Cellnex Õigusbüroo OÜ hagi Versobank AS-i vastu kahju hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
75 483,86 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Cellnex Õigusbüroo OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Cellnex Õigusbüroo OÜ (registrikood: 11677415), lepinguline esindaja Margus Rebane Kostja: Versobank AS (registrikood: 10586461), lepinguline esindaja Karita Nilp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.03.2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Cellnex Õigusbüroo OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või 1(6)
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.22.01.2014 esitas Cellnex Õigusbüroo OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagi, milles palus Versobank AS-lt (kostja) välja mõista kahjuhüvitis 75 483,86 eurot.
2.Hagiavaldusest nähtuvalt omandas hageja OÜ-lt Otsasaare 24.01.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel nõude Perpertum Oil OÜ vastu summas 156 775,27 eurot (millele lisanduvad viivised). 28.01.2011 sõlmisid hageja ja Perpertum Oil OÜ notariaalse võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe (edaspidi võlatunnistus), millega Perpertum Oil OÜ tunnistas hageja ees võlgnevust 209 294,99 eurot ning kohustus alluma sundtäitmisele.
3.28.01.2011 algatas kohtutäitur Marek Laanemets hageja avalduse alusel Perpertum Oil OÜ suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 014/2011/89) ning saatis kostjale (endise ärinimega Marfin Pank Eesti AS) vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, mille kostja sai kätte samal päeval. Akti alusel kuulus arestimisele 227 522,81 eurot. 04.02.2011 saatis kostja kohtutäiturile e-kirjaga vastuse, teatades, et võlgnikul on pangas konto, millel on rahalised vahendid summas 75 483,86 eurot. Lisaks teavitas kostja, et kõnealuse konto käsutamine ja kasutamine on blokeeritud Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) poolt.
4.18.03.2011 saatis kohtutäitur kostjale päringu ning palus selgitada, miks ei ole arestitud raha kantud üle kohtutäituri arvele ja miks oli kontojääk 0 eurot. Kohtutäituri järelpärimistele saadetud kostja vastusest nähtus, et: - RAB piiras võlgniku konto kasutamise 15.11.2010 ja 14.12.2010 ettekirjutustega; - kohtutäitur Marek Laanemetsa arestimise korraldus registreeriti 28.01.2011; - Maksu- ja Tolliameti korraldus rahaliste vahendite ülekandmiseks registreeriti 08.02.2011; - kostja tegi Maksu- ja Tolliameti kontole ülekande Maksu- ja Tolliameti 08.02.2011 korralduse ja RAB 15.02.2011 korralduse alusel.
5.Hagejale teadaolevalt ei ole RAB korraldust ülekandeks kunagi andnud ning kooskõlas seadusega ei oleks saanud sellist korraldust anda. RAB-il puudus pädevus anda korraldusi blokeeritud kontol oleva kolmandale isikule kuuluva raha käsutamiseks. Lähtuvalt täitemenetluses kehtivast prioriteetsuse põhimõttest oleks mistahes väljakanne võlgniku kontolt pidanud toimuma esmalt hagejale ning alles seejärel Maksu- ja Tolliametile.
6.Kostja põhjustas hagejale oma õigusvastase tegevusega kahju 75 483,86 eurot. Kostja tegevuse õigusvastasus seisnes selles, et kostja kandis vastuolus seadusega võlgniku kontol olnud rahalised vahendid Maksu- ja Tolliameti nõude katteks riigile. Kuivõrd täitemenetlus Perpertum Oil OÜ suhtes oli edutu ja täitemenetluse tulemusel ei
2(6)
tuvastatud täiendavaid võlgniku varasid, ei ole hageja nõuet ei täielikult ega osaliselt rahuldatud. Hagejale tekitatud kahju suurus tuleneb Perpertum Oil OÜ kontol olnud rahaliste vahendite suurusest.
7.Juhuks, kui kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramine on võimatu või ebamõistlikult keerukas või esineb muid aluseid, mis ei õigusta ülalnimetatud kahjuhüvitise täies ulatuses väljamõistmist, palus hageja mõista välja õiglase hüvitise maksimaalses õigustatud ja põhjendatud suuruses. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Nõude loovutamise leping oli näilik tehing. Nõude loovutamise leping ei täpsusta, mis alustel nõue tekkis ja kuidas nõue kujunes, samuti ei ole lisatud ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti. Lepingu näilikkust kinnitab ka see, et OÜ Otsasaare puhul oli tegemist nn. „riiulifirmaga“.
9.28.01.2011.a võlasumma tasumise kokkuleppes ei sisaldu ühtegi sätet võlasumma tasumise tähtaja ega viisi kohta, vaid ainult kokkulepe selle kohta, et nõue allub kohesele sundtäitmisele. Juhul, kui äriühing omandab nõude kellegi vastu, tuleb omandatav nõue kajastada ka äriühingu raamatupidamise dokumentides. Sellise nõude olemasolu ei kajastu hageja 2011.a majandusaasta aruandes. Kuna hageja ei ole rohkem majandusaasta aruandeid registrile esitanud, siis puudub ülevaade, kas hilisematel perioodidel seda nõuet raamatupidamisdokumentides kajastati. Antud asjaolu viitab samuti sellele, et tegemist oli näiliku tehinguga.
