Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Rxxx Zxxx esitas 02.06.2015 kohtule hagiavalduse Hxxxxx Bxxx vastu viiviste väljamõistmiseks põhinõudest suuremas ulatuses kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni (koondnõue kolme lepingu alusel) sissenõutava viivisesummaga kolme lepingu alusel 1329 eurot. Hageja on andnud kostjale laenu kolme lepingu alusel kokku summas 280 eurot. Kostja ei täitnud laenu tagastamise kohustust ja hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse korras kohtusse, kus mõisteti kostjalt välja saadud laen koos viivistega võlgnetava põhinõude ulatuseni. Kostja ei ole ka seda maksekohustust täitnud. Hageja on arvamusel, et kostja sihilikult ei tagasta võõrast vara, teades, et võlgnetav summa ei kasva. Hageja arvates tekitab kostja hagejale kui vara omanikule sellega kahju. Hageja taotleb nõude rahuldamist, et panna kostjat asjaolude üle järele mõtlema ja motiveerida kostjat lepingust tulenevalt võõrast vara tagastama selle õigustatud omanikule. Hageja taotleb hagi rahuldamist, kostjalt viiviste väljamõistmist edasiulatuvalt 1,25% ulatuses koondpõhinõudelt kuni selle kohase täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja kostjalt välja mõista koos lepingu p.10.1 kuludega. Tõenditena esitas hageja kolm laenulepingut (tl. 4-23), konto väljavõtte laenu väljastamise kohta (tl.25), riigi lõivu tasutud nõudelt 200 eurot (tl.27), menetlusega seotud aja ja tasu arvestus (tl.11). Kohus jättis hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks hagis. Muuhulgas märkis kohus määruses (tl.29), et viiviste nõudmisel edasiulatuvalt tuleb hagilt tasuda riigilõiv, mis vastab ühe aasta eest nõutavale viivistesummale. Käesoleva hagi puhul tuleks hagi hinna määramisel arvesse võtta juba sissenõutavaks muutunud viiviste summa 1329 eurot ja edasiulatuvalt ühe aasta viiviste summa 1277,50 eurot. Kokku tuleks hagilt tasuda riigilõivu 275 eurot. Hageja vastas kohtu määrusele (tl.32), et hageja nõuab sisse vaid sissenõutavaks muutunud viiviseid, teatud ulatuses, millelt on tasutud ka vastav riigilõiv. Kohus 26.06.2015 küsis hagejalt täpsustust selle kohta, kas hageja soovib esitatud haginõuet muuta, kuna hagis nõutakse viivist ka edasiulatuvalt (tl.34). Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täpne viivisearvutus ja maksekäsu kiirmenetluse otsused. Hageja teatas 26.06.2015 (tl.35), et nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid hagihinna ulatuses. Edasiulatuvaid viiviseid ei nõua. Kostja sai hagi ja määruse kätte 01.09.2015 (tl.43), hagile ei vastanud. Kohus 30.09.2015 (tl.47-48) saatis menetlusosalistele kirja, s.h. hagejale korraldusega esitada nõude arvutus ja tõendada nõude lahendamiseks olulised faktilised asjaolud. Hageja vastuses (tl.50-51) esitas lepingust b12-13 tuleneva viiviste arvutuse, seisuga 02.10.2015 on see 1076,04 eurot. Lepingust h11-13 tulenev viiviste arvutus annab viivisesummaks seisuga 02.10.2015 800 eurot. Kolmandast lepingust tulenevat viiviste arvutust hageja ei esita, kuna eespoolmärgitud kolme lepingu alusel arvutatud viivistesumma on kokku juba selline, mida hageja hagis nõuab. Hageja vaidleb vastu kohtu seisukohale, et viivis ei tohi ületada põhinõude suurust.

