osaühing DELECTO hagi Sitsi 28/30 Korteriühistu vastu 29.03.2014 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ning alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühing DELECTO apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing DELECTO (registrikood 10076487), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja: Sitsi 28/30 Korteriühistu (registrikood 80071830), seaduslik esindaja Dmitri Griškun
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.12.2014 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta osaühingu DELECTO kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.26.06.2014 esitas osaühing DELECTO (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Sitsi 28/30 Korteriühistu (kostja) vastu. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostja 29.03.2014 üldkoosoleku otsused või alternatiivselt tuvastada päevakorrapunkti „Muud küsimused“ raames vastuvõetud otsuste tühisus.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi nr 61 aadressil Sitsi 28/30 omanik ja korteriühistu liige. 29.03.2014 toimus korteriühistu üldkoosolek (üldkoosoleku protokollis esineb trükiviga kuupäeva osas, vaidlustav üldkoosolek toimus 29.03.2014, mitte 29.04.2014). Protokolli kohaselt võeti vastu järgmised otsused: kinnitada 2013.a juhatuse aruanne, kinnitada 2013.a revisjonikomisjoni akt, kinnitada 2013.a majandusaasta aruanne; kutsuda juhatusest tagasi RK ja valida uueks juhatuse liikmeks AK, kinnitada 2014.a eelarve, kinnitada 2014.a remondiplaan. Lisaks võeti päevakorrapunkti „Muud küsimused“ all vastu erinevaid otsuseid.
3.Hageja leiab, et üldkoosolekul vastu võetud otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga, mistõttu tuleb need tunnistada kehtetuks. Üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi nõude rikkumise tõttu. Korteriühistus on 61 korteriomandit, mistõttu on koosolek otsustusvõimeline, kui esindatud on 32 liiget. Protokolli kohaselt oli esindatud 31 liiget. Lisaks ei olnud korteri nr 51 omanik ja korteri nr 60 omanik üldkoosolekul esindatud volikirja alusel ning nende volikirjad vormistati hiljem. Seega oli üldkoosolekul esindatud 29 liiget.
4.Üldkoosoleku läbiviimisel rikkus juhatus korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 ning mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 34 lg 3 ja § 36 lg 1 sätestatud nõudeid ning ei esitanud liikmetele kaks nädalat enne koosolekut revisjonkomisjoni arvamust ühistu 2013.a majandustegevuse kontrollimise kohta. Hageja esitas selle puuduse kohta kirjaliku vastuväite osalejate üldkoosolekule registreerimise ajal, kuid seda ignoreeriti. Samuti ei esitanud juhatus aastakavas remondifondist planeeritavate konkreetsete tööde ja nende maksumuse loetelu. Hageja hääletas kõikidele otsustele vastu, kuid üldkoosoleku protokollis on hääletustulemused kajastatud valesti. Üldkoosoleku otsuste nr 1-3 osas hääletust ei toimunudki.
5.Alternatiivselt leiab hageja, et 29.03.2014 üldkoosolekul päevakorrapunkti „Muud küsimused“ all vastu võetud otsused on tühised, kuna neid ei olnud päevakorras.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hagejal puudub õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, kuna hageja seaduslik esindaja osales üldkoosolekul ega esitanud üldkoosoleku toimumise ajal neile vastuväiteid. Hagiavalduses viidatud kirjalik vastuväide esitati alles pärast üldkoosoleku lõppemist, ehk ajal, mil koosolekul osalenud liikmed olid juba lahkunud ning milline asjaolu on protokollis ka kohaselt fikseeritud.
7.Kostja on seisukohal, et üldkoosoleku läbiviimise korda ei ole rikutud. Üldkoosolekul osales 31 korteriühistu liiget isiklikult või esindaja kaudu, mistõttu oli üldkoosoleku kvooruminõue täidetud. Kostja majandustegevuse aastakava projekt vastas nõuetele. Seadus ei nõua aastakavas eraldi kululiikide väljatoomist. Kostjal puudus kohustus revidendi aruande edastamiseks koos majandusaasta aruandega. Alusetu on ka hageja alternatiivne nõue. Hageja ise hääletas nende otsuste poolt. Tegemist oli nö päevakohaste küsimuste lahendamisega seoses hoone heakorraga, mida ei saanud üldkoosoleku kokkukutsumisel ette näha. Samuti vastab otsus MTÜS § 201 lg 5 nõuetele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 05.12.2014 otsusega hagi ja hageja alternatiivnõude rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
9.Maakohtu otsuse kohaselt puudub vaidlus selles, et Tallinnas Sitsi 28/30 elamus on moodustatud Sitsi 28/30 Korteriühistu ning et hageja on selle korteriühistu liige. 29.03.2014 toimus Sitsi 28/30 Korteriühistu üldkoosolek (puudub vaidlus, et üldkoosolek toimus 29.03.2014, mitte 29.04.2014 nagu on ekslikult märgitud protokolli). MTÜS § 24 lg 3 alusel saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.
10.Maakohus asus seisukohale, et hagejal puudub õigus nõuda üldkoosoleku otsusete kehtetuks tunnistamist. 29.03.2014 üldkoosoleku registreerimislehelt nähtub, et hageja osales vaidlusalusel üldkoosolekul. Kostja 29.03.2014 üldkoosoleku protokolli viimase punktina on märgitud, et hageja esitas peale koosoleku lõppemist avalduse, milles vaidlustas 2013.a revisjonikomisjoni akti ning 2014.a eelarve. Protokollist ei nähtu, et hageja on päevakorra punkti 2 (revisjonikomisjoni 2013 a. aruanne) ja punkti 5 (2014 a. eelarve kinnitamine) arutamise ajal esitanud eriarvamuse(d) ja taotlenud nende protokolli kandmist ning eriarvamusi oma allkirjaga kinnitanud. Peale üldkoosoleku lõppu varem valmis kirjutatud vastuväite esitamine üldkoosoleku otsus(t)ele ei vasta MTÜS § 21 lõikes 6 sätestatud sisule ja mõttele.
11.Maakohus märkis, et kuna hagejal puudub õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuseid, ei anna kohus hinnangut hageja alternatiivnõudele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub hagejal õigus vaidlustada 29.03.2014 üldkoosoleku otsuseid. Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud vastuväite mõistet MTÜS § 21 lg-s 6 sätestatud eriarvamuse mõiste kaudu. MTÜS § 24 lg 3 ei sätesta otseselt, millises vormis tuleb vastuväide esitada. Hageja on lasknud protokollida oma kirjaliku vastuväite otsusele, seega täitis ta MTÜS § 24 lg-s 3 nõuded ning tal on õigus üldkoosoleku otsuseid vaidlustada.
14.Maakohus jättis tähelepanuta ja analüüsimata hageja poolt esitatud asjaolud, millele kostja vastu ei vaielnud. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et hageja pööras enne üldkoosoleku kokkukutsumist tähelepanu puudustele informatsiooni esitamise osas. Hagejale sai juba enne koosolekut selgeks, et juhatus rikub seadust ja et üldkoosoleku otsused võetakse vastu seaduse rikkumisega. Arvestades seda vormistas hageja oma vastuväite kirjalikult enne koosolekut ning esitas selle juhatusele üldkoosoleku registreerimise ajal, kuid juhatus ignoreeris seda. Hageja ei vastuta selle eest, et protokollija fikseeris hageja kirjalikult esitatud vastuväite ainult protokolli lõpus, ebaõige märkusega, et vastuväide on esitatud kell 16:05. Hageja juhtis maakohtu tähelepanu sellele, et paljud protokollis kajastatud andmed on valed, mis tõendab seda, et kostja protokolli sisu ei ole usaldusväärne.
15.Maakohus jättis tähelepanuta hageja seisukoha, mille kohaselt ei olnud revisjonkomisjoni arvamuse esitamata jätmine formaalne rikkumine. Maakohus on jätnud analüüsimata hageja väited selle kohta, et 29.03.2014 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi rikkumise tõttu. Hageja ei saanudki esitada kvoorumi puudumise vastu vastuväidet vahetult üldkