Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Diana Endoja
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2015. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-15899
Tsiviilasi
XXX OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu
Kohtuistungi toimumise aeg
01.12.2015
Avaldaja/võlgnik: XXX OÜ (reg.kood: XXX; asukoht: Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur XXX; e-post: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (IK46208220284; OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-203, Tallinn 10129; tel./faks nr +372 6 481 156, mobiil +372 50 97 393; e-post: [email protected])
kanda hüvitatav summa OÜ-le XXX (registrikood XXX, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS).
23.10.2015 esitas XXX OÜ (registrikood XXX) avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 13.11.2015 kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Ajutine haldur esitas 30.11.2015 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ning rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 2119,39 eurot. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 2119,39 eurot. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku majandustegevust ei ole võimalik jätkata, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. XXX OÜ põhitegevusalaks oli heli- ja videoseadmete ost- ja jaemüük, paigaldus ning remont. Kuna ettevõte ei ole heli- ja videoseadmete maaletooja, siis ostis ta seadmeid ise, mistõttu kasumimarginaal nende müügil oli tihenenud konkurentsi tingimustel väike. 2014 alguses tekkisid raskused kasumlike objektide leidmisega. Tihenenud konkurensi tulemusena oli ettevõte sunnitud valima ka neid objekte, mida suuremad firmad ei soovinud ja millega kaasnes suurem ajakulu ning madalam kasumimarginaal. Kõige tulemiks oli kahjum ja püsiv maksejõuetus. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 01.12.2015 kohtuistungil kuulas kohus ära ajutise pankrotihalduri. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud, kohus vaatas pankrotiavalduse läbi ilma võlgnikuta PankrS § 26 lg 2 alusel. Ajutine haldur jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankroti
juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1500 eurot. Kohus määras 01.12.2015 kohtumäärusega XXX OÜ (registrikood XXX) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 14.12.2015 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liikme XXX(isikukood
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ning rahalisi kohustusi on kokku vähemalt 2119,39 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 01.12.2015 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1500 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutine haldur likvideerib PankrS § 29 lg 8 alusel võlgniku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Ajutine haldur palub võlgniku dokumentide hoidjaks määrata võlgniku juhatuse liikme XXX. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme XXX. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 864 eurot (720 eurot + käibemaks 144 eurot= 864 eurot) ja kulude katteks 60 eurot käibemaksuga, mis ei ole kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Kohus arvestab ajakulu hindamisel esitatud materjalide sisu ja mahtu, samuti asjaoluga, et ajutine pankrotihaldur piirdus päringute tegemisel üksnes krediidiasutustega ja riiklike registritega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 540 eurot koos käibemaksuga (5,0 h x 90 eurot= 450 eurot + käibemaks 90 eurot= 540 eurot) ja kulude katteks 30 eurot koos käibemaksuga (25 eurot + käibemaks 5 eurot = 30 eurot). PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgnikult. Riigi vahenditest määrab kohus ajutisele haldurile ajutise halduri tasu hüvitamise 397 euro ulatuses (s.o käibemaksuga 476,40 eurot). PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.