2-14-34667/28 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 07.11.2014 esitas PlusPlus Baltic OÜ maksekäsu kiirmenetluse N K vastu 1870,42 euro nõudes. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamisega hagimenetluses. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Tele2 Eesti 18.07.2008 liitumislepingu nr. 10410122, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 941.61 eurot. Kostja tasus peale viimase arve esitamist 18.03.2011 Tele 2 Eesti AS-le veel 07.11.2011 6.40 eurot, mistõttu oli kostja võla jäägiks 935.21 eurot. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus perioodil 04.04.2011 – 23.04.2015 järgmine: põhisumma 935,21 eurot x viivitatud päevade arv x 0,15 % = 2075,76 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni ning tegutsedes heas usus ei esita viivisnõuet põhivõlast suuremas osas ehk summas 935,21 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas 08.05.2012 nõude koos kõrvalnõuetega PlusPlus Capital AS-le, kes on omakorda loovutanud nõude hagejale. 04.09.2015 esitatud arvamuse ja 01.10.2015 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt nähtub 01.12.2008 arvest nr 23199673, et arvele on lisatud lisaks jooksva perioodi summale ka eelmiste perioodide arve nr. 22907879 summa (1600,01 krooni). Hageja järelpäringule saamaks nimetatud arve, vastas Tele2 Eesti AS, et kahjuks on nimetatud arve arhiveeritud ja seda ei ole võimalik saada. Seetõttu on hageja sunnitud nimetatud arvest tulenevast nõudest osaliselt loobuma. Kuna kostja on perioodil 09.12.2010 - 09.11.2011 tasunud 6x6,39 eurot, st 38,36 eurot (600,20 krooni), siis saab lugeda selles ulatuses arve nr 22907879 osaliselt tasutuks ning nimetatud arve tasumata jääk oli 999,86 krooni (63,90 eurot). Kuna hageja selles osas nõude tõendamiseks dokumente esitada ei saa, siis vähendab hageja põhisumma nõuet 63,90 euro võrra. Arve nr 23199673 sisaldab viivist summas 60 krooni (3,83 eurot), mida Tele2 Eesti AS ei ole varasemate tasumistega tasaarveldanud. Nimetatust tingitult korrigeerib hageja oma haginõuet 3,83 euro ulatuses põhisummast. Hageja selgitab, et 08.10.2010 arvel nr 28781470 märgitud võlgnevuse sissenõudmise kulu tuleneb üldtingimuste p.-st 4.7. ja 9.3. ja hinnakirjast. Kuid kuna Tele2 Eesti vastus hageja järelpäringule ei ole vastuse koostamise ajaks veel saabunud, siis hageja menetluse kiirema kulgemise huvides loobub võlgnevuse sissenõude kulude nõudest summas (3622,52 krooni) 231,52 eurot. Kuna hageja vähendab põhisummanõuet (935,21-63,90-3,83-

231,52=635,96), siis vähendab hageja selles ulatuses ka viiviste nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist põhisummaga samas ulatuses s.t. summas 635,96 eurot. Vastuseks kostja poolt kohtule esitatud ühesõnalise aegumise vastuväitele märgib hageja, et vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 158 lg 1 sedastab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama § lg 2 kohaselt võib nõude tunnustamine seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega aegumine katkes ja algas alates 08.11.2011, maksekäsu kiirmenetluse avaldus kostja suhtes esitati 07.11.2014, mis on enne 3 aasta möödumist nõude tunnustamisest Lisaks on kostja maksekäsu kiirmenetluses esitanud 05.02.2015 vastuväite ja avalduse osalisele nõude tunnustamisele summas 735,21 eurot. Seega leiab hageja, et on pöördunud kohtu poole mõlemal juhul enne nõude aegumist, mistõttu ei ole kostja ühesõnaline vastuväide hagile aegumises osas põhjendatud ja nõue ei ole aegunud. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulu summas 288 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 21.08.2015. 31.08.2015 esitas kostja hagile ühesõnalise vastuväite ”aegunud”. 03.11.2015 teavitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, et kostja kategooriliselt keeldus kohtumaterjalide vastuvõtmisest. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Poolte vahel on vaidlus selle, kas hageja esitatud nõuded on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestab, et kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite. Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-95-08 p. 11 märkinud, et liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on nõude sissenõutavus seotud arvete esitamisega. Kostja pidi liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Hageja soovib kostjalt võlgnevuse väljamõistmist, mis tuleneb AS Tele2 Eesti poolt kostjale osutatud telefoniteenuse eest esitatud arvetest perioodil 01.12.2008 - 01.02.2009 (viimase arve maksetähtaeg 18.02.2009). Hageja on loobunud 08.10.2010 esitatud arvel nr 28781470 märgitud võlgnevuse sissenõudmise kulust. Samuti on kohtu hinnangul 18.03.2011 arve nr. 30576968

