Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2015.a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-14-3098
Tsiviilasi
Cellnex Õigusbüroo OÜ hagi XXX AS-i vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
75 483,86 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Cellnex Õigusbüroo OÜ (registrikood: 11677415, asukoht Väike-Karja 1, TALLINN)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Margus Rebane (e-post: [email protected]) Kostja: XXX AS (registrikood: XXX, asukoht XXX)Hageja: XXX OÜ (registrikood: XXX asukoht XXX Kostja esindaja: XXX (e-post XXX Menetluse liik
05.02.2015 toimunud kohtuistungil
menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Harju Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt 24.02.2011.a. omandas hageja nõude XXXOÜ vastu. 28.01.2011.a. sõlmisid hageja ja XXXOÜ notariaalse võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe, millega XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot hageja ees ning kohustus alluma sundtäitmisele. Tegemist on sisuliselt võlatunnistusega, millega XXXOÜ tunnistas võlga ja kohustus selle tasuma. 28.01.2011.a. algatati hageja avalduse alusel kohtutäitur Marek Laanemets ́a poolt täitemenetlus OÜ XXXsuhtes (täiteasja nr 014/2011/89). 28.01.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale (endise ärinimega XXXAS) vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, mille kostja sai kätte samal päeval. Akti alusel kuulus arestimisele summa 227 522,81 eurot. 04.02.2011.a. saatis kostja kohtutäiturile e-kirjaga vastuse, millega teatas, et võlgnikul on pangas pangakonto ning, et vara arestimise hetkel olid OÜ XXXarveldusarvel olemas rahalised vahendid summas 75 483,86 eurot. Lisaks teavitas kostja, et kõnealuse pangakonto käsutamine ja kasutamine oli blokeeritud Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo poolt. 18.03.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale uue päringu ning palus selgitada, miks ei ole arestitud raha kantud üle kohtutäituri arvele ja miks on arvelduskonto jääk 0,00 eurot, kui arvelduskonto oli arestitud kohtutäituri poolt. 21.03.2011.a. vastusega teatas kostja, et rahalised vahendid on kantud Maksu- ja Tolliameti kontole Maksu- ja Tolliameti 08.02.2011.a. korralduse nr 13- 2.7/47316 alusel ja Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) 15.02.2011.a. korralduse nr 1-20/727-2 alusel, millega RAB määras rahaliste vahendite ülekandmise Maksu- ja Tolliameti kontole. Hagejale teadaolevalt ei ole RAB eelviidatud korraldust kunagi andnud ning ei oleks ka kooskõlas seadusega saanud sellist korraldust anda. RAB-il puudub pädevus anda korraldusi blokeeritud kontol oleva kolmandale isikule kuuluva raha käsutamiseks. 02.08.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale uue päringu, millega palus kostjal teatada, millistel kuupäevadel edastati kostjale käsutamise piirangud RAB ja Maksu- ja Tolliameti poolt. 08.08.2011.a. saatis kostja kohtutäiturile vastuse, millega teatas üksnes, et RAB poolt on tehtud ettekirjutus arvelduskonto kasutamise piiramiseks 15.11.2010.a. Muus osas kostja kohtutäiturile vastust ei andnud. 26.09.2011.a. saatis kohtutäitur järjekordse päringu kostjale, millega palus teavitada, millal edastati kostjale konto käsutamise piirang Maksu- ja Tolliameti poolt ning palus võlgniku pangakonto väljavõtet alates 28.01.2011.a. kuni 21.03.2011.a. Ühtlasi tegi kohtutäitur kostjale ka sunniraha hoiatuse küsimusele vastuste andmata jätmise eest. 19.10.2011.a. saatis Kostja kohtutäiturile vastuse järelepärimisele, milles on välja toodud võlgnik XXXOÜ arvelduskonto käsutamise piirangute seadmine. Nimetatud vastusest nähtub, et: - Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo piiras võlgniku konto kasutamise 15.11.2010.a. ja 14.12.2010.a. ettekirjutustega. - Kohtutäitur Marek Laanemets ́a vara kontol või arveldusarvel arestimise korraldus registreeriti 28.01.2011.a. - Maksu- ja Tolliameti korraldus rahaliste vahendite ülekandmiseks registreeriti 08.02.2011.a. - Kostja poolt tehti ülekanne Maksu- ja Tolliameti kontole, Maksu- ja Tolliameti 08.02.2011.a. korralduse nr 13-2.7/47316 ja Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu Andmebüroo 15.02.2011.a. korralduse nr 1-20/727-2 alusel; Seega nähtub ka kostja enda selgitustest, et hageja algatatud täitemenetluse käigus antud korraldus on antud ajaliselt enne Maksu- ja Tolliameti korraldust. Lähtuvalt täitemenetluses kehtivast prioriteetsuse põhimõttest tähendab see seda, et mistahes väljakanne võlgniku kontolt oleks pidanud toimuma esmalt hagejale ning alles seejärel – kui vahenditest jätkuks – Maksu- ja Tolliametile, mitte vastupidi.
