Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1(5)

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.09.2015 esitas XXXX Harju Maakohtusse hagi OÜ XXXX. vastu ja palus kostjalt hagejale välja mõista 358 688,47 eurot, sh põhivõlgnevus 358 330,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 358,33 eurot ja alates 18.09.2015 viivis 0,05% päevas põhivõlgnevuselt kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 17.12.2013 piima müügilepingu nr PML-19/2013-12 (leping), mille alusel müüs hageja kostjale piima ja kostja kohustus tarnitud piima eest tasuma. Vastavalt lepingu punktile 5.1. tehti piima hind kostja poolt kirjalikult teatavaks eelneva kalendrikuu lõpuks. Lepingu punkti 5.2. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale EU kaalutud keskmist piimahinda (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations). Perioodil jaanuar 2014 kuni detsember 2014 tarnis hageja kostjale piima ja esitas arved vastavalt kostja poolt lepingu punkti 5.1. alusel teatatud hinnale kokku summas 2 842 326,04 eurot. Nimetatud arved on kostja tasunud. 01.09.2015 esitas hageja kostjale arve summas 358 330,14 eurot, tasumise tähtajaga 15.09.2015. Nimetatud arvega korrigeeris hageja perioodil jaanuar 2014 kuni detsember 2014 tarnitud piima eest tasutud hinda lepingu punkti 5.2. alusel vastavalt EU kaalutud keskmisele piimahinnale, kuna kostja poolt teatatud hind erines EU keskmisest hinnast. Kostja hinnateatiste alusel esialgselt koostatud ja tasutud arvete summa ei vastanud EU kaalutud keskmisele piimahinnale. Kostja ei ole piima hinna korrigeerimisest tulenevat võlgnevust hagejale tasunud. Hageja õigus nõuda viivist määras 0,05% päevas tasumata summalt tuleneb lepingu punktist

2(5)

väljastamisel, et viimane soovib lepingu p-st 5.2. mitte juhinduda. Kostja nõustus sellega ja esitas kogu lepingu kehtivuse vältel hinnapakkumisi p 5.1. järgi. Lepingut muudeti seega pooltevahelise praktikaga, mis on VÕS § 11 lg 1 järgi lubatav vorm. Lisaks kohustab VÕS § 25 lg 1 lepingupooli oma majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul järgima iga praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Hageja käitumine viidatud sättele ei vasta, kuna ta ei omista väljakujunenud praktikale üldse mitte mingit tähendust. Hageja püüd tugineda lepingu p-le 5.2. alles kaheksa kuud pärast lepingu lõpetamist ei ole kostja hinnangul kooskõlas ka VÕS §-s 6 lg 1 väljendatud hea usu põhimõttega. Lepingu p

3(5)

Pooltel on vaidlus selles, kas hageja oli õigustatud pärast lepingu lõppemist korrigeerima piima hinda lähtuvalt lepingu punktist 5.2., mis sätestab, et ostja maksab müüjale EU kaalutud keskmist piimahinda (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations). Vaidlust ei ole ja asjas nähtub, et pooled juhindusid lepingu kehtivuse perioodil, so jaanuar 2014 kuni detsember 2014, piima hinna määramisel lepingu p-st 5.1., mis sätestab, et piima hind tehakse ostja poolt kirjalikult teatavaks eelneva kalendrikuu lõpuks. Hinnateatistest nähtub, et kostja teatas hagejale kalendrikuu lõpus piima hinna järgmiseks kuuks ja vastavalt kostja teatatud piima hinnale esitas hageja kostjale arved, mis on ka kostja poolt tasutud. Ka selles ei ole pooltel vaidlust. Hageja teatas kostjale lepingu lõpetamisest 29.12.2014. 01.09.2015 esitas hageja kostjale arve summas 358 330,14 eurot, millega korrigeeris perioodil jaanuar 2014 kuni detsember 2014 tarnitud piima eest tasutud hinda lepingu punkti 5.2. alusel vastavalt EU kaalutud keskmisele piimahinnale. Kuigi pooled on lepingu punktis 5.2. kokku leppinud, et ostja maksab müüjale EU kaalutud saab keskmist piimahinda (http://ec.europa.eu/agriculture/milk/presentations), pooltevahelisest praktikast järeldada, et tegelikkuses lepingu pooled lepingu punkti 5.2. ei rakendanud ja maakohtu hinnangul ei ole hagejal tagantjärgi õigus piima hinda lepingu punkti

4(5)

Kuigi vastava kokkuleppe sisu ei ole võimalik tõsikindlalt selgitada, on sellele kokkuleppele viidatud 07.09.2015 kostja kirjas (t.lk 70-72), samuti näitab poolte vahel toimunud suhtlust 29.12.2014 telefonikõnede eristus (t.lk 73-74). Osundatust tulenevalt tuleb XXXXhagi OÜ XXXX vastu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kostjal oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja hüvitama kostjale tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 32-1-115-13, p 25). Taotluse kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 8,25 tundi, lisandub 08.12.2015 kohtuistungiga seotud õigusabi 2,75 tundi (t.lk 94, 101), hinnaga 130 eurot tund ilma km. Kohus kontrollis osutatud õigusabi põhjendatust ja vajalikkust ja leiab, et kostjale osutatud õigusabi on olnud vajalik ja sellele ei ole kulunud ülemääraselt aega. Kostja esindaja on olnud oma töös efektiivne, tehes vajalikud toimingud ära minimaalse ajakuluga. Õigusabi tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toodust tulenevalt tuleb hagejal kostjale hüvitada menetluskulu summas 1429,80 eurot. Summa on ilma käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.