Rahuldada hageja taotlused: vähendada haginõuet summani 13620,37 eurot ja võtta vastu loobumine hagist kostja I R vastu ning lõpetada tsiviilasjas menetlus I R osas.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 määruse, mille kohaselt - teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 3741939 xxxxxxx xxxxxx xxxxx xxx
xxxxx-xxx xxxx xxx xx xxxx xx x korteriomandi osas täieliku käsutamise keelumärge R L (L) (isikukood xxxxxxxxx) kasuks -, määratud hagi tagamine.
3.Hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista J S R L kasuks 7000 eurot (seitse tuhat eurot ).
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada tagatis 807 € ja kanda nimetatud summa R L arvelduskontole nr. 221023778606 Swedbank AS.
5.Jaotada menetluskulud ning jätta need 51 % ulatuses kostja ning 49 % ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista J S R L kasuks menetluskuluna 32,40 eurot.
7.Saata otsuse koopia menetlusosalistele.
8.Saata otsuse koopia Riigi Tugiteenuste keskusele ja Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale täitmiseks. Selgitused otsusele
9.TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;
10.TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;
11.apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;
12.TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavaldus Hagejale kuulub Xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx xxxxx xxxx x x xxxxx. 18.mail 2013.a. tegi kostja J S hagejale R L antud elamu kapitaalremondi osas hinnapakkumise kogusummas 45900 €.18.mail 2013.a.sõlmisid hageja ja J S koostöölepingu, mille kohaselt J S kohustus teostama hageja elamule kapitaalremondi hinnapakkumises loetletud tööde osas kogumaksumusega 45 900 €. Lepingu kohaselt tuli lepingutasu tasuda hageja poolt kolmes etapis: I etapp 24250 €, II etapp 11537 € ja III etapp 10113 €. Vastavalt lepingule tuli raha kanda kostja J S elukaaslase I R arvelduskontole. Vastavalt lepingule kandis hageja I R arvelduskontole nr. 1101714618 09.05.2013.a. 4500 €, 20.05.2013.a. 5000 €, 21.05.2013.a. 5000 €, 22.05.2013.a. 5000 €, 24.05.2013.a. 11108 €, 14.06.2013.a. 2000 €, 20.06.2013.a. 3000 €, 28.06.2013.a. 5000 €, 08.07.2013.a. 1537 €, 26.07.2013.a. 3000 €, 14.08.2013.a. 3113 €, 03.09.2013.a. 600 €, 10.09.2013.a. 82 €, 11.09.2013.a. 170 € , kokku 49 110 eurot. Hageja tasus veel sularahas J S 09.09.2013.a. 170 € ja 11.09.2013.a. 350 €, kokku 520 €. Hageja on tasunud J.S.ja I.R.kokku 49 630 €. J S teostas hagejale kokkulepitud töid osaliselt, osa töid jättis J S teostamata. Hageja pöördus mitmel korral J S poole nõudega lõpetada pooleliolevad tööd. J S lubas mitmel korral tööd lõpetamata, kuid oma lubadusi ta ei täitnud ja tööd jäid tegemata. 04. novembril 2013.a. tegi hageja ajutise tööde järelevalve teostaja Heinrich Reinbachi juuresolekul J.S.suuliselt ja ka kirjalikult allkirja vastu teatavaks, et viimane ehitustööde lõpetamise tähtaeg on 18.11.2013.a. Raha summas 10 113 € kuulub R-L.tagasimaksmisele, kui J S ei osta vajaminevat materjali ja seadmeid välja ajavahemikul 05.11. 2013 kuni 10.11.2013.a. Samuti peab ja kohustub J S
teostama vastavad tööd ja maksma töölistele kokkulepitud töötasu; kui selleks tähtajaks tööd teostatud ei ole, peab J.S.raha tagasi maksma. Esitatud tingimuste kohaselt kui tööd 18. novembriks lõpetatud ei ole, peab J.S.raha tagasi maksma. Siis kutsutakse kohale erapooletu hindaja. Nende tingimustega J.S.nõustus andes selle kohta oma allkirja. J.S.oma lubadust ei täitnud ja jättis ehitustööd lõpetamata. Hageja pöördus erapooletu ehitusfirma Muhk Invest OÜ poolel palvega teostada antud ehitusobjektil teostatud ja teostamata tööde ülevaatus ning esitada hinnapakkumine teostamata tööde maksumuse osas. 27.11.2013.a. esitas Muhk Invest OÜ hagejale hinnapakkumise teostamata ehitustööde osas. Esitatud hinnapakkumise kohaselt on Janis Sarve poolt teostamata ehitustöid koos materjalidega kokku maksumusega 16 138,94 €. 27.11.2013.a. saatis hageja R.L.J.S.tähitud kirjaga 18.mail 2013.a. sõlmitud koostöölepingust taganemisavalduse ja palus tagastada hiljemalt 02.12.2013.a. R.L,tema poolt tasutud raha summas 16 138,94 €, so. summa millises ulatuses R.L,on tööd teostamata. Hageja palub hagi rahuldada VÕS § 3 p 1, § 8 lg 1, § 11lg.1, § 76, § 82 lg.1, §100, §101 lg.1p.1, 101 lg.2, §186p.5, §188 lg.1, §189lg.1 Antud juhul on hageja ja kostja vahel 18.05.2013.a. sõlmitud kirjalik leping, mis vastab VÕS-i § 635 lg.1 töövõtulepingu tunnustele. Antud juhul oli kostja poolseks lepingu täitmise tähtajaks määratud 15.09.2013.a. Hageja andis kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 18.11.2013.a. Antud juhul on hageja täitnud lepingulist kohustust ja tasunud lepingust tuleneva tasu, kuid kostja J S poolt on lepingust tulenevad kohustused täitmata- tellitud ehitustööd on lõpetamata .Antud juhul on hageja tasunud kostja J S ettepanekul J S elukaaslasele I.R.