Tänase seisuga on täitemenetlus XXXOÜ suhtes edutu, kuivõrd täitemenetluse tulemusel ei ole mingeid täiendavaid võlgniku varasid tuvastatud ega nende arvelt hageja nõuet ei täielikult ega osaliselt rahuldatud. Hageja on seisukohal, et kostja on õigusvastase tegevusega tekitanud hagejale kahju, mille hüvitamist on hageja õigustatud kostjalt nõudma. Antud juhul väidab kostja, et ta on kandud arestitud kontolt raha Maksu- ja Tolliametile vastavalt RAB korraldusele. Esiteks on selline kostja väide paljasõnaline ning hagejale teadaolevalt vale, kuna RAB ei ole sellist ebaseaduslikku korraldust andnud. Teiseks ei ole selline kostja seisukoht õiguslikult pädev isegi, kui vastaks tõele, et RAB on sellise korralduse andnud, sest RAB ei ole õigustatud sellist korraldust andma. Selline korraldus, kui see eksisteeriks, oleks selgelt õigusvastane, mida ei tuleks täita. Hageja on seisukohal, et kostja põhjustas õigusvastase tegevusega hagejale kahju summas 75 483,86 eurot. Kostja tegevuse õigusvastasus seisneb selles, et kostja kandis vastuolus seadusega võlgniku kontol olnud rahalised vahendid Maksu- ja Tolliameti nõude katteks riigile, kuid oleks nimetatud summa kuulunud kandmisele hageja kontole. Hagejale tekitatud kahju suurus tuleneb võlgnik OÜ XXXarveldusarvel olnud rahaliste vahendite suurusest (kui kostja oleks käitunud õiguspäraselt, siis oleks kostja pidanud nimetatud suuruses rahalised vahendid kandma kohtutäituri kontole, kes oleks need saanud täitemenetluses hagejale kui sissenõudjale välja maksta). Seega esineb põhjuslik seos. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 75 483,86 eurot. Alternatiivselt – juhuks, kui kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramine on võimatu või ebamõistlikult keerukas või esineb muid aluseid, mis ei õigusta ülalnimetatud kahjuhüvitise täies ulatuses väljamõistmist, siis palub hageja kohtul mõista hageja kasuks välja õiglane hüvitis maksimaalses õigustatud ja põhjendatud suuruses. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda mõistes ühtlasi kostjalt hageja kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud, s.h. riigilõiv. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt hageja on esitanud hagiavalduse kahju hüvitise väljamõistmiseks kostjalt summas 75 483. 86 eurot ja põhistanud oma hagiavaldust hagiavalduse lisaks olevate tõenditega. Kostja leiab, et nõude loovutuse leping OÜ XXX ja hageja vahel, mis on sõlmitud 24.01.2011 on näilik tehing ning fabritseeritud tegelikkusele mitte vastavate andmete põhjal. Nimetatud lepinguga on loovutatud hagejale OÜ XXXvastu olev OÜ XXX nõue summas 156 775.27 €, millele lisanduvad viivised. Nõude loovutamise lepingu lisa 1 sätestab, et nõude eest tuleb tasuda 50% kõikidest välja nõuda õnnestunud summadest ja hageja kohustub tasuma ettemaksuna 16 000€ nõude eest. Nõude loovutamise lepingu p. 1.1. ei täpsusta mis alustel on nõue tekkinud ja millest nõue kujuneb, samuti ei ole lisatud ühtegi nõude aluseks olevat dokumenti nõude loovutamise lepingule. Nõue on ainult deklaratiivne. Veelgi küsitavamaks muudab sellise nõude olemasolu asjaolu, et OÜ XXX puhul oli tegemist äriühinguga, kelle põhitegevusalaks on äriregistris märgitu põhjal: muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused ning vastavalt registriandmetele ei ole nimetatud äriühing esitanud kunagi registrile oma majandusaasta aruandeid. OÜ XXX oli registreeritud aadressil XXX, Tallinn ja äriühingu juhatuse liikmeks on teiste hulgas XXX. Juhatuse liige XXX, kes on ka nõude loovutamise lepingu allkirjastanud on registri andmetel nõude loovutajaga, samal aadressil veel registreeritud 47 äriühingut, millega on ta seotud. Tuginedes registris esitatud informatsioonile võib eeldada, et OÜ XXX puhul on tegemist nn. „riiulifirmaga“ mis omakorda annab aluse eeldada, et nimetatud nõude loovutamise leping on näilik ja tegelikult ei ole kunagi eksisteerinud reaalselt nõuet XXXOÜ vastu, mida eelnimetatud lepingu alusel loovutati. Jaanuaril 2011, s.o. 4 tööpäeva hiljem, sõlmisid XXX OÜ ja Cellnex Õigusbüroo OÜ kokkuleppe võlasumma tasumiseks ning kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta, mille alusel on osapooled kokku leppinud, et XXX OÜ võlgneb hagejale 209 294.99 €. Loovutatud nõude suuruseks on märgitud aga 156 775.27 €. Võlasumma tasumise kokkuleppe ja loovutatud nõude suuruse vaheks on 52 519.72 €. Võlasumma tasumise kokkuleppes ei sisaldu
