Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-20-3819 tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Y. V. pangakontole selgitusega „tsiviilasi nr 2-20-3819, elatis A.ile“.

2-20-3819 lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 3 kohaselt, Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 70 lg 2 kohaselt, asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 72 lg 1 p 2 kohaselt, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 1 lõike 1 esimese lause kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Sama lepingu artikkel 1 lõike 2 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi justiitsasutused) ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Selle lepingu artikkel 21 lõike 1 esimene lause sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama lepingu artikkel 28 lõige 1 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikkel 1 lõike 1 esimese lause kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes

2-20-3819 samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Sama lepingu artikkel 21 lõike 1 esimese lause kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Sama lepingu artikkel 27 lõike 1 kohaselt, abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Sama lepingu artikkel 27 lõike 2 kohaselt, kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ja kui üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Hageja Y. V. on Venemaa kodanik ja elab Eestis. Kostja S. V. on Ukraina kodanik ja elab Ukrainas. Poolte abielu on sõlmitud 01.06.2019 Eestis. Viru Maakohtule 25.01.2019 esitatud avalduse kohaselt, milles kostja taotles kohtult luba abielu sõlmimiseks Eestis ilma abieluvõimetõendita, elas kostja Eestis koos hagejaga samal aadressil. Samuti oli hagiavalduse kohaselt poolte viimane ühine elukoht vähemalt kuni 2019 oktoobrini Eestis. Poolte ühine laps on sündinud Eestis. Kostja on nõus sellega, et asja lahendab Eesti kohus. Kohus on seisukohal, et Eesti kohus on pädev asja lahendama, kuna hageja Y. V. elukoht on Eestis ning temalt ei saa oodata, et tal oleks võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta. Samuti on Y. V.l vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 1 lõike 2 kohaselt õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtu poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, ta võib seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on abielulahutusega nõus. Kohus on hageja isiklikult ära kuulanud vastavalt TsMS § 346 lg 2. Kostja on esitanud oma vastuse hagile kirjalikult. Poolte seletustega on leidnud kinnitust, et pooled ei soovi kooselu jätkata abielu vormis ja et poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole ühist soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Elatise nõue Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 1 lõike 1 esimese lause kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. Sama lepingu artikkel 1 lõike 2 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite (edaspidi justiitsasutused) ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Selle lepingu artikkel 21 lõike 1 esimene lause sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.

2-20-3819 Riigikogus 15.02.1995 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikkel 1 lõike 1 esimese lause kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Sama lepingu artikkel 21 lõike 1 esimese lause kohaselt, kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. TsMS § 70 lg 2 kohaselt, asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 72 lg 1 p 2 kohaselt, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti, lahendab asja Harju Maakohus, kui avaldaja on Eesti Vabariigi kodanik või tal on Eestis elukoht ning tal ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui seda ei saa avaldajalt oodata. TsMS § 103 lg 4 p 1 ja lg 2 kohaselt, Eesti kohus võib ülalpidamisasja lahendada, kui vähemalt üks pooltest on Eesti Vabariigi kodanik või kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Hageja A. V. on alaealine laps, ta on Venemaa kodanik ja elab Eestis. Kostja S. V. on Ukraina kodanik ja elab Ukrainas. Kostja on nõus sellega, et asja lahendab Eesti kohus. Kohus on seisukohal, et Eesti kohus on pädev asja lahendama, kuna hageja A. V. elukoht on Eestis ning temalt ei saa oodata, et tal oleks võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta. Samuti on A. V.l vastavalt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades artikkel 1 lõike 2 kohaselt õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teise lepingupoole kohtu poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, ta võib seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

2-20-3819 miinimumsuuruses. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuise elatise summas 270 eurot kuus. Kohtuistungil palus hageja välja mõista elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps ja pooled ei ela perena koos, seega on hageja õigustatud kostjalt elatist saama. Hageja on kohtule esitatud pangakonto väljavõtetega tõendanud, et kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti ei ole nimetatud väidet menetluses esitatud. Kostja on vastuses hagile väitnud, et ta ei ole nõus lapsele elatist maksma, kuna tal ei ole selleks raha. Kostja ei ole oma väidet põhistanud ega tõendanud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on varem Eestis elanud, siis on kostjal võimalik kaaluda töötamise võimalusi ka väljaspool Ukrainat, millega oleks võimalik kindlustada oma lapsele ülalpidamise andmine. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 17.04.2021 miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma alates 01.01.2020 292 eurot kuus. Samuti rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 10.03.2020-16.04.2021 eest summas 292 eurot kuus, kokku 3866,92 eurot. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus abielulahutuse nõudes menetluskulud poolte endi kanda ja elatise nõudes menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hagejad on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hagejate menetluskuludeks riigilõiv 100 eurot, õigusabikulud 160 eurot ja tõlkekulud 36 eurot. Vastavalt

2-20-3819 käesolevale kohtuotsusele jääb abielulahutuse hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot hageja Y. V. kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt, riigilõivu ei võeta elatise nõudmise avalduse läbivaatamise eest. Kuivõrd hagejad on esitanud ühise hagi, siis loeb kohus, et õigusabikulud ja tõlkekulud jagunevad hagejate vahel võrdselt. Seega on Y. V. menetluskuludeks 98 eurot (80+18) ja A. V. menetluskuludeks 98 eurot (80+18). Vastavalt käesolevale kohtuotsusele jäävad elatise asjas menetluskulud kostja kanda, seega mõistab kohus kostjalt välja hageja A. V. kasuks menetluskulud 98 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.