ülekandega kokku 49 110 eurot ja J.S.520 eurot. Kokku on hageja tasunud 49630 €. Selle eest on hageja saanud J S ehitustöid kokku summas 33 491,06 euro ulatuses. Hagejal on saamata ehitustöid koos materjalide maksumusega 16138,94 euro ulatuses, mille väljamõistmist hageja kostjatelt taotleb. Võttes arvesse, et tegelikult sai raha summas 49110 eurot I.R.ja 520 eurot sai J S, siis seetõttu leiab hageja, et tegemist on solidaarvõlgnikega VÕS-i § 65 lg.1 kohaselt ja hageja taotleb võlasumma 16138,94 euro väljamõistmist Janis Sarvelt ja Inna Remmelgaselt solidaarselt. Kohtuistungil 25.11.12015 ( tl 190 pöördel) hageja loobus nõudest I R vastu ja palus võlasumma välja mõista J S. Kostja J S vastus Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et puuduvad alused hagi rahuldamiseks ning palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja näeb ühe võimalusena, et kui pooled lahendavad lisatööde tasumise küsimuse ning kui hageja tasub temale peale tööde tegemist lubatud 4000.- eurot, siis on kostja nõus lõpetama objekti. Hageja ei ole tasunud kolme kokkuleppes sätestatud etappi eest nagu viimane ekslikult väidab. Ülekannetega tasutud 49 110.- eurost 6358.- eurot on tasutud vundamendi eest. Tegemist on tööga, mis ei sisaldunud hinnapakkumises ning milles leppisid pooled eraldi kokku. Lisaks eeltoodule on III etapist tasumata 4000.- eurot. Eeltoodut kinnitab hageja 14.08.2013a kostjale 1 edastatud e-mail, milles pooled teevad selgeks, kes kellele on tasunud ja palju on veel vaja tasuda. Antud kirjas teatab hageja, et vundamendi eest on tasutud 6358, tasutud on I ja II etapp ning III etapi osas teeb ülekande 14.08.2013a summas 3113.- eurot. Hageja on jätnud avalduses märkimata ka kostja poolt teostatud tööd, millede eest hageja ei ole samuti tasu maksnud.
Tegemist on töödega, millede teostamises lepiti kokku peale kokkuleppe (hagi lisa nr 8) sõlmimist, kuna nende teostamise vajadus ilmnes peale kokkuleppe sõlmimist. Kostja poolt teostatud lisatööde maksumus on kokku 5344.- eurot (lisa nr 2). Kostja ei ole nõus kahju suurusega ning selle aluseks võetud hinnapakkumisega. Hageja tasudes I ja II etapi eest, kinnitab antud etappide sisuks olnud tööde nõuetekohast teostamist. Teostamata jäi üksnes osa III etapi töödest ning seda hageja tegevuse tõttu. Edastatud hinnapakkumine ei tõenda veel, et selles märgitud tööd jäeti kostja 1 poolt tegemata. Hinnapakkumises näidatud tööde maksumused ei ole mõistliku suurusega. Hinnapakkumises on teostamata tööde nimekirjas palju selliseid töid, mis on kostja poolt tehtud. Näiteks hinnapakkumise lisas nr 1 p 1,5, 8-10. Lisas nr 2 p 1 toodud garaažiukse (1146,23.-) paigaldas selle müünud tootja Kinema OÜ. Eeltoodu annab aluse arvata, et hinnapakkumine on tehtud objektiga tutvumata. Lisas nr 2 lk 1 p 31-35 materjalid oli kostja poolt ostetud ja viidud objektile, Lisa nr lk 2 p 1 ja 19 nimetatud tööd on teostatud kostja poolt, jne. Osad tööd on kajastatud topelt: Lisa nr 1 p 6 vihmasüsteemi osaline paigaldus ning Lisas nr 2 lk 2 p 20 on samuti vihmasüsteemipaigaldus (161,20.-). Pooled ei ole leppinud kokku garaažipõranda remondis (176,40.- eurot).Osad artiklid on lahti kirjutamata, näiteks: Lisa nr 2 lk 1 p 33 Transport 195.- eurot (mille transport?); Lisa nr 2 lk 1 p 9 välisuks, värvimine, transport (kui palju iga asi maksab ja miks värvimine); Lisa 2 lk 1 p 15 kinnitusvahendid (238,36.-) (millised ja mille jaoks); Hageja enda tegevus põhjustas osade tööde tegemata jätmise. Hageja pidi III etapi eest tasuma ette, mida viimane aga ei teinud. Hageja tasus: 26.07.2013a 3000.- eurot; 14.08.2013a 3113.- eurot ja 03.09.2013a 600.- eurot. Oma 14.08.2013a kirjas kinnitab hageja oma kohustust tasuda veel 4000.- eurot, mida viimane aga ei teinud, mistõttu ei saanud kostja 1 teostada kõiki III etapi töid. Hageja sõlmis enne kostjale antud täiendava tähtaja lõppemist otselepingud kahe kostja alluvuses oleva töötajaga. Antud tegevusega tegi hageja ise kostjal võimatuks lepingu edasise täitmise ning otsustas osad tööd lõpetada juhtides ise tööde tegemist. Hageja väide, et on tasunud kostjale 350.- eurot tänavakivide ostmiseks ei ole tõene. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja kahju hüvitamise nõudest tuleb maha arvestada: vahe hagile lisatud hinnapakkumise ja mõistlike hindade vahel (kostja 1 esitab selle esimesel võimalusel); Lisatööde maksumus 5344.- eurot; Maksmata 4000.- eurot; Maksmata 350.- eurot tänavakivide eest; Hinnapakkumises sätestatud asjaolud, millised on seal kajastatud alusetult nagu näiteks garaažiuks koos paigaldusega 1146,23.- eurot, vihmaveesüsteemi paigaldamine 161,28.- eurot, garaažipõranda remont 123,48, jne. Kostja I Rvastus Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et tema ei saa olla antud asjas kostjaks. Lepinguline suhe on hagejal kostja J S. Töövõtjal ei ole keelatud määrata, et töövõtulepingust või antud lepingut reguleeriva muu kokkuleppe kohaselt tellijale tulenev rahaline kohustus täidetakse kolmandale isikule. Antud asjas tegi hageja tema kontole ülekandeid, millega täitis J S sõlmitud töövõtulepingu alusel tekkinud rahalisi kohustusi J S ees. Hageja tegi tema kontole erinevatel aegadel kokku 14 ülekannet, Eeltoodu ei tee kostjast automaatselt töövõtjat või isikut, kes vastutaks J S poolt võetud kohustuste rikkumise eest. Hageja nõude aluseks on J S sõlmitud töövõtulepingu rikkumine, kuid kostja ja hageja vahel ei ole sellist lepingut kunagi sõlmitud. Kostja ei ole ühinenud J S kohustustega. Samuti ei ole kostja ühtegi kohustust rikkunud. Hagiavalduses ei ole hageja esitanud ühtegi selgitust, põhjendust või õiguslikku alust, millele tuginedes esitati antud nõue ka kostja I R vastu.
Kohtu põhjendused 1.Pooled ei vaidle järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: -
kostja tegi hagejale hinnapakkumise maja ehituseks ( tl 14 ) pooled sõlmisid koostöölepingu ( tl 15 ) leping hinnaks oli 45900 eurot leping jäi kostja poolt osaliselt täitmata hagi ese on koostöölepingust tulenev nõue
2.Poolte vahel on vaidlus järgmiste asja lahendamisel oluliste asjaolude üle: -
millised tööd ja mis mahus jäid kostja poolt tegemata tegemata tööde maksumus
3.Koostöölepingu järgi oli tööde maksumuseks 45900 eurot, mis tuli üle kanda I R arveldusarvele kolmes etapis. Hageja ei ole kandnud üle 3400 eurot ( tl 148). Hageja on kandnud üle III etapi rahast 10 113 eurot - 3000 eurot 26.07, 3113 eurot 14.08 ja 600 eurot 03.09 ( tl 14, 16).
4.Hageja on lepinguväliselt tasunud J.S.520 eurot, sellest 170 eurot panga ülekandega I R arveldusarvele ja 350 eurot sularahas J S. Kuid hageja väitel J.S.jättis kaubad ostmata ja raha ei tagastanud ( tl 16, 17).
5.Hageja on esitanud kohtule seletuskirja koostöölepingule 04.11.2013 ( tl 18 ), mille järgi on ta tasunud kostjale kogu III etapi tööde maksumuse eest. 04.11.2013 seisuga ei ole seda raha kasutatud objektile ca 7026 euro ulatuses. Raha kuulub tagasimaksmisele 10113 eurot. Hageja on andnud kostjale viimaseks tööde teostamise tähtajaks 18.11.2013. 6.Hageja on saatnud kostjale 27.11.2013 kirja ( tl 19 ), mille järgi ta palub kostjal tagastada ettemaksuna tasutud 16138.94 eurot. Lisaks veel tänavakivide ostmiseks antud sularaha 350 eurot. Kokku kuulub tagastamisele 16488.94 eurot.
7.Kostja vastuse järgi kohtule ( tl 44 pöördel) ülekannetega tasutud 49110 eurot on tasutud 6358 eurot vundamendi eest, mis ei sisaldunud hinnapakkumises ning milles poolsed leppisid eraldi kokku. Lisaks eeltoodule on III etapist tasumata 4000 eurot. Kui palju ja mille eest on tasutud tõendab hageja poolt 14.08.2013 kostjale edastatud e-mail ( Lisa nr 1 ). Nimetatud kirja järgi ( tl 47 ) 14.08.2013 on tasumata 7113 eurot, millest ta 3113 eurot kannab üle ja üles jääb sellisel juhul 4000 eurot. 8.Kostja 1 vastuse järgi hageja ei ole talle tasunud kostja poolt tehtud tööde eest 5344 eurot, millede teostamises lepiti kokku peale kokkuleppe ( hagi lisa 8 ) sõlmimist, kuna nende toestamise vajadus ilmnes peale kokkuleppe sõlmimist. Kostja vaidleb vastu 350 euro saamisele tänavakivide ostmiseks.
7.Kohtuistungil 12.05.2015 kostja 1 pakkus kompromissina 4000-4500 euro tasumise 4 osamaksena 4 kuu jooksul. Hageja esindaja ei ole sellise kompromissiga nõus, hageja ettepanek on 14 000 eurot, kuna ta on teinud täiendavaid kulutusi 14000 euro ulatuses ( tl 62 ). Pooled soovisid siiski aega kompromissläbirääkimisteks. Kokku määras kompromissi esitamise tähtajaks 02.06.2015. Pooled kompromissi ei saavutanud.
8.Hageja on esitanud kohtule Muhk Investi hinnapakkumise ( tl 21-24), mille järgi on ehitustööde maksumus 16138.94 eurot.
9.Kostja 1 ei nõustu hageja nõude suurusega, mille aluseks on võetud Muhk Investi hinnapakkumine, kuna see sisaldab töid, mis on tema poolt tehtud. Kolmanda isiku Good House poolt koostatud hinnapakkumise mahuks on 10855-11055.86 eurot.
10.Kostja 1 on esitanud kohtule hinnapakkumise 08.05.2013 ( tl 82 ), mille järgi on vundamenditööde maksumuseks 6358 eurot.