ühtegi sätet võlasumma tasumise tähtaja ja võlasumma täitmise kohta ja viisi kohta, vaid on ainult kokkulepe selle kohta, et nõue allub kohesele sundtäitmisele. Juhul, kui äriühing omandab nõude kellegi vastu tuleb omandatav nõue kajastada ka äriühingu raamatupidamis dokumentides. Tuginedes hageja 2011 aasta majandusaasta aruandele, mis on esitatud registrile, ei kajastu aga sellise nõude olemasolu. Hageja majandusaasta aruandes on nõuete ja ettemaksude real kajastatud ainult summa 18 080 eurot, mis on tekkinud 2011 aastal ja kuna majandusaasta aruandele ei ole lisatud kohustuslikke lisasid, siis puudub ka alus väita, et nimetatud nõude osas on tegemist hageja nõudega XXX OÜ vastu. Kuna hageja ei ole rohkem edaspidiselt enam majandusaasta aruandeid registrile esitanud, siis puudub ka ülevaade kas hilisematel perioodidel on seda nõuet ka raamatupidamisdokumentides kajastatud. Seega viitab ka antud asjaolu sellele et tegemist on näiliku tehinguga kuna andmed ei kajastu äriühingu raamatupidamis dokumentides. Samal kuupäeval kui on sõlmitud eelnimetatud võlasumma tasumise kokkulepe, s.o. 28. jaanuar 2011.a., on esitatud hageja poolt ka kohe täitemenetluse algatamise avaldus. Täitemenetluse algatamise avalduses palub hageja kohtutäituril viivitamatult arestida võlgniku kontod. Samal kuupäeval, s.o. 28 jaanuar 2011 on algatanud koheselt Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets täitemenetluse ja teinud vara arestimise akti. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 24 kohaselt on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatamisel toimetama võlgnikule kätte täitmisteate. Täitemenetlus loetakse alanuks pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et täitemenetlus üldse võlgniku osas algas. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 25 on kohtutäitur kohustatud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva. Selle perioodi jooksul ei ole kohtutäituril õigus arestida võlgniku arvelduskontot, kuna konto arestimisel ei ole võlgnikul võimalik teostada nõude vabatahtlikku täitmist. Tulenevalt eeltoodust ja hageja poolt esitatud tõenditest ei ole Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets andnud võlgnikule, XXXOÜ, vabatahtlikku täitmise tähtaega ja esitanud täitemenetluse algatamise avalduse päeval juba ka võlgniku arvelduskonto arestimise teate. Seega on Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets kaasa aidanud näiliku tehingu teostumisele hageja poolt. Tulenevalt eeltoodust saab järeldada, et hageja nõue põhineb näilikule tehingule tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 mõistes ja seega on tühine algusest peale ja hagejal ei ole kahju tekkinud. Kostja kandis vastavalt RAB korralduse nr. 1-20/727-2 15. veebruarist 2011.a. XXXOÜ arvelduskontol olevad vahendid Maksu ka Tolliameti kontole. Seega puudub kostja käitumises õigusvastasus. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hagejal puudub kahju mille hüvitamist ta nõuab ja kostja tegevuse õigusvastasus puudub samuti. Kostja on seisukohal, et hageja tegevuse eesmärgiks eelnimetatud tehingute teostamisel oli RAB ja Maksu – ja Tolliameti poolsete ettekirjutuste ja korralduste täitmise vältimine. Kahju hüvitamise eelduseks on kahju olemasolu tõendamine kahju saaja poolt ja kahju tekitaja õigusvastane süüline tegevus, mis samuti peab olema kahju saaja poolt tõendatud. Antud juhul ei ole hageja poolt ühtegi eelnimetatud alust tõendatud ja sellest tulenevalt ei kuulu hagiavaldus kostja vastu rahuldamisele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Kohtule esitatud tõenditele tuginedes on kohus tuvastanud alljärgnevad asjaolud: Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo 15.11.2010 ettekirjutuse nr 17/3874 kohaselt Politsei –ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo tegi rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000704 raames ettekirjutuse XXXAS-le XXXOÜ konto kasutamise piirangu kehtestamiseks kuni 30 tööpäevaks (tlk 104-105). Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo 14.12.2010 ettekirjutuse nr 17/4259 kohaselt Politsei –ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo tegi rahapesukahtluse kontrolltoimiku nr 1000704 raames ettekirjutuse XXXAS-le XXXOÜ konto kasutamise piirangu kehtestamiseks kuni 60 tööpäevaks (tlk 109-110). 24.01.2011.a. on OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, millega hageja omandas nõude XXXOÜ vastu. Nimetatud lepingu punkt 1.1. kohaselt OÜ XXXvõlgneb OÜ-le XXX 24.01.2011 seisuga 157 775,27 eurot, millele lisanduvad viivised. Nõue tuleneb XXXOÜ pool täitmata lepingulisest kohustusest (tlk 17-19). 28.01.2011.a. on hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalne võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe, millega XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot, millele lisanduvad võimalikud viivised, leppetrahvid, täitetasud ja muud kõrvalnõuded hageja ees ning kohustus alluma sundtäitmisele (tlk 21-24). 28.01.2011 on hageja esitanud kohtutäitur Marek Laanemetsale täitmisavalduse nõude summas 209 294,99 eurot sissenõudmiseks ja on palunud viivitamatult arestida võlgniku kontod kuna võlgnik on asunud oma vara varjama ja ennast maksejõuetuks muutma. Teadaolevalt asuvad kontod Marfin Pangas (tlk 25-26). 28.01.2011.a. on algatatud hageja avalduse alusel kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt täitemenetlus XXXOÜ suhtes ja on antud võlgnikule XXXOÜ täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg 10 päeva kättetoimetamise päevast arvates (täiteasi nr 014/2011/89) (tlk 27). 28.01.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale (endise ärinimega XXXAS) vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti (tlk 29-30). 04.02.2011.a. saatis kostja kohtutäiturile e-kirjaga vastuse, millega teatas, et võlgnikul on pangas pangakonto ning et vara arestimise hetkel olid XXXOÜ arveldusarvel olemas rahalised vahendid summas 75 483,86 eurot. Lisaks teavitas kostja, et kõnealuse pangakonto käsutamine ja kasutamine oli blokeeritud Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo poolt (tlk 31). Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 04.02.2011 korralduse nr 13-2.7/43683 kohaselt on XXXAS kohustatud arestima XXXOÜ pangakonto võlasummas 400 882,94 eurot (tlk 114-116). 04.02.2011 on Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Rahapesu andmebüroo esitanud Marfin Pank AS-le teatise, mille kohaselt Rahapesu andmebüroo vabastab XXXOÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX ja lubab kõik arveldusarvel olevad rahalised vahendid ülekanda vastavalt Maksu- ja Tolliameti 04.02.2011 korraldusele nr 13-2.7/43683. Politsei-ja Piirivalveameti Kriminaalosakonna Rahapesu andmebüroo 15.02.2011 teatise kohaselt Rahapesu andmebüroo vabastab XXXOÜ arveldusarve nr XXXXXXXXXXXXX ja lubab kõik arveldusarvel olevad rahalised vahendid ülekanda vastavalt Maksu-ja Tolliameti 08.02.2011 korraldusele nr 13-2.7/47316 (tlk 117). 18.03.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale uue päringu ning palus selgitada, miks ei ole arestitud raha kantud üle kohtutäituri arvele ja miks on arvelduskonto jääk 0,00 eurot, kui arvelduskonto oli arestitud kohtutäituri poolt (tlk 32). 21.03.2011.a. vastusega teatas kostja, et rahalised vahendid on kantud Maksu- ja Tolliameti kontole Maksu- ja Tolliameti 08.02.2011.a. korralduse nr 13- 2.7/47316 alusel ja Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo 15.02.2011.a. korralduse nr 1-20/727-2 alusel, millega RAB määras rahaliste vahendite ülekandmise Maksuja Tolliameti kontole (tlk 33). Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude taotledes kostjalt 75 483,86 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Hageja on seisukohal, et tulenevalt asjaoludest, et 24.01.2011 sõlmisid hageja ja OÜ-lt XXX nõude loovutamise lepinguga, millega hageja omandas XXXOÜ vastu nõude summas 156 775,27 eurot, millele lisanduvad viivised ja 28.01.2011.a. sõlmisid hageja ja XXXOÜ notariaalse võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe, millega XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot hageja ees ning kohustus alluma sundtäitmisele ning 28.01.2011.a. saatis kohtutäitur kostjale vara
hoiusel või arveldusarvel arestimise akti, mille alusel kuulus arestimisele summa 227 522,81 eurot, pidi kostja kandma XXXOÜ arveldusarvel olnud rahalised vahendid kohtutäitur Marek Laanemetsa kontole, kes oleks saanud täitemenetluses Cellnex Õigusbüroo OÜ-le kui sissenõudjale välja maksta. Seoses sellega, et kostja seda teinud ei ole, on kostja tekitanud hagejale kahju summas 75 483,86 eurot, mis kulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kostja leiab, et 24.01.2011 OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on näilik tehing TsÜS § 89 mõistes ning tegelikult ei ole kunagi eksisteerinud nõuet XXXOÜ vastu, mida lepingu alusel loovutati. Samuti on kostja hinnangul näilik tehing 28.01.2011.a. hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalne võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppe, millega XXXOÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot hageja ees ning kohustus alluma sundtäitmisele. Kostja leiab, et kuna tema tegevus OÜ XXXOÜ pangakontode arestimisel ja sealt rahaliste vahendite välja kandmisel Maksu-ja Tolliametile toimus vastavalt Rahapesu andmebüroo korraldusele nr 1-20/727-12, siis puudub kostja käitumises õigusvastasus. Samuti leiab kostja, et hagejal puudub kahju, mille hüvitamist ta nõuab. Hageja tegevuse eesmärgiks eelnimetatud tehingute teostamisel oli Rahapesu andmebüroo ja Maksu-ja Tolliameti ettekirjutuste ja korralduste täitmise vältimine. Kõigepealt kohus tuvastab, kas kostja poolt XXXOÜ arveldusarvel olnud rahaliste vahendite ülekandmisel Maksu- ja Tolliameti kontole oli aluseks Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalosakonna Rahapesu andmebüroo vastav korraldus. Vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 40 lg 1 kohaselt rahapesu andmebüroo võib rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral ettekirjutusega tehingu peatada või kehtestada kontol oleva või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30 ööpäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt enne lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist võib tehingu teha või kontol oleva või muu vara käsutamise piirangust kõrvale kalduda ainult rahapesu andmebüroo kirjalikul loal. Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et Rahapesu andmebüroo võib ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule lisaks kuni 60 ööpäeva võrra juhul, kui: 1) vara päritolu kontrollimisel rahapesu kahtluse korral vara valdaja või omanik ei esita rahapesu andmebüroole 30 ööpäeva jooksul alates tehingu peatamisest või konto kasutamise piirangu või muu vara käsutamise piirangu kehtestamisest tõendeid vara legaalse päritolu kohta; 2) vara suhtes on kahtlus, et seda kasutatakse terrorismi rahastamiseks. RahaPTS § 40 lg 3 1 kohaselt täite- või pankrotimenetluses ei või arestida ega võõrandada vara, mille suhtes kehtib rahapesu andmebüroo poolt käesolevas paragrahvis sätestatud korras kehtestatud käsutuspiirang. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hageja seisukohaga, et RahaPTS 40 lg 2 alusel ei saa Rahapesu andmebüroo anda piirangualuse vara käsutamiseks krediidi- või finantseerimisasutusele maksejuhised, vaid RAB tegevus saab olla üksnes n-ö passiivne. RAB saab piirata kontol oleva vara käsutamist ning põhjendatud juhul seatud piirangut leevendada (s.h anda loa kehtestatud käsutuspiirangust kõrvelekaldumiseks) või piirang lõpetada. Seega juhul kui konto (raha) omanik soovib raha käsutada, siis on see võimalik, kui RAB annab selleks loa. Eelminetatud sätetest tuleneb, et RAB-l ega mistahes kolmandal isikul, oleks õigus ise kontol asuvat raha omal äranägemisel kasutada ja/või käsutada. Ka Riigikohus on leidnud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-3-1-34-12), et piirangu alusel kontol oleva raha omanik on konto omanik, seni, kuni ei ole kinnitust leidnud teistsugune asjaolu. Kohus leiab, et XXXAS-le adresseeritud RAB 15.02.2011 kirjast nr 1-20-727-2 “Makse teostamine rahapesukahtluse kontrolltoimikus nr 1000704” nähtuvalt ei ole RAB andnud Marfin Pank AS-le mingit maksejuhist ega korraldust ülekande tegemiseks XXXOÜ arvelduskontolt Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole, vaid andis pangale üksnes loa kalduda Maksu-ja
Tolliameti 08.02.2011 korralduse täitmiseks kõrvale RAB ettekirjutusega kehtestatud käsutuspiirangust. Seega kohtu hinnangul XXXAS-le ei tekkinud RAB 15.02.2011 kirja alusel mingit kohustust vaidlusaluse 75 483,86 eurot üleandmiseks XXXOÜ arveldusarvelt Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole. Täitemenetluse seadustiku § 65 lg 1 kohaselt arestimise ajast tekib sissenõudjal arestipandiõigus arestitud asjale, lg 2 kohaselt arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisti; lg 3 sätestab, et varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus on hilisema arestimise alusel tekkinust eespool. Enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool. Nimetatud sättest tuleneb täitemenetluse jaoks oluline reegel, mille kohaselt kehtib täitemenetluses prioriteetsuse põhimõte, ehk, kellel on eelis ajas, sellel on eelis õiguses. Seega on eelis sellel, kelle nõude osas on esimesena mingi vara osas arest kehtestatud. Kuna kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt vara kontol või arveldusarvel arestimine on registreeritud 28.01.2011 ja Maksu-ja Tolliameti korraldus rahaliste vahendite üleandmiseks registreeriti 08.02.2011, siis käesoleval juhul on hageja poolt algatatud täitemenetluses antud korraldus ajaliselt enne Maksu- ja Tolliameti korraldust. Seega lähtuvalt täitemenetluses kehtivast prioriteetsuse põhimõttest oleks väljakanne võlgniku kontolt pidanud toimuma hagejale alles seejärel, juhul kui vahenditeks jätkuks, Maksu- ja Tolliametile. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS 1045 lg 1 p 5 ja p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja/või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimiseks peab kannatanul olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu tõendamiskoormis on hagejal. Hageja nõude kohaselt tuleneb temale tekkinud kahju hageja poolt OÜ-lt XXX 24.01.2011 lepinguga omandatud nõudest XXX OÜ vastu, mida on XXXOÜ notariaalse võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkuleppega tunnistanud ning mille sissenõudmine on seoses kostja õigusvastase tegevusega ebaõnnestunud. Hageja kahju suurus on see rahasumma, mis oli XXXOÜ konto, s.o. 75 483,86 eurot. Kostja on esitanud vastuväite, et 24.01.2011.a. OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping ja 28.01.2011.a hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalne võlasumma tasumise ja sundtäitmisele allumise kokkulepe, millega XXX OÜ tunnistas võlgnevust summas 209 294,99 eurot, näol on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 mõttes.