Viiviste lõppmäära suurust ei reguleeri ükski õigusakt, tegemist on vaid Riigikohtu seisukohaga, mis ei ole põhjendatud ühegi õigusaktiga ja seetõttu on selline seisukoht seadusevastane. Hageja palub nõude rahuldada. Kohtuistungile 18.11.2015 ilmus kohtuistungile ei ilmunud.

hageja. Kostjal kohtukutse isiklikult käes 27.10.2015,

Hageja andis seletuse, et ta andis kostjale laenu kui kodanik, nõue põhineb kahel laenulepingul, nõuab viiviseid. Lepingu i11-13 alusel ei nõua. Hageja piirdub selle summa nõudmisega, millelt maksis hagi esitamisel riigilõivu ja mis on märgitud hagiavalduses. Kahe laenulepingu alusel arvutatud viivis annab selle summa välja. Hageja täpsustab, et lepingu b12-13 alusel algab viivisearvutus 31.01.2014 ja lepingu h11-13 alusel algab viivisearvutus summalt 50 eurot (esimene tagastatav osa) 31.12.2013 ja teiselt tagastatavalt osalt 50 eurot alates 31.01.2014. Lepingu h11-13 alusel tuleks viiviseid arvutada 1kuu eest summalt 50 eurot 0,62 eurot päevas ja edasi arvutada viiviseid summalt 100 eurot 1,25 eurot päevas. Nende põhinõuete kohta on olemas ka maksekäsu kiirmenetluse lahendid. Viiviste arvutust tuleks alustada ajast, kui tehti maksekäsk, s.t. alates 31.maist 2014.a. Kohus peaks viivisesummad ise arvutama kuni kohtuotsuse tegemise ajani. Maksekäsud on antud kohtutäiturile täitmiseks. Laekumisi ei ole. Menetluskulude kohta avaldab hageja, et kulu tuleb arvutada lepingu p.10.1. alusel ja kostjalt välja mõista. Ei ole vahet, kas hageja teeb selle töö ise või ostab teenuse sisse. Hageja esitas tõendi tänaste sõidukulude kohta- bensiinikviitung summale 24,54 eurot. Kohtulikus vaidluses jäi hageja selle juurde, et ta soovib viiviste väljamõistmist alates maksekäsu kiirmenetluse otsuses märgitud viivisearvutuse lõppemisest kuni kohtulahendi tegemise ajani summas, mis ei ületa hagi hinda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks järgmised faktilised asjaolud: 1) Laenulepingus b12-13 on pooled leppinud kokku, et hageja annab kostjale laenu 150 eurot laenuperioodiks 3 kuud. Laenusummalt on lepitud kokku intressi maksmine (kokku 42,75 eurot) ja viivise maksmine määraga 1,25 % päevas (laenuleping tl. 4-8). laenuleping on sõlmitud 20.12.2013.a., Hxxxxx Bxxxx poolt digitaalselt allkirjastatud 31.12.2013.a. (tl.10). 2) Laenulepingus h11-13 on pooled leppinud kokku, et hageja annab kostjale laenu 100 eurot laenuperioodiks 1 kuu. Laenusummalt makstakse intressi 25 eurot ja viivise määr päevas on 1,25%. (laenuleping tl.14-17). Laenuleping on H.Bxxxx poolt digitaalselt allkirjastatud 29.11.2013.a. (tl.18). 3) laenulepingu h11-13 alusel maksis hageja kostjale laenusumma 100 eurot välja 29.11.2013.a. (maksekorraldus tl.25). Ehkki hageja ei ole tõendanud lepingu b12-13 alusel laenusumma väljamaksmist kostjale (ka kohtule 30.novembriks 2015 esitatud tõend laenu väljamaksmise kohta tõendab laenu väljamaksmist lepingu h11-13 alusel), loeb kohus tõendatuks, et laen summas 150 eurot on kostjale väljastatud. Laenulepingu b12-13 alusel laenu väljastamine kostjale, selle mittetagastamine ja laenusumma

väljamõistmine kostjalt on tõendatud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 29.05.2014 (tl.36) tsiviilasjas nr . 2-14-15685.

maksekäsuga

Selle jõustunud kohtulahendiga on kostjalt välja mõistetud põhinõuded, intressid ja viivised kuni 29.05.2014.a. Seetõttu saab edasise viivise nõudmisest rääkida alates 30.05.2014.a. Hageja nõue on kvalifitseeritav õiguskaitsevahendina VÕS § 101 lg.1 p.6 alusel, mille rakendamise eeldusteks on kostja sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus hageja ees, rahalise kohustuse täitmisega viivitamine. Kostja rahaline kohustus hageja ees tuleneb pooltevahelisest laenusuhtest, s.t. poolte võlaõigussuhe on kvalifitseeritav VÕS § 396 järgi. Käesoleval juhul on täidetud võlgnikult viivise nõudmise eeldused VÕS § 113 lg.1 järgi: pooled on laenulepingus lepingus p.6 kokku leppinud viivise arvutamise 1,25% ööpäevas laenu põhiosalt. VÕS § 113 lg.1 võimaldab viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Käesoleval juhul on viivise arvutamise alguspäevaks 30.05.2014 ja hageja on piiranud viivise nõudmise kohtulahendi tegemise ajaga. Viivis laenulepingu b12-13 põhisummalt (150 eurot) 1,25% päevas on 1,875 eurot. Perioodis 30.05.2014 -18.12.2015 on 568 kalendripäeva (30.05.2014-39.05.2015-365 päeva, 30.05.201518.12.2015- 185päeva). Kokku viivisesumma 1065 eurot. Laenulepingu h11-13 alusel on laenusumma 100 eurot kostjale väljastatud 29.11.2013.a. Pooled on laenulepingu p.-s 6 kokku leppinud viivise arvestamise 1,25% ööpäevas laenu põhiosalt. Selle laenulepingu alusel on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond teinud maksekäsu 23.04.2014.a. tsiviilasjas nr . 2-14-10813, millega mõistnud kostjalt välja põhivõla (sama maksekäsuga on välja mõistetud põhivõlg ka laenulepingu i11-13 alusel, kuid kuna hageja selle lepingu alusel nõuet ei esita, siis kohus seda ei käsitle). Selle jõustunud kohtulahendiga on kostjalt välja mõistetud põhinõuded, intressid ja viivised kuni 23.04.2014.a. Seega VÕS § 101 lg.1p.6, § 113 lg.1, eriti selle viimase lause alusel kuulub arvestamisele viivis tasumata võlasummalt 100 eurot perioodil 24.04.2014-18.12.2015. Viivis 1,25% päevas summalt 100 eurot on 1,25 eurot ööpäevas. Perioodil 24.04.2014-18.12.2015 on 597 päeva, millelt viivisesumma on 746,25 eurot. Kokku on kahe laenulepingu alusel arvutatud viivisesumma seisuga 18.12.2015.a. 1811,25 eurot. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kuni kohtulahendi tegemise ajani, piirates väljamõistetava viivise summa hagiavalduses märgitud summaga 1329 eurot. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine laenusummalt 150+100 eurot summas 1329 eurot ei ole põhjendatud. Käesolevas pooltevahelises laenusuhtes on nii laenu andja kui ka laenu saaja füüsilised isikud. Seetõttu ei ole laenusaajale antav laen käsitatav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 tähenduses. Pooled on laenulepingu sõlminud füüsiliste isikutena, hageja seletuse kohaselt oli kostjal üles pandud kuulutus laenusaamiseks ja hagejal oli võimalus laenu anda. Seega olid pooled VÕS § 8 lg.1, § 9 lg.1 kohaselt saavutanud kokkuleppe lepingu tingimustes, s.h. laenusummas, tagastamise tähtajas, viivisemääras ja muudes lepingutingimustes. Kuna pooled olid vabad lepingutingimusi kokku leppima, puudub kohtul alus lugeda kokkulepitud viivisemäära- 1,25% ööpäevas laenu põhiosaltebamõistlikuks või kehtiva õigusega vastuolus olevaks. Küll aga leiab kohus, et lepingust tulenevate õiguste teostamisel tuleb käituda heas usus ja kui lepingupoole käitumine oma õiguste teostamisel on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, jätab kohus, tuginedes VÕS § 6 lg.-e 2, lepingust tuleneva kohaldamata.