11.Hageja on esitanud kohtule arvestuse, mida ta tegi peale kostjaga lepingu ülesütlemist summas 13620.37 eurot ( tl 88-91), lisanud tõendid, mis seda tõendavad ( tl 92-130).
12.Hageja vastuse järgi 14.10.2015 ( tl 148 ) jäi kandmata 3400 eurot. Sellest summast ta arvestab maha laenulepingu ( tl 165 ) järgi kostjale makstud summa 873.04 eurot, mida kostja ei ole tagasi maksnud, samuti Inna Remmelgase arvele kantud 170 eurot, mille eest kostja elektritarbeid ei toonud, seega jääb järele 2356.96 eurot. Mingeid lisatöid kokku lepitud ei ole. 13.Hageja on kostjaga sõlmitud koostöölepingu üles öelnud 27.11.2013 ( tl 19). 14.Kohus kohustas kohtuistungil 19.10.2015 pooli koostama tehtud ja tegemata tööde kohta akt ja panna kirja ka oma erimeelsused ja vaidlusalused töö ning esitada kohtule hiljemalt 02.11.2015. Kostja esitas kohtule ühepoolse tegemata tööde akti summas 4877 eurot ( tl 181), koos töötasuga 6000-6500 eurot ( tl 180 ). Hageja esitas kohtule kirja ( tl 183-184), milles ta ei nõustu kostja poolt koostatud aktiga. Hageja ise mingit akti ega arvestust kohtule ei esitanud. Hageja kirja järgi pooled kohtusid 25.10.2015, kostja keeldus akti koostamisest. VÕS § 636 järgi lasub kostjal selline kohustus teostatud töö tellijale üle anda. Seega ka kohustus tõendada tema poolt teostatud ja üleantud tööde kogust ja selle maksumust. Kostja esitatud akt ei ole hagejale arusaadav, akt ei vasta vormiliselt ega sisult teostatud tööde üleandmis-vastuvõtuakti nõuetele.
15.Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajana M R. Tunnistaja ütluste järgi soovis hageja temalt hinnapakkumist ehitusobjektil teostamata tööde kohta J S poolt. Ta käis kohal, tutvus olukorraga, mõõtis kõik üle, mis seal objektil tegemata oli. Tutvus hinnapakkumisega, mis oli J S poolt koostatud. Ta tegi hinnapakkumise teostamata tööde osas. Kuna hinnapakkumises ei ole kõik nii detailselt kirjutatud, on võtmed kätte see, et inimene saab sinna sisse kohe elama minna. 25. oktoobril 2015 käis tema ka ehitusobjektil. J.S.soovis minna üle mõõtma, mis siis teostamata on. Siis vestlesid seal R.L.ja Janis Sarv. Vaatasid üle, mis tegemata oli, niinimetatud visuaalselt. Tööd on ju tänaseks tehtud. J.S.näitas, mis tema arvates tegemata oli, käis ja mõõdistas need üle. Siis tekkis seal hirmus vaidlus ja muud mitte midagi. J.S.läks akti koostama. Ta saab aru, et keegi akti koostamisest ei ole ju keeldunudki. J.S.saatis ju akti kohtule, aga see pole lihtsalt mingisuguse akti vormis. Kohapeal ei koostatud ühtegi akti. Üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine on ehitaja ülesanne. Akti vormi lõpus on kirjas tegemata tööde lahter ja sinna kirjutab tellija. Näiteks tegemata tööd või millega rahul ei olda. Tema töid seal ei teostanud, tegi ainult hinnapakkumise. Põhimõtteliselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud väga ebapiisav leping. Nõuetekohane projekt ja korralik leping vähendavad töövõtja ja tellija vahelist vaidlust. Kohati võib ehitusmaterjalide valik olenevalt tootjast võib kõikuda mitmekordselt, aga mitte enamus materjalidele. Kips, materjalid, villad ja sellistel suurematel asjadel ei ole suurt hinnavahet, kindlasti on hinnavahe valamutel, segistitel, WC pottidel, oleneb, mis firmat valida. Tema on võtnud hinnapakkumise koostamisel aluseks
keskmise hinna. Tuuletõke on ikka selle pärast mõeldud, et ta tuult peaks. Vill peab soojust pidama. Kas esialgses Sarve pakkumises oli ka peetud silmas tuuletõke ja soojustus, seda ta ei oska kommenteerida. Vahepeal ta käis seal kohal ja R.L.seal ehitas midagi ümber. Kas tema hinnapakkumine sätestas ka seal valesti tehtud töid, ta pole selles päris kindel, ei mäleta kahjuks. Firmade kasumimarginaal on kuskil 20%, aga eraisikute puhul ei saa seda kasumimarginaali küll õigeks pidada. Eraisikutele on kuskil 5%. Tema tegi hinnapakkumise, aga ei ehitanud. Ta pigem arvab, et ehituse maksumus kujunes odavamaks. Teha võib ju mis hinnaga iganes tahetakse. Tema arvestas, et selle peab tegema algusest peale ametlikult koos maksudega. See, kuidas Sarv seda tegi, ta ei tea. Ta mõõtis kõik üle, tol momendil olid need tööd ju teostamata. 16.Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajana I L. Tunnistaja avaldas, et Karksi küla, Kivi tänaval 4 kõrvalhoone ehitisel teostas töid kõige pealt J.S.oma brigaadiga. Ta pakub, et J.S.jättis töid teostamata 1/3. M R esitas hinnapakkumise tegemata tööde kohta. Tööd teostas keegi kolmas isik. Nimesid ei oska öelda, ta ei ole sellega kursis. 25. oktoobril oli vestlus tegemata tööde osas ja J.S.võttis seal mõned mõõdud ja lahkus. J S soovitati R L, et oskab hästi ehitada ja rohkem ta ei oska öelda.