Kuigi üldjuhul saab lepingu tühisusele tugineda vaid isik, kelle õigusi leping mõjutab, s.o vaid lepingupool, siis Riigikohtu 2. novembri 2011 lahendis nr 3-2-1-95-11 on Riigikohus jaatanud ka tehingu pooleks mitteoleva isiku õigust tugineda väitele, et see tehing on näilik. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on kostjal õigus tugineda väitele, et hageja ja XXX OÜ ning hageja ja XXX OÜ vahel sõlmitud lepingud on näilikud. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et tehing on näilik, mille puhul on pooled kokk leppinud, et tehingu tegemiselt tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta muljet tehingu olemasolust või varjata tehingu tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 järgi on näilik tehing tühine. Tehingute näilikkuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et näiliku tehingu sõlmimisel üritavad pooled jätta muljet tehingu tegelikust kehtivusest. Näiliku tehinguga soovitakse saavutada kindlat tagajärge, mille annaks sama tehingu sõlmimine n-ö reaalsena ehk vastava tehingu tegelik täitmine, ja sellega kaasnevad tavapärased õiguslikud tagajärjed. Soovitavast eesmärgist lähtudes üritatakse näilikku tehingut näidata tavalise majandustehinguna, mistõttu tehakse pingutusi, et selline näivus luua. Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates ja analüüsides tehingute kronoloogiat asub kohus seisukohale, et OÜ XXX ja Cellnex Õigusbüroo vahel 24.01.2011 sõlmitud nõude loovutamise leping ning XXX OÜ ja Cellnex Õigusbüroo OÜ vahel 28.01.2011 sõlmitud notariaalne kokkulepe võlasumma tasumiseks ning kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta on näilikud tehing TsÜS § 89 järgi, sest OÜ-l XXX puudus nõue XXXOÜ vastu, mille on OÜ XXX hagejale loovutanud ja mille olemasolu on XXXOÜ 28.01.2011 hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalses kokkuleppes võlasumma tasume kohta tunnistanud. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt: 24.01.2011.a. OÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkt 1.1. kohaselt XXXOÜ võlgneb OÜ-le XXX 156 775,27 eurot, millele lisanduvad viivised, kuid ei täpsusta, millest nõue on tekkinud ja nõude loovutamise lepingule ei ole lisatud ühtegi nõude aluseks olevat kokkulepet. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttest nähtuvalt on OÜ XXX äriregistrisse kantud 06.10.2009 ja kustutatud 26.06.2013. OÜ XXX puhul oli tegemist äriühinguga, kelle põhitegevusalaks on äriregistris märgitu põhjal: muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused ning vastavalt registriandmetele ei ole nimetatud äriühing esitanud kunagi registrile majandusaasta aruandeid. OÜ XXX aadressiks oli 16.11.2010 kuni 26.06.2013 XXX, Tallinn ja juhatuse liikmeks 16.11.2010 kuni 26.06.2013 XXX (tlk 65-67). Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt XXX on seotud 54 äriühinguga, kellest 47 aadress on märgitud XXX , Tallinn (tlk 68-78). Kohus on 03.11.2014 toimunud eelistungil palunud hagejalt selgitust, millisest õigussuhtest on tekkinud OÜ XXX nõue XXXOÜ vastu ning hagejale selgitanud, et hageja peab tõendama, et OÜ XXX poolt hagejale loovutatud nõue XXXOÜ vastu on kehtiv nõue. Selle peale on hageja 24.11.2014 kohtule esitatud kirjalikus seisukohas selgitanud, et tal ei ole õnnestunud leida tõendeid nõude kohta, sest peale võlatunnistuse allkirjastamist muutus hagejal võlgnikuga suhtlemine keeruliseks, kuivõrd võlgnik ei näidanud peale seda enam üles valmisolekut võlga tasuda ja on asunud ennast varajama. Hageja ei ole suutnud kohtule selgitada, millisest õigussuhtest on OÜ-l XXX tekkinud väidetav nõue XXXOÜ vastu. Kohtule jäävad arusaamatuks hageja selgitused raskustest väidetava võlgnikuga ühendust saada seoses hageja nõude kohta täiendavate dokumentide saamiseks. Kohus märgib, et hageja on nõude omandanud OÜ-lt XXX ning OÜ-l XXX hagejale nõuet loovutades pidi viimasel olema ka nõuet tõendavad dokumendid ja viimane pidi selgitama hagejale nõude aluseks olevaid asjaolusid. Loovutada saab siiski vaid nõuet, mis reaalselt eksisteerib. Asjaolu, et OÜ-l XXX oli nõe XXXOÜ vastu, mida OÜ XXX on hagejale loovutanud, ei ole hageja aga tõendanud. 28.01.2011, s.o 4 päeva pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist on hageja ja XXXOÜ sõlminud notariaalse kokkuleppe, milles on osapooled kokku leppinud, et XXXOÜ võlgneb hagejale juba 209 294,99 eurot ning pooled on sõlminud Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 18 mõttes kohesele sundtäitmisele allumise kokkulepe. Kohe samal päeval, s.o. 28.11.2011 on