Kohus leiab, et viivise nõudmine tagastamata laenult summas, mis ületab umbes viiekordselt antud laenusumma, ei ole proportsionaalne ja see on kujunenud oma õiguse kuritarvitamiseks. VÕS § 396 lg.1 järgi on laenuleping kokkulepe, mille raames kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma..., laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Selline võlasuhte sõnastus tähendab, et laenuleping oma olemuselt ei ole suunatud väljaantud laenu tagasisaamisele märkimisväärselt suuremas summas- laenusaajal on kohustus tagasi maksta sama rahasumma. Laenuintressi (tasu raha kasutamise eest) rakendamine on lubatud üksnes VÕS § 397 lg.1 juhtudel- kui laenu antakse majandus- või kutsetegevuses, muudel juhtudel eraldi kokku lepituna. Laenulepingu olemuslik eesmärk ei ole laenuandja rikastamine, eriti juhul kui laenu antakse väljaspool majandus- ja kutsetegevust. Muud võimalikud kaitsevahendid- näiteks viivise maksmises kokku leppimine- kujutavad endast õiguskaitsevahendeid lepingu täitmise tagamiseks. Hageja ja kostja on käesoleval juhul leppinud kokku viivise rakendamises lepingu rikkumise puhuks, kuid selle lepingusätte rakendamine ehk oma õiguse teostamine peab toimuma heas usus ja proportsionaalselt rikutud kohustusega. Kohtu hinnangul oli hageja käitumine kohane ja heauskne, kui ta pöördus 29.11.2013.a. välja antud ja ühe kuu pärast tagastamisele kuuluva laenu (100 eurot) sissenõudmiseks 11.03.2014 maksekäsuosakonda, 20.12.2013 sõlmitud laenulepingu alusel välja antud laenu (150 eurot ) sissenõudmiseks pöördus 10.04.2014 maksekäsuosakonda. Maksekäskudega on kostjalt välja mõistetud laenu põhisumma koos intressidega ja viivistega maksekäsu tegemise kuupäevani- vastavalt siis 23.aprillini 2014.a. ja 29.maini 2014.a. Käesoleva hagiga (viiviste väljamõistmiseks põhinõudest suuremas ulatuses) on hageja kohtusse pöördunud rohkem kui aasta pärast põhinõude väljamõistmist. Sellise käitumisega ja viivisenõuete esitamisega põhinõudest mitmekordselt suuremas summas on hageja kohtu hinnangul väljunud esialgse võlasuhte - laenuandja ja laenusaaja – vahelise suhte raamidest ja viivisenõue rohkem kui viiekordses ulatuses põhinõudest kujutab endast viiviste nõudmise õiguse kuritarvitamist. Olukorras, kus laenusumma on 150 eurot ja 100 eurot ja hageja on sellises summas laenu andnud välja vabatahtlikult (hageja selgituse kohaselt- omaalgatuslikult, vastates kostja laenusoovile), saab hageja jaoks olla tegemist väikese tähtsusega laenusummaga. Asjaolu, et hageja on laenu väljaandmisel kasutanud põhjalikult väljatöötatud lepinguteksti, viitab, et laenu väljaandmine ei ole hagejale esmakordne tegevus. Viivis oma olemuselt kujutab endast instrumenti, mis on suunatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamisele. Viivise mõte on lihtsustada võlausaldajal raha maksmisega viivitamisest tekkiva kahju suuruse arvestamist. Rakendatav viivis on seega suunatud võlausaldaja võimaliku tekkiva kahju hüvitamisele. Viivisenõude esitamise võimalus on kui tagatis, mis tagab kohustuse täitmist. Olukorras, kus viivisenõue ületab mitmekordselt välja antud laenusumma, ei saa rääkida enam väljaantud laenusumma tagasinõudmise lihtsustamisest, vaid sellises ulatuses viivisesumma nõudmine kujutab endast juba teise isiku arvel rikastumist ja teisele isikule kahju tekitamise eesmärki. TsÜS § 138 lg.2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Käsitletava laenulepingulise võlasuhte puhul on hageja õigused põhiosas juba rahulduse leidnudtema põhinõue koos esmaste viivistega on rahuldatud maksekäsu kiirmenetluses tehtud otsustega. Seejuures on juba maksekäsu kiirmenetluse otsusega kostjalt välja mõistetud viivis põhinõudega võrdses ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluse otsused on hageja poolt esitatud täitmiseks kohtutäituri vahendusel. On kujunenud olukord, kus praeguseks on laenulepingu b12-13 alusel kostja vastu sundtäitmisel nõue, mis ületab 300 eurot (laenusumma oli 150 eurot) ja laenulepingu h11-13 alusel on kostja vastu sundtäitmisel nõue, mis ületab 200 eurot (laenusumma oli 100 eurot). Käesolevas hagis taotleb hageja kostjalt veel 1329 euro väljamõistmist samade laenukohustuste raames. Seega