17.Hagiavalduse järgi on poolte vahel kirjalik leping, mis vastab VÕS § 635 lg 1 töövõtulepingu tingimustele. Kostja rikkus lepingut mittekohase täitmisega VÕS § 100 järgi. Lepingust tulenevad kohustused on lõpetamata. VÕS § 186 lg 1 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingust taganemisega. Hageja on teinud kostjale 27.11.2013 taganemisavalduse. VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantud tagastamist. Hageja palus kostjatelt välja mõista alusetult omandatud raha. Kohtuistungil hageja esindaja avaldas ( tl 175), et kui leping oli üles öeldud, siis juhindutakse alusetult rikastumise sätetest. Kui on tehtud taganemise avaldus, siis kummalgi poolel on õigus saada tagasi alusetult rikastumise sätete alusel.
18.VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sättest tulenevalt tuleb töövõtjal töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma.
19.VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.
20.Kohus leiab, et tegemist on töövõtulepingu täitmata jätmisega, kostja jättis osa töid tegemata, mille eest oli hageja talle teinud ettemaksu. Selles asjaolus pooltel vaidlust ei ole. Vaidlus on tegemata tööde mahus ja maksumuses, missuguse summa peab kostja hagejale tagastama tegemata tööde eest
21.Kohus leiab, et hagejal on õigus tema poolt lepingu alusel tasutud ja kostja poolt tegemata jäetud tööde maksumus tagasi saada.
22.Kohus leiab, et tegemata tööde maksumuse kindlaksmääramine Muhk Invest OÜ hinnapakkumise alusel summas 16138.94 eurot ei ole põhjendatud, sest hinnapakkumine on tehtud sellisena, kui tööd oleks teostanud Muhk Invest OÜ. Tunnistaja M R andis kohtuistungil ütlusi, et tema tegi hinnapakkumise, aga ei ehitanud. Ta pigem arvab, et ehituse maksumus kujunes odavamaks. Teha võib ju mis hinnaga iganes tahetakse. Tema arvestas, et selle peab
tegema algusest peale ametlikult koos maksudega. See, kuidas S seda tegi, ta ei tea. Ta mõõtis kõik üle, tol momendil olid need tööd ju teostamata. Kohus leiab, et kostja J S ja Muhk Invest OÜ hinnapakkumised ei ole võrreldavad, kuna nad on koostatud erinevalt ja ei ole usaldusväärselt tõendatud, et sisaldavad ühesuguseid töid ja kasutatavaid materjale.
23.Kohus leiab, et Muhk Invest OÜ poolt tehtud hinnapakkumist ei saa lugeda tõendina kostja poolt tegemata tööde akteerimisena. Hinnapakkumine väljendab seda, millise maksumusega oleks hinnapakkumises nimetatud tööd teostanud Muhk Invest OÜ.
24.Kohus leiab, et tegemata tööde maksumuse kindlaksmääramine hageja arvestuse ( tl 8891) järgi summas 15487.31 eurot ei ole põhjendatud. Nimetatud arvestus sisaldab ostetud kaupa, kuid ei ole võrreldav kostja poolt tehtud hinnapakkumisega. Arvestusest ei nähtu, kas kõik need kuluartiklid sisalduvad ka kostja hinnapakkumises. Samuti ei nähtu, milliste tööde eest ja mille alusel on hageja tasunud töölistele. Hageja ei ole esitanud kohtule töölepinguid, tõendamaks, mida ehitustöölised pidid tegema ja mis töid nad tegelikult tegid, kas nad tegid ainult neid tõid, mis kostjal jäi tegemata või tegid ka mingeid lisatöid. Kohus leiab, et hageja võis küll teha sellised kulutused, kuid ei ole usaldusväärselt tõendatud, et kuidas need on võrreldavad kostja poolt tehtud hinnapakkumise järgi tegemata töödega.
25.Kohus leiab, et Muhk Invest OÜ hinnapakkumine ja hageja enda poolt tehtud kulude arvestus ei ole võrreldavad ja hageja kulutusi kostja poolt tegemata tööde osas ei saa põhjendada nimetatud hinnapakkumisega. OÜ hinnapakkumine on tunnistaja ütluste järgi tehtud arvestades ettevõtte kasumimarginaali umbes 5 % ja kõiki maksusid, sh. tööjõumaksud. Hageja arvestus sisaldab tšekke ja arveid kauba kohta, sularaha väljamaksete nimekirja ( tl 129). Nimekirjas on ainult 3 isiku allkirjad raha saamise kohta. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu mingite maksete arvestamist, seega võib eeldada, et ehitustöölistele on makstud nn. ümbrikupalka.