10.Hageja esitas võlasumma tasumise kokkuleppe sõlmimise päeval täitemenetluse algatamise avalduse, milles palus kohtutäituril viivitamatult arestida võlgniku kontod. Samal kuupäeval algatas Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets täitemenetluse ja tegi vara arestimise akti. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 24 on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatamisel toimetama võlgnikule kätte täitmisteate. Täitemenetlus loetakse alanuks pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et täitemenetlus üldse võlgniku osas algas. Tulenevalt TMS § 25 on kohtutäitur kohustatud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva. Selle perioodi jooksul ei ole kohtutäituril õigus arestida võlgniku arvelduskontot, kuna konto arestimisel ei ole võlgnikul võimalik teostada nõude vabatahtlikku täitmist. Tulenevalt eeltoodust ja hageja poolt esitatud tõenditest ei andnud kohtutäitur Perpertum Oil OÜ-le vabatahtlikku täitmise tähtaega, kui esitas täitemenetluse algatamise avalduse päeval ka võlgniku arvelduskonto arestimise teate. Seega aitas kohtutäitur kaasa hageja poolt näiliku tehingu teostamisele. Kostja oli seisukohal, et hageja tegevuse eesmärgiks eelnimetatud tehingute teostamisel oli RAB-i ja Maksu- ja Tolliameti poolsete ettekirjutuste ja korralduste täitmise vältimine. Eeltoodust järeldas kostja, et hageja nõue põhines näilikul tehingul TsÜS § 89 mõistes ja oli tühine algusest peale ning seega hagejal ei ole kahju tekkinud.
11.Kostja kandis vastavalt RAB-i 15.02.2011 korraldusele Perpertum Oil OÜ kontol olevad vahendid Maksu- ja Tolliameti kontole. Seega puudus kostja käitumises õigusvastasus. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 19.03.2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus määras hageja poolt kostjale hüvitatavate kulude
3(6)
summaks null eurot, kuna kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid.
13.Maakohtu hinnangul ei tekkinud kostjal RAB-i 15.02.2011 kirja alusel kohustust vaidlusaluse 75 483,86 euro üleandmiseks Perpertum Oil OÜ arveldusarvelt Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et RahaPTS 40 lg 2 alusel ei saa RAB anda piirangualuse vara käsutamiseks krediidi- või finantseerimisasutusele maksejuhised, vaid RAB-i tegevus saab olla üksnes n-ö passiivne.
14.Kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt vara kontol või arveldusarvel arestimine registreeriti 28.01.2011 ja Maksu- ja Tolliameti korraldus rahaliste vahendite üleandmiseks registreeriti 08.02.2011, st hageja poolt algatatud täitemenetluses on antud korraldus ajaliselt enne Maksu- ja Tolliameti korraldust. Seega TMS §-st 65 tulenevast prioriteetsuse põhimõttest lähtuvalt oleks väljakanne võlgniku kontolt pidanud toimuma hagejale ning alles seejärel, juhul kui vahenditest jätkuks, Maksu- ja Tolliametile.
15.Maakohtu hinnangul ei ole aga hagejale kahju tekkinud. Nõude loovutamise lepingu ja võlatunnistuse näol oli tegemist näilike tehingutega TsÜS § 89 mõttes ja TsÜS § 89 lg 2 alusel on need tühised. Nimetatud tehingutega sooviti tekitada Perpertum Oil OÜ-le sissenõutavaks muutunud ja sundtäitmisele kuuluv kohustus hageja ees selleks, et vältida RAB-i ning Maksu- ja Tolliameti korraldusi ja viia välja Perpertum Oil OÜ arvel olev raha. Kahju tekkimine hagejal on tõendamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.16.04.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada hagi. Kohus kohaldas valesti TsÜS § 89 lg 1 ja lg 2, jättis kohaldamata asjakohaseid norme, mh TsÜS § 67, VÕS § 8 ja VÕS § 30, ning hindas tõendeid ebaõigesti ja tegi tõenditest ebaõigeid järeldusi.
17.Maakohus jättis arvesse võtmata võlatunnistuse sõlmimisega kaasnenud tõendamiskoormise ümberpöördumise hageja kasuks ning teiste isikute kahjuks. Kohus lähtus sellest, et hageja pidi nõuet tõendama, kuigi hageja oli esitanud nõude kohta notariaalse võlatunnistuse. Hageja tõendas dokumentaalsete tõenditega kostjapoolse kohustuse rikkumisest tuleneva kahju tekkimise hagejale. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et nõude loovutamise kokkulepe ja võlatunnistus olid näilikud tehingud TsÜS § 89 lg 1 mõistes ja seega TsÜS § 89 lg 2 alusel tühised. Arusaamatu oli maakohtu seisukoht ka seoses sellega, et kohtutäitur arestis võlgniku kontod viivitamatult. Efektiivset tegutsemist ei saa hagejale ette heita ning teha sellest järeldust, et tehing on näilik. Hageja ei mõista maakohtu järeldusi sellest, et kui nõude loovutanud isiku juhatuse liige on veel mitme teise äriühingu juhatuses, siis järelikult olid temaga tehtud tehingud tühised. Kohus tuvastas, et võlgnik tegeles reaalselt majandustegevusega, kuna ilma majandustegevusega tegelemata ei saanuks võlgniku kontole tekkida niivõrd suuri summasid. Antud juhul ei saa kindlasti ka väita, et tegemist oleks olnud ebaseadusliku rahaga, sest RAB uuris võlgniku tegevust ning raha päritolu, kuid vabastas 60 päeva möödudes konto aresti alt. Oluline on rõhutada, et kui RAB ei oleks võlgniku kontosid alusetult arestinud, siis oleks hageja võlglaselt oma raha kätte saanud ning käesolevat hagimenetlust ei oleks kunagi olnud vaja algatada.