hageja poolt esitatud kohtutäiturile täitemenetluse algatamise avaldus ning palutud kohtutäituril viivitamatult arestida võlgniku kontod kuna väidetavalt võlgnik on asunud oma vara varjama ja ennast maksejõuetuks muutma. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 24 on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse algatamisel toimetama võlgnikule kätte täitmisteate. Täitemenetlus loetakse alanuks pärast täitmisteate kättetoimetamist võlgnikule. Tulenevalt Täitemenetluse seadustiku § 25 on kohtutäitur kohustatud andma võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva. Täitemenetluse § 64 lg 2 sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara arestida või lasta registrisse kanda keelumärge ka enne täitmisteate saamist. Olukorras, kus võlgnik on samal päeval sõlminud notariaalse kokkuleppe võlasumma tasumiseks ja kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta ei saa kohtu hinnangul kuidagi asuda seisukohale, et võlgnik oleks asunud oma vara varjama või ennast maksejõuetuks muutma. Selles tulenevalt jääb kohtule arusaamatuks, mis on kohtutäitur Marek Laanemets kohe samal päeva s.o. 28.11.2011 otsustanud viivitama arestida võlgniku kontod. Sellise tegevusega võis kohtutäitur Marek Laanemets kaasa aidata näiliku tehingu teostamisele hageja, OÜ XXX ja XXXOÜ poolt. Kohus märgib, et nii 24.01.2011 hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe sõlmise ajal kui 28.01.2011 hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalse võlasumma tasumise kokkuleppe ja sundtäitmise allumise kokkuleppe sõlmimise ajal oli teada, et Politsei –ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna rahapesu andmebüroo poolt oli tehtud 14.12.2010 ettekirjutus XXXAs-le XXXOÜ arveluskonto kasutamise piirangu kehtestamiseks kuni 60 tööpäevaks rahapesukahtluse raames. Seega hageja, XXX OÜ ja XXXOÜ vahel tehtud tehingud olid tehtud ajal, mil XXXOÜ arveldusarve kasutamine oli piiratud Rahapesu Andmbeüroo poolt seoses rahapesu kahtlusega XXXOÜ poolt ja XXXOÜ-t ähvardas oht, et rahapesu andmebüroo või prokuratuur võib taotleda RahaPTS § 40 lg 7 alusel halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Kõiki kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et. 24.01.2011 hageja ja OÜ XXX vahel sõlmitud nõude loovutamise kokkulepe ja 28.01.2011 hageja ja XXXOÜ vahel sõlmitud notariaalse võlasumma tasumise kokkuleppe ja sundtäitmise allumise kokkuleppe sõlmimise olid näilikud tehingud TsÜS § 89 lg 1 mõistes ja seega TsÜS § 89 lg 2 alusel tühised. Kohus leiab, et nimetatud tehingutega sooviti saavutada kindlat tagajärge, st tekitada XXXOÜ sissenõutavaks muutunud ja sundtäitmisele kuuluv kohustus hageja ees ja mille eesmärgiks oli Rahvapesu Andmebüroo ja Maksu- ja Tolliameti poolsete ettekirjutuste ja korralduste vältimine ja XXXOÜ arveldusarvel olnud vahendite väljaviimine. Kuna TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingu ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi, siis ei saanud nimetatud tehingutest tekkida hagejale ka õigusi ega kohtusi. Seega hagejal puudus nõue, mille täitmiseks on kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt algatatud täiteasi nr 014/2011/98 ja koostatud XXXOÜ arveldusarve arestimisakt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejale tekkinud kahju ei ole leidnud tõendamist. Kuivõrd kahju on tõendamata, siis puudub vajadus hinnata kostja tegevuse õiguspärasust XXXOÜ arveldusarvel olnud rahaliste vahendite ülekandmisel Maksu- ja Tolliametile. Kohus jätab eeltoodud põhjendustel hagi rahuldamata. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Eeltoodust tulenevalt on hagi hind 75 473,86 eurot. Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg te 1 ja 2 järgi tuleb menetlust lõpetavas lahendis otsustada menetluskulude jaotus poolte vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks rahaliselt. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seetõttu tuleb määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate kulude summaks null eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.