (II kd tl 34).
26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline
2-15-3860 nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-15313, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
27.Hinnates hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu 90 eurot, sest see ületab keskmist sarnase kvaliteediga õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja näol ei ole tegemist advokaadiga. Hageja esindaja poolt koostatud menetlusdokumendid kajastavad viiteid erinevatele Riigikohtu lahenditele, kuid menetlusdokumentides on sidumata konkreetse vaidluse asjaolud väljakujunenud kohtupraktikaga. Õige on kostja etteheide, et hageja esindaja ei suutnud täpsustada hagiavalduses esitatavaid nõudeid ega kasutatavaid õiguskaitsevahendeid. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 60 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja ei ole TsMS § 174 lg 10 tulenevalt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, siis käsitleb kohus menetluskulusid käibemaksuta.
28.Hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas leiab kohus, et põhjendatud on järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine – üks tund, 27.07.2015 menetlusdokument – 0,5 tundi ja 28.10.2015 menetlusdokument 0,5 tundi. Menetlustoiminguid seoses hagiavalduse täpsustusega ei saa lugeda vajalikeks ja põhjendatud kuludeks, kuna hagiavaldus tuleb esitada selliselt, et see sisaldaks kõiki TsMS § 363 sätestatud andmed.
29.Kohtu hinnangul on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud: riigilõiv 600 eurot ja esindaja kulud (60+30+30) 120 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud (riigilõiv 30 eurot + esindaja kulud 6 eurot) 36 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise taotluse esitanud.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.