esitatud kostjale nn. meeldetuletuseks, kuivõrd nimetatud arvelt nähtub võlgnevusperiood 01.07.2008 – 17.03.2011, selgituseks on märgitud eelmise perioodi arve ning summa on sama, mis 08.10.2010 arve nr. 28781470 lõppsumma. 18.03.2011 arvel on lisaks välja toodud kostja poolt tasutud summad perioodil 09.10.2010 kuni 08.01.2011 (tlk 52). Hageja on esitanud kohtule ka Tele2 Eesti AS kinnituse, et viimane laekumine kostja poolt on teostatud 07.11.2011 summas 6,40 eurot (tlk. 99). Seega algas kokkulepitud teenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2008. aasta ja 2009. aasta lõppemisest ehk nõuete aegumine algas vastavalt 01.01.2009 ja 01.01.2010 kell 00.00. Aegumistähtaeg pidi lõppema seega vastavalt 31.12.2011 ja 31.12.2012 kell 24.00. TsÜS § 158 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Seega nõude tunnustamisega aegumine katkeb ja algab uuesti tunnustamisele järgnevast päevast tervikuna. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kostja tasus osaliselt võlgnetavat summat, s.h. viimane tasumine toimus 07.11.2011 ning seega katkes aegumine viimati 07.11.2011 ja 08.11.2011 algas uuesti kolme-aastane aegumistähtaeg. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS § 136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kuivõrd aegumine algas uuesti 08.11.2011, ei ole hageja poolt 07.11.2014 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitatud nõuded aegunud (tlk 3). Seega on hageja pöördunud kohtu poole enne nõude aegumist, mistõttu ei ole kostja ühesõnaline vastuväide hagile aegumise osas põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei oma aegumise seisukohast tähtsust kostja poolt maksekäsu kiirmenetluse vastuväites märgitud nõude osaline tunnustamine, kuivõrd tunnustamine on toimunud ajal, kui aegumine on juba peatunud. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud nõuete ning väidete tõendamiseks ärakirjad AS Tele2 Eesti ja kostja vahel 18.07.2008 sõlmitud liitumislepingust nr 10410122 (tlk 28), ettemaksuarvest nr 960083 (tlk 29), Tele2 teenuste kasutamise tingimustest (tlk 31-43), kostjale esitatud arvetest (tlk 44-52), teatistest nõude loovutamise kohta (tlk 53-54) ning kostjale saadetud võlanõudest (tlk 55-57) . Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 21.08.2015. Kostja on 31.08.2015 esitanud kohtule vaid ühesõnalise vastuväite „aegunud“ ning ei ole esitanud ühtegi vastuväidet esitatud hagile vaatamata asjaolule, et kohus selgitas kostjale hagile vastamise nõudeid 27.04.2015 hagi menetlusse võtmise määruses (t lk 63-66). 16.10.2015 kirjaga edastas kohus kostjale 06.10.2015 kohtumääruse, hageja seisukoha koos lisadega ning menetluskulude nimekirja, mille vastuvõtmisest kostja 03.11.2015 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur teate kohaselt kategooriliselt keeldus (tlk 125-126). TsMS § 325 kohaselt juhul kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jätekase sel juhul saaja eluruumi või pannakse saaja

postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohtule on dokumendid tagastatud. Kohus loeb TsMS § 325 alusel ka 16.10.2015 edastatud dokumendid kättetoimetatuks, kuivõrd kostja hoidub pahatahtlikult kõrvale dokumentide vastuvõtmisest. Vastavalt liitumislepingu lahutamatuks lisaks olevale Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktile 4.1.2. kohustus kostja tasuma teenuste eest, mis talle on osutatud, tähtaegselt ja kehtestatud arvelduskorra kohaselt. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata 01.12.2008 – 01.02.2009 esitatud arvete (tlk 44-49) eest kokku 635,96 eurot. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 635,96 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Tulenevalt üldtingimuste p 7.3 kohaselt maksetähtpäevaks tasumata summalt Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (tlk 38-39). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise perioodi 04.04.2011 kuni 23.04.2015 eest vähendatud ulatuses summas 635,96 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud suuruses. Kostja on võlgnevuse 635,96 euro tasumisega olnud viivituses, kostja ei ole vastupidist ka väitnud. Kuivõrd viivise nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 sätestatuga ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 635,96 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hagis näidatud asjaoludel ja hageja poolt vähendatud ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 635,96 eurot ja viivis summas 635,96 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja N K kanda. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 113), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust kokku summas 225 eurot ja hageja poolt esindajale makstud õigusabi tasust summas 288 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kohus leiab, et hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 150 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.