kujuneks laenu 150+100 eurot täitmisel sissenõutavaks summaks rohkem kui 1800 eurot ja tekiks olukord, kus 150 või 100 euro laenamine võiks lõppkokkuvõttes tuua kaasa võlgnikule ebaproportsionaalselt ulatusliku sundtäitmise. Kohtu hinnangul on sellise nõude esitamine käsitatav juba kahju tekitamisena laenusaajale, väljub oma õiguste heas usus teostamise raamidest ja peab leidma tõkestamist kohtu poolt. Kostja ei ole käesolevas asjas kohtumenetluses osalenud ega kasutanud näiteks VÕS §-st 162 lg.1, § 113 lg.8 tulenevat õigust nõuda viivise vähendamist. Sellele vaatamata sekkub kohus VÕS § 6 lg.2 alusel omaalgatuslikult hageja õiguste teostamisse ja piirab viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus võrdleb hageja nõutavat lepingulist viivisesummat seadusjärgse viivisega. 2014. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 8,25% aastas ja 0,023% päevas (Eesti Panga teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.01.2014). 2014. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 8,15% aastas ja 0,022% päevas (Eesti Panga teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.07.2014). 2015. aasta esimesel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 8,05% aastas ja 0,022% päevas (Eesti Panga teade väljaandes Ametlikud Teadanded 02.01.2015). 2015. aasta teisel poolaastal kehtiv seadusejärgne viivisemäär oli 8,05% aastas ja 0,022% päevas (Eesti Panga teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.07.2015). Lepingu h11-13 alusel arvutatud viivis: Periood 24. aprill 2014 kuni 30. juuni 2014, viivisemäär 0,023% päevas, viivitatud päevi 67 – viivis 1,541 eurot (100*0,00023*67) Periood 1. juuli 2014 kuni 18. detsember 2015, viivisemäär 0,022% päevas, viivitatud päevi 533 – viivis 11,726 eurot (100*0,00022*533) Kokku: 13,27 eurot. Lepingu b12-13 alusel arvutatud viivis: Periood 30. mai 2014 kuni 30. juuni 2014, viivisemäär 0,023% päevas, viivitatud päevi 32 – viivis 1,104 eurot (150*0,00023*32) Periood 1. juuli 2014 kuni 18. detsember 2015, viivisemäär 0,022% päevas, viivitatud päevi 533 – viivis 17,59 eurot (150*0,00022*533) Kokku: 18,69 eurot. Seadusjärgse viivise summa 31,96 eurot oleks rohkem kui 40 korda väiksem hageja nõutavast lepingulisest viivisesummast. Hageja väide hagiavalduses, et talle kui raha omanikule tekitatakse raha kinnihoidmisega kahju, ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav ega ka põhjendatud. Hageja on laenanud kostjale summad (150 eurot ja 100 eurot), mis ka eraisikutevahelises võlasuhtes ei ole märkimisväärsed summad ja selliste summade puudumise puhul hageja vahendite hulgast ei saa suure kahju tekkimist eeldada. Kahju tekkimise kohta hagejale ei ole konkreetseid väiteid ega põhjendusi esitatud. Kohus märgib siinjuures, et laenulepingu puhul ei saa rääkida hageja vara võõrandamisest kostja poolt, kuna laenu andjana on hageja astunud laenulepingulisse suhtesse vabatahtlikult. Kõiki neid asjaolusid arvestades ja tuginedes VÕS § 6 lg.2 jätab kohus kohaldamata pooltevahelise lepingu p.-st 6 tuleneva- arvestada viivist 1,25% ööpäevas laenu põhiosalt kuni täitmiseni ja leiab, et viiviste väljamõistmine kostjalt põhinõudest suuremas ulatuses on põhjendatud põhinõude kahekordse suurusega- lepingu b12-13 alusel summas 300 eurot ja lepingu h11-13 alusel summas 200 eurot. Arvestades, et maksekäsuga on mõlema lepingu alusel kostjalt välja mõistetud viivised

põhinõudega võrdses ulatuses, saab kostjalt seisuga 18.12.2015 välja mõistetud viiviseid põhinõude kolmekordses ulatuses. Kohus mõistab viivised välja summas 300+200=500 eurot. Hagi saab rahuldatud 37,6% ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega... Kohus rahuldas hagi 37,6% ulatuses, seega tuleb menetluskulud jätta 37,6% ulatuses kostja kanda ja 62,4% ulatuses hageja kanda. Hageja taotleb menetluskuluna lepingu p.-s 10.1 märgitud kulude väljamõistmist. Pooltevaheliste laenulepingute p.-s 10.1 on kirjas, et tsiviilhagimenetluse algatamisega ja sellega seonduvad on tasu määraks käesoleva lepingu kohaselt 95 eurot (tasu sisaldab hagiavalduse ja muude dokumentide koostamist, mis on vajalikud menetlusprotsessi läbiviimiseks), mis kuuluvad tasumisele laenusaaja poolt selle väljamõistmise korral. TsMS § 138 lg.1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. § 138 lg.2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus on seisukohal, et laenulepingu p.-s 10.1 kirjeldatud tasud ei kuulu ühegi TsMS § 143 või § 144 loetletud kululiigi alla ega muu TsMS §-s 138 nimetatud menetluskulu koosseisu. Tl.11 on hageja menetluskulu arvutus- hagimaterjali kokkupanek ja esitlus, ajakulu- ligikaudu 4 tundi. Hageja kohtuistungil andis seletuse, et hagi ja selle lisad koostas ja esitas ta kohtule ise. Seega ei ole tegemist hageja esindaja ega nõustaja kuludega. Esindajat või nõustajat menetluses kasutatud ei ole. Sellise kulu tekkimist hagejale ei ole tõendatud. Seetõttu menetluskuluna väljamõistmisele ei kuulu.

lepingu p.10.1

nimetatud tasu

Riigilõivu on hageja maksnud 200 eurot (tl.27), kohtuistungil 18.11.2015 käimise kulu tõendamiseks on esitatud bensiinikviitung summale 24,54 eurot. Hageja läbitud teekond Võru-Jõgeva- Võru vajab bensiini kulu võrreldavas koguses hageja ostetuga- 21,62 liitrit. Seetõttu arvutab kohus hageja sõidukulu 21,62 liitri bensiini hinna ulatuses ehk 22,59 eurot. Kokku hageja menetluskulu 222,59 eurot. Sellest jääb kostja kanda 37,6% ehk hageja kanda 62,4% ehk 138,90 eurot.

83,69 eurot ja

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.