26.Hageja väitel on hinnapakkumisest tl 14 tegemata tööde nimekiri. Kohtuistungil hageja nimetas tegemata tööd: soojustus osaliselt tegemata, garaaži uks oli välja ostmata ja tegemata. Soojustus osaliselt tegemata, mis puudutab teist korrust. Teise korruse seinad olid tehtud ja garaažil, aga katuse soojustus tegemata. Tuuletõke oli osaliselt paigaldatud, paigaldamata oli osaliselt garaaži laes ehk teise kooruse laes. Katuse ääreplekid olid panemata, katus oli lõpetamata. Tegemata olid katuse ääre plekid ja harjaplekk. Ainult oli paigaldatud eterniit. Kate oli paigaldatud, aga mitte lõpuni. Lagede viimistlus: plaat ostmata ja paigaldamata, Niiskete ruumide glasuurplaat ostmata ja paigaldamata. Vannitoa segistid, WC ostmata, pesumasina paigaldus, sundventilatsioon ostmata ja paigaldamata. Vihmaveesüsteem oli osaliselt ostetud, aga paigaldamata. Garaaž seest viimistlemata. Garaaži uks oli tellitud Sarve poolt, kui välja ostmata ja paigaldamata. Siseuksed olid kõik ostmata ja paigaldamata. Välisuks oli ostmata ja paigaldamata. Elektritööd siseviimistlus oli kõik tegemata- elektritöödest oli tegemata pistiku katted, juhtmestik oli pandud. Laminaat ostmata paigaldamata kõikides siseruumides. Akendele putukavõrku ei paigaldatud, putukavõrgu osas leppisid kokku, et ta ei telli. Alarmi andurid, koos puldiga oli kõik paigaldamata. Juhtmestik oli olemas. Ärklituba oli soojustamata osaliselt ja täielikult tegemata garaaži viilkatuse soojustus. Pesumasina valmidus oli olemas, selles vaidlust pole. Nendele kõikidele asjadele käib juurde töötasu. J.S.on teinud hagejale tööd 32 280€ eest. Nüüd ei ole võimalik seda täpselt määratleda, kuna hageja on nüüd need tööd ära teinud.
27.Kohtuistungil oli kostja seisukohal, et 90% sai tehtud ja 10% jäi umbes tegemata. Tunnistab, et jäi tegemata garaaži uks, sundventilatsioon jäi paigaldamata. Välisuks klaasita oli olemas,
aga jäi paigaldamata. Põranda laminaat vastavalt kliendi soovile oli olemas, aga jäi paigaldamata, osaliselt vihmaveesüsteem ka, oli olemas, aga osaliselt paigaldamata. Alarmi juhtmestik, juhtmestik oli olemas, aga andurid paigaldamata. Viimistlus seintele ja lagede viimistulus jäi ka tegemata. Kostja hindab, et tal on tööd tegemata, mida hagejal on õigus raha tagasi saada, 4000€. Hinnapakkumine on üldistav, kostja lähtub 4000€, millega ta oleks need tööd ise saanud lõpetatud. Soojustamata ongi kokku kuskil 10 m2 katust. Teise korruse soojustus oli tehtud. Garaaž oli avatud, selline kahe korruseline. Garaaži osal oli tegemata see oli umbes 10m2, ärklituba oli tehtud. Tuuletõke oli täielikult paigaldatud. Katuse harjaplekk panemata, ääreplekk kõik oli pandud ju. Lagede paigaldus, materjal oli tellitud, aga polnud raha seda välja osta. Niiskete ruumide glasuur plaat oli olemas, aga nad läksid tülli ja materjal on siiamaani alles. Glasuurplaat on panemata. Vannituba, valamu, segistid pesumasina täisvalmidus oli olemas, aga pesumasina valmidus ei sobinud ja viidi garaaži. Pesumasina veetorustik, äravool, see oli koos vundamendiga olemas ja praegu ka olemas. Vihamaveesüsteem oli maja taha paigaldatud ja objektil oli olemas. Garaaž seest viimistlemata plaat, mis ta ostis ei sobinud hagejale. Hageja tahtis OSB plaati ja selleks polnud tal raha, et seda osta. Garaaži uks paigaldamata. Siseuksed paigaldamata. On sellega nõus. Välisuks oli olemas, aga värv ei sobinud, pidi selle üle värvima. Elektritööd, lampe ei pidanud tema tegema. Juhtmed paigaldas ta ära, pistikud olid panemata. Laminaat oli küll paigaldamata. Alarmi juhtmestik, pult, andurid- juhtmestik oli olemas, aga andureid ja pulti ei olnud pandud. Vaidlus on nüüd selles, millised tööd on tehtud ja millised mitte.
28.Hageja kirjas kostjale 27.11.2013 on lause “ võttes arvesse, et Teie ei teostanud koostöölepingus märgitud tähtajaks ja hiljem ( 4.11.2015) kokkulepitud tähtajaks koostatud lepingus märgitud töid ega ostnud materjale, seetõttu ütlen üles 18.05.2013 sõlmitud koostöölepingu“ „Palun tagastada mulle minu poolt ettemaksuna tasutud summa 16138,94 eurot.“ ( tl 19).
29.Kohus leiab, et leping ei ole lõppenud ülesütlemisega. Üles saab öelda üksnes kestvuslepinguid (vt VÕS § 116 lg 6 ja § 196). Töövõtuleping ei ole kestvusleping. Juhul kui tellija ei tagane töövõtulepingust, võib ta töös puuduste esinemise korral need ise parandada või lasta seda teha teisel isikul (vt VÕS § 646 lg 5). Selline tegevus ei tähenda aga töövõtulepingu ülesütlemist.
30.Seadus ei näe ette lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et ta tahab lepingut ühepoolselt lõpetada. Tahteavaldus peab olema selge ja väljendama tõepoolest tahet leping lõpetada. Kohus leiab, et hageja kirjast on selgelt ja üheselt arusaadav, et tema tahe on leping ühepoolselt lõpetada ja tagasi saada raha, mille ta on kostjale ette maksnud ja mille ulatuses kostja pole töid teostanud. Taganeda saab ka töövõtulepingust.
31.Kohus leiab, et ei hageja ega kostja ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, missuguse summa väärtuses jäid kostja poolt tööd teostama. Kohus analüüsis eelpool p 21 ja 22, miks ei ole põhjendatud võtta aluseks Muhk Invest OÜ hinnapakkumist ( kes töid ei teostanud ) ega hageja poolt koostatud tehtud kulutuste arvestust. Kostja on pakkunud kompromissina 40004500 euro tagastamist, hiljem esitanud kohtule arvestuse ( tl 180 ), kus tunnistab tegemata tööde maksumuseks 6000 -6500 eurot. Hageja on oma seletuskirjas koostöölepingule 04.11.2013 märkinud, et tema poolt üle kantud rahast ei ole objektile kasutatud ca 7026 eurot.
