lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-2751/17

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 16.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-2751/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1722
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-21-2751

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.aprill 2021.a Jõhvi

Kohtuasja number Kohtuasi

2-21-2751

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I. V. ik xxx viibimiskoht Viru vangla

I. V. hagi U. R. vastu elatise vähendamise nõudes Hageja esindaja: Valeria Titova Litigante Õigusbüroo OÜ e-post [email protected] Kostja: U. R. ik xxx elukoht xxx Kostjate seaduslik esindaja (ema): N. R. ik xxx elukoht xxx e-post xxx Kostja lepinguline [email protected]

esindaja:

Janek

Pahka

e-post

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada I. V. hagi U. R. vastu elatise vähendamise nõudes.
2.Välja mõista I. V.ilt alates 21.02.2021 U. R.i ülalpidamiseks igakuine elatis 100 (ükssada) eurot kuni U. R.i täisealiseks saamiseni.

Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja I. V. (edaspidi hageja) esitas 21.02.2021 hagiavalduse elatise suuruse vähendamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja kostja U. R.i isa. Kostja vanemad ei ole kunagi koos elanud ning kostja elab alaliselt oma emaga. 01.10.2012 esitas kostja hageja vastu hagiavalduse isaduse tuvastamiseks ja elatise nõudes (tsiviilasi nr 2-12-39208). Kohtuotsusega mõisteti hagejalt

kostja kasuks välja igakuine elatis 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (vt lisa 1). Hagejal puuduvad rahalised vahendid ja muud võimalused kostjat nõutud määras ülal pidada. Kuivõrd elatisvõlgnevus aina kasvab ning hageja on kindlal veendumusel, et tema võimetus täita ülalpidamiskohustust täies ulatuses ei ole ajutine, siis esitab hageja käesolevaga hagiavalduse elatise suuruse muutmiseks. 2017. aastal hindas Eesti Töötukassa hageja töövõime ning 05.09.2017 tegi otsuse nr TVH/17/040677, mille kohaselt on hagejal tuvastatud osaline töövõimetus (LISA 2 – Eesti Töötukassa otsus nr TVH/17/040677). Käesolev tähendab, et hageja tervis on võrreldes vaidlusaluse kohtuotsuse tegemise ajaga muutunud (halvemaks läinud), mistõttu tema sissetuleku teenimise võimalused ning elukvaliteet ei ole võrdväärsed varasemas elus olnud võimalustega. Eeltoodu tõttu ei saa hageja töötada täiskohaga tööl ega kandideerida töökohtadele suure füüsilise töökoormusega. Eeltoodu tulemusena on tööotsingute protsess muutunud hageja jaoks komplitseerutuks ning aeganõudvaks, mida raskendab asjaolu, et tööotsimine toimub regioonis, kus tööpakkumiste arv on niigi madal. Hetkel (alates 01.02.2021) viibib hageja kinnipidamisasutuses (Viru vanglas) ning ilmselgelt on vanglas tema tööle asumise võimalused veelgi madalamad, samuti vanglas ei saa kostja teenida piisavalt sissetulekut vähemalt poole aasta jooksul (st kuni vanglast vabanemiseni). Hageja on teadlik, et tema vanglas viibimine ei ole mõjuvaks põhjuseks ülalpidamiskohustusest vabastamiseks, kuid isegi kui ta üritaks leida kõrgepalgalist töökohta, siis on see hetkel võimatu. Hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kellest üks, E. V., on sündinud 18.09.2012 (lisa 3 – E. V.’i sünnitunnistus) ehk vahetult enne tsiviilasja nr 2-12-39208 algatamist. Siiski hageja on seisukohal, et vaatamata eelpool kirjeldatu, on käesolevaks hetkeks tekkinud uued asjaolud, mis oluliselt erinevad tsiviilasjas nr 2-12-39208 hagi esitamise hetkeks esinenud asjaoludest, nimelt ajal, mil eelmine tsiviilasi oli menetletud, elas kostja E.i ja tema emaga koos, st andnud lapsele vahetult ülalpidamist. Seega tol ajal sai hageja kahe alaealise lapse ülalpidamisega hakkama. Pärast kostja ja E.i ema lahkuminekut esitas E. kostja vastu hagiavalduse, mille kohta oli algatatud tsiviilasi nr 2-19-107389 ning mille raames 12.02.2020 tehtud kohtuotsusega oli E.i kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas 100 eurot (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-107389), mis on 192 eurot väiksem võrreldes elatisega, mida on hageja kohustatud kostjale tänapäeval maksma. 22.09.2019 ehk pärast vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist on hagejal sündinud veel üks laps V. V.a, kes on käesoleva hagiavalduse esitamise hetkel 1,5-aastane (lisa 5 – V. V.a sünnitunnistus). V. ema ja kostja oli ametlikult abielus, ent tänapäeval on nende abielu lahutatud ning kostja maksab V. emale, S. V., nende ühise lapse ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Hageja esitab kinnituskirja, kus S. kinnitab nimetatud asjaolu (lisa 6 – kinnituskiri). Hageja on seisukohal, et tema teised alaealised lapsed võrdselt U. R.’iga vajavad ülalpidamist ning hageja soovib oma kohustust võimaluste piires täita. Hageja leiab, et tema kahe noorema lapse peale kulutatav igakuine summa on märkimisväärselt madalam, võrreldes kostja kasuks väljamõistetud summaga, kuivõrd kahele lapsele maksab hageja kokku 200 eurot ning kostjale ainuüksi peab hageja tasuma peaaegu 300 eurot, millest tulenevalt hageja teised alaealised lapsed jäävad olulisel määral materiaalse kaitseta. Lisaks eeltoodule kostja ema, N. R., saab igakuiselt lapsetoetust summas 60 eurot. Nimetatud summa katab osaliselt kostja eluvajadusi, millest tulenevalt on hageja seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse tegemisel, tuleb sellega arvestada. Hetkel puudub hagejal igasugune tulu (kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei maksta talle ka töövõimetushüvitist) ning vara, millest ta saaks nii enda kui ka oma alaealiste laste eluvajadusi katta. Hageja palus vähendada temalt väljamõistetavat elatist 100 euroni kuus.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud oma varandusliku seisundi kohta õigeid andmeid. Hageja viide osalisele töövõimele ei ole hagi esitamise seisuga asjakohane. Hagejale määrati osaline töövõime kolmeks aastaks ajavahemikuks 20.04.2017 - 19.04.2020. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hagiavalduse esitamise seisuga oleks hageja töövõimet korduvalt hinnatud ja osaline töövõime tuvastatud. Hageja ei ole esitanud arvestusi, kui palju kulub hageja teiste laste ülalpidamiseks. Kostja seaduslik esindaja on käesoleval ajal töötu ja tema ainukeseks sissetulekuks on elatisabi