4(6)
Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju tõendamine kahjustatud isiku poolt ning kahju tekitaja õigusvastane süüline tegevus, mis samuti peab olema kahju saaja poolt tõendatud. Hageja neid asjaolusid tõendanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on ebaõigesti hakanud hindama nõude loovutamise lepingu ja võlatunnistuse näilikkust. Kostja ei saa nende näilikkusele tugineda. Maakohtu otsuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-11 (p 11) on Riigikohus jaatanud tehingu pooleks mitteoleva isiku õigust tugineda lepingu näilikkusele pankrotimenetluses nõude tunnustamise vaidluse puhul. Riigikohus märkis, et nõude tunnustamise hagi menetlemisel ei kehti tavajuhtumi piirangud, mil võlaõigusliku lepingu tühisusele saab tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o üldjuhul vaid lepingupool. See, et võlaõigusliku lepingu tühisusele saab üldjuhul tugineda vaid lepingupool, tuleneb ka Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-58-00 ja nr 3-21-140-07 (p 13). Kuna kostja ei ole nende lepingute pool, siis ei saa kostja nende tühisusele tugineda. Eeltoodu ei anna alust aga apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.
21.Kolleegiumi hinnangul on maakohus leidnud ekslikult, et kostjal oli kohustus kanda 75 483,86 eurot üle kohtutäituri arveldusarvele. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 40 lg 1 (2010 ja 2011 kehtinud redaktsioonis) kohaselt võib RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada ning kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. RahaPTS § 40 lg 3 p 1 (2010 ja 2011 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et RAB võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta.
22.15.11.2010 tegi RAB ettekirjutuse, millega kehtestas RahaPTS § 40 lg 1 sätestatud piirangu Perpertum Oil OÜ arvelduskontole 30 päevaks (I kd lk 104-105). 14.12.2010 tegi RAB ettekirjutuse, millega kehtestas RahaPTS § 40 lg 3 p 1 sätestatud piirangu Perpertum Oil OÜ arvelduskontole 60 päevaks (I kd lk 109-110). 15.02.2011 teatas RAB, et vabastab arveldusarve ning lubab arveldusarvel olevad rahalised vahendid kanda Maksu- ja Tolliameti arvele (I kd lk 117). Kohtutäitur edastas kostjale arveldusarve arestimise akti 28.01.2011 (I kd lk 29-30). Seega esitati kohtutäituri arestimisakt kostjale ajal, mil Perpertum Oil OÜ arvelduskontole oli kehtestatud RahaPTS § 40 lg 3 p 1 sätestatud käsutuspiirang.
23.RahaPTS § 40 lg 31 sätestab, et täite- või pankrotimenetluses ei või arestida ega võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud käsutuspiirang. TsÜS § 88 lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud
5(6)
käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu.
24.Eeltoodust järeldub, et RAB-i kehtestatud käsutuspiirangu tõttu oli kohtutäituri poolt 28.01.2011 teostatud Perpertum Oil OÜ arveldusarve arest tühine ning hagejal TMS § 65 sätestatud arestpandiõigust ei tekkinud. Sellest, et pangakonto käsutamine on blokeeritud, on kostja teavitanud kohtutäiturit 04.02.2011 e-kirjas (I kd lk 31). Kolleegium leiab, et RAB-i poolt kehtestatud käsutuspiirangu lõppemisel ei muutunud kohtutäituri poolt 28.01.2011 teostatud arest kehtivaks. Sellist võimalust seadusest ei tulene. Kuna 28.01.2011 teostatud arest ei olnud kehtiv, siis ei tekkinud kostjal kohustust Perpertum Oil OÜ arvelduskontol olev raha kohtutäiturile üle kanda. Järelikult ei ole kostja pannud hageja suhtes toime õigusvastast tegu ning hagejal ei saa kostja vastu olla kahju hüvitamise nõuet. Arvestades, et kostjal puudus kohustus raha üle kanda kohtutäiturile, siis ei ole asja lahendamiseks vaja hinnata, kas kostja kandis Perpertum Oil OÜ arvelduskontolt raha Maksu- ja Tolliameti arvele õiguspäraselt.
25.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
26.Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja teatas, et temal menetluskulud puuduvad. Seega puudub vajadus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.