Kostja leidis kohtuistungil, et tegemata tööde maksumus on 7000€. Kas selle eest on makstud või mitte, see enam ei ole oluline. Hageja esindaja kinnitas kohtuistungil, et nende põhimõte on selles, et kui palju on kostja saanud hagejalt raha ja kui palju ta on teinud töid tegelikult. 7000€ ei nõustu. On äärmisel juhul nõus 13 000 euroga. Nad läheksid kompromissile 13 000€ juures, arvestades tl 21 hinnapakkumist. Kohtuistungil jäi hageja nõude suuruseks hagiavalduses märgitud 16 138,94€, kuid kohtuistungil 19.11.12015 hageja vähendas haginõuet ja haginõude summa on 13 620,37 €.
32.Hagiavalduse järgi on nõue lepingu järgi tegemata tööde maksumuse tagasi saamiseks. Kokku on tasunud hageja kostjale I R arvele 49630 eurot. Kostja vaidles nimetatud summale vastu, sest osa üle kantud rahast 6358 eurot oli tasutud vundamendi tegemise eest ja see ei sisaldunud hinnapakkumises. Vundamendi tegemise kohta on eraldi hinnapakkumine ( tl 82) summa 6358 eurot, hageja on tunnistanud, et see summa on tasutud vundamendi tegemise eest ( tl 47 ). 33.Muude lisatööde osa on pooled eri seisukohtadel. Kostja väitel on hageja jätnud talle tasumata lisatööde eest kokku summas 5344 krooni ( tl 44 pöördel), hageja väitel ei ole kostja talle esitanud ühtegi suulist ega kirjalikku rahalist nõuet lisatööde kohta. Hageja väitel on ta tasunud kostjale mõned lisa summad, mille eest on kostja jätnud materjalid ostmata või töö tegemata. Kohus leiab, et lisatööde tegemise ja nende eest maksmise kohta ei üle kumbki pool esitanud kohtule usaldusväärseid tõendeid. Kumbki pool ei ole tõendanud kokkuleppeid lisatööde kohta.
32.VÕS sätete eesmärk on eelkõige tagada tellija ekvivalentshuvi rahuldamine, s.t see, et tellija omandatud töö väärtus vastaks selle eest töövõtjale makstud tasule. Kuna pooled ei ole usaldusväärselt tõendanud tagastatava rahasumma suurust, tuleb rahasumma suurus määrata kohtul. Kohus leiab, et tulenevalt p 30 märgitud poolte seisukohtadest on põhjendatud määrata selleks rahasummaks 7000 eurot ja see summa tuleb kostjal hagejale tagastada, seega tuleb nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hagi nõue kostja 2 I R vastu
33.Kostja 2 I.R.on oma vastuses kohtule hagi kohta hagile vastu vaielnud. Ta leidis, et ta ei saa olla kostjaks, kuna hagejal oli lepinguline suhe kostjaga 1. Töövõtjal ei ole keelatud määrata, et töövõtulepingust või antud lepingut reguleeriva muu kokkuleppe kohaselt tellijale tulenev rahaline kohustus toidetakse kolmandale isikule. Hageja oli nõus, et kostja 1 ees täidetavad rahalised kohustused kantakse kostja 2 kontole, see välistab hagejal võimaluse nõuda kostjalt 2 raha alusetu rikastumise alusel.
34.Hageja esindaja kohtuistungil 25.11.2015 loobus nõudest I R vastu, kuna kohtuistungil J.S.tunnistas, et I.R.on talle raha välja maksnud. Olgugi, et enne ta väitis vastupidist, et ta ei ole raha saanud ja sellepärast ei saanud neid töid lõpetada, siis hageja palub välja mõista hagiavalduses märgitud summa ainult J S. Loobuvad hagist I R vastu, kuna J.S.tunnistas kohtuistungil vande all, et sai I R raha kätte.
35.Kohus märgib, et vaidlust ei ole olnud selles, et J.S.ei ole kätte saanud raha I R. J.S.on väitnud alates hagi kohta esitatud vastusest, et hageja ei ole talle tasunud kogu lepingujärgset
maksumust. Hinnapakkumise ja lepingu summast on hageja poolt tasumata 3400 eurot, see on kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud.
36.27.11.2015 kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotlused vähendada haginõuet summani 13620,37 eurot ja võtta vastu loobumine hagist kostja I R vastu ning lõpetada tsiviilasjas menetlus I R osas ja tühistada Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2014 määruse, mille kohaselt - teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 3741939 Viljandi maakonnas Karksi vallas Karksi-Nuia Tartu mnt 28 korteri nr 4 korteriomandi osas täieliku käsutamise keelumärge R L (L) (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks - , määratud hagi tagamine. Tehnilistel põhjustel ei ole nimetatud määrus pooltele kättesaadavaks tehtud, seetõttu kohus rahuldab taotlused kohtuotsusega.
37.TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.
38.Hageja on esitanud taotluse tagatise tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud tagatis 807 eurot tuleb tagastada hagejale. Menetluskulude jaotus ning menetluskulude väljamõistmine Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 otsustab kohus kohtuotsuse tegemisel menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd hageja soovis saada kostjalt I 13620,37 eurot, kuid kohus rahuldas hagi summas 7000 eurot, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja kanda 51 % menetluskuludest ja hageja kanda 49 % menetluskuludest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
TsMS § 176 lg 2 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad menetluskulud riigilõivust summas 650 eurot (tl 7, 8) ning lepingulise esindaja kuludest summas 1220 eurot (100 eurot tund) koos käibemaksuga, kokku 1870 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulude sisuks:
Hagiavalduse koostamine (arve nr 1 tl 195) 3 tundi; ettevalmistus 12.05.2015 kohtuistungiks 1 tund; esindus 12.05.2015 kohtuistungil 0,5 h; hageja poolt lepingulisele esindajale esitatud dokumentidega tutvumine, õiguslik analüüs ja kohtule täiendavate tõendite esitamine (02.06.2015) 1,5 tundi summas; kostjate 06.10.2015 täiendavate seisukohtade analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja vastuse koostamine kohtule 14.10.2015 2 tundi; ettevalmistus kohtuistungiks 16.10.2015 1 tund summas; esindus kohtuistungil 19.10.2015 2 tundi summas; kohtuistung 25.11.2015.a.istungil 1 tund summas, kokku 12 tundi summas 1200 eurot + käibemaks 240 eurot, 1440 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastu vaielnud ei ole. Kostja kantud menetluskulude sisuks on: hagi materjaliga tutvumine 1,5 h, selle analüüs 2,5h, vestlus kostjatega, et saada infot, mis on seotud hagi aluseks olevate asjaoludega 2h ja kostja 1 vastuse koostamine 2h ja kostja 2 vastuse koostamine 1h, kokku 10h; kostja 1 seisukoha ja taotlusete koostamine ja edastamine kokku 3h; kostja 2 seisukoha koostamine ja esitamine kokku 1h; istungiks ettevalmistamine ja osalemine kokku 1,5h; hageja täiendavate tõenditega tutvumine 3h, selgituste küsimine kostjalt 1 1h, kostjate ühise vastuse koostamine 3h, kokku 7h; hageja vastuse ja uute tõenditega tutvumine 2h; kostja 2 seisukoha koostamine 1h; istungiks ettevalmistamine 2h; töötunnid kokku on 27,5h, ühe töötunni maksumus on 100.- eurot, pluss käibemaks. Kostja I menetlusega seotud töömaht 24,5h. kostja II menetluskulude maht on 21,5h.- Kui hagi jäetakse mõlema osas rahuldamata siis on kostjate menetluskulud kokku 3300.- eurot, millest 550 on käibemaks. Kui hagi jäetakse rahuldamata:- kostja 2 osas siis on kostja 2 menetluskulud 2580, millest 430 on käibemaks, aga kui kostja 1 osas, siis on- kostja 1 menetluskulud 2940, millest 490.- eurot on käibemaks. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga vaatamata kostja poolsele mitte vastu vaidlemisele hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasjade materjalidega, leiab et hageja ja kostjate menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Kohus lisab, et arvestab menetluskuluna esindaja tegevusi, mis on otseselt seotud konkreetse menetlusdokumendi koostamisega. Samuti on kohus arvestanud esindajate seisukohtade korduvusi menetlusdokumentides. Kohus on seisukohal, et eelkõige kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja aeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides, s.h taotlustes. Samuti on põhjendatud lepinguliste esindajatel kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg. Kohus leiab, et lepinguliste esindajate tunnihinnad on aktsepteeritavad. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja ajakulu: hagiavalduse koostamine 3 tundi, ettevalmistus kohtuistungiteks kokku 1 tund, esindus kohtuistungitel kokku 4 tundi; 02.06.2015 täiendavate tõendite esitamine 1 tund; 14.10.2015 vastuse koostamine kohtule 2 tundi, kokku
11 tundi so 1320 eurot (1100 eurot + käibemaks 220 eurot) + riigilõiv 600 eurot, kokku 1920 eurot. Kohus leiab, et hagi tagamise riigilõiv 50 eurot tuleb jätta hageja kanda, kuna hagi tagamisel seati kostja 2 korteriomandile käsutamise keelumärge. Hageja 25.11.2015 kohtuistungil loobus hagist kostja I R vastu. Kohus loeb põhjendatuks kostja I esindaja ajakulu: kostja 1 vastus hagile (tl 44-45) 2 tundi, ettevalmistus kohtuistungiteks kokku 1 tund, esindus kohtuistungitel kokku 4 tundi; kostja I seisukoht, taotlused (tl 63-64) 1 tund; kostja I seisukoht, taotlused (tl 74-77) 1,5 tundi; kostja I seisukoht (tl 83-84) 15 min; kostjate seisukoht (tl 139) 1 tund; kostja 1 arvestus (tl 180) 15 min, kokku 11 tundi summas 1320 eurot (1100 eurot + käibemaks 220 eurot). Kohus loeb põhjendatuks kostja II esindaja ajakulu: kostja II vastus hagile (tl 41-43) 1 tund; kostja 2 seisukoht (tl 66) 30 minutit; kostjate seisukoht (tl 139) 30 min; kostja II seisukoht (tl 171-172) 30 minutit; kokku 2,5 tundi summas 300 eurot (250 eurot + käibemaks 50 eurot). Kohus leiab, et kostja II osas on hagi vaidlus on olnud minimaalne, mistõttu ei arvesta kohus kostja II osas istungiteks ettevalmistamise aega ja kohtuistungite aega. Hageja kostjate menetluskuludele vastu vaielnud ei ole. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1920 eurot (s.h riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 1320 eurot). Kuna kostja kanda tuleb jätta 51% hageja menetluskuludest, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 979,20 eurot (51 x 1920 : 100). Hageja 25.11.2015 kohtuistungil loobus hagist kostja I R vastu ja vastavalt TsMS § 168 lg 4 alusel jäävad kostja II menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja kanda tuleb jätta kostja II menetluskulud (300 eurot) ja 49% kostja I menetluskuludest, on põhjendatud mõista hagejalt kostjate kasuks menetluskuludena välja 300 eurot ja 646,80 eurot (49 x 1320 : 100), kokku 946,80 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtuotsusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 32,40 eurot (979,20 – 946,80). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.