100 eurot ja riiklik lastetoetus 60 eurot. Kommunaalkulude katteks tasub kostja seaduslik esindaja kuus keskmiselt 150 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Hagi ese: elatise vähendamine (TsMS§ 102 lg 2)
5.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist. PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6.Hageja väited elatise vähendamise nõudes6.1 hageja majanduslik olukord on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga halvenenud; 6.2 hageja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kelle olukord on seoses kostja kasuks väljamõistetud elatise suurusega halvem; 6.3 hagejal on osaline töövõime kaotus; 6.4 hageja viibib kinnipidamisasutuses ja ei saa seoses sellega ning töövõime vähenemisega piisavalt tulu teenida; 6.5 osa lapse ülalpidamiskuludest on kaetud lastetoetusega.
7.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) hagejal on lisaks kostjale veel kaks ülalpeetavat- 18.09.2012 sündinud E. V. ja 22.02.2019 sündinud V. V.a; 2) hageja viibib kinnipidamisasutuses; 3) osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riigi poolt makstava lastetoetusega.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse/laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.
9.Maakohus tuvastas asja menetlemise käigus lapse vanemate varandusliku seisundi: 9.1 Hageja ülalpidamisel on kolm alaealist last: xxx sündinud U., xxx sündinud E. V. ja xxx sündinud V. V.a;

9.2 ts. asjas 2-12-39208 on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis elatise minimaalmääras (käesoleval ajal 292 eurot kuus); 9.3 12.02.2019 on ts. asjas 2-19-107389 hagejalt välja mõistetud E. V.i ülalpidamiseks elatis 100 eurot kuus; 9.4 V. V.a ema S. V.a kinnitab oma kirjas, et hageja maksab V. ülalpidamiseks 100 eurot kuus; 9.5 MTA teatise kohaselt on hageja saanud perioodil 01.03.2020 kuni 28.02.2021 tulu 1928 eurot. 9.6 Kostja esindajale kuulub korteriomand asukohaga: xxx. MTA teatise kohaselt kostja esindaja sai perioodil 01.03.2020 kuni 28.02.2021 tulu 3249,89 eurot.

10.Eesti Töötukassa 17.02.2021 otsuse TVH/21/009382 kohaselt on hageja osaline töövõimehagejal on on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühikahäire. Hagejal on intellekti- ja mäluhäire, madala pingetaluvuse ning emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu piiratud oskuste omandamine, probleemide lahendamine, igapäevategevuste tegemine, muudatustega toimetulek ja inimestega suhtlemine.
11.PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
12.Maakohus on seisukohal, et antud juhul on olemas PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus väljamõistetud elatise vähendamiseks. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (vt ka RKTKo 3-2-1-35-17, p 24). Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi koostatud 2020. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt on 7–12aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus

eurot (kättesaadav veebis https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf, lk 39). Uuringu autorid leidsid (vt uuringu lk 45), et uus miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks kas 343/2 = 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 388/2 = 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Seega on praegusel ajal ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 180 eurot kuus. Kuna on üldteada, et 2020. a märtsikuus algas majanduskriis, mis toob kaasa erinevate teenuste ja varade hinnalanguse, ei ole põhjust eeldada kulude tõusu lähimas tulevikus. Arvestades asjaolu, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks ülalpeetavat last, võib elatise suurus PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra järgi kahjustada hageja ja tema ülalpidamisel olevate teiste laste toimetulekut. Kohus tuvastas, et hageja majanduslik seisund on võrreldes kostja kasuks väljamõistetud elatise otsuse tegemise ajaga halvenenud- kostja asub kinnipidamisasutuses, kostja on osalise töövõimega ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Osa kostja ülalpidamiskuludest on kaetud riikliku lastetoetusega. Võttes arvesse eeltoodut, mõistab maakohus hagejalt välja kostja kasuks elatise 100 eurot kuus alates 21.02.2021 kuni kostja täisealiseks saamiseni, kuna see arvestab hageja kõigi laste huve ja kostja tegelikku ülalpidamisvajadust (Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus ts. asjas 2-19-8143).

Menetluskulude jaotus

13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja lahendanud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Jaotuses märgib kohus, millised menetluskulude keegi menetlusosalistest peab kandma (§ 173 lg 4).

Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-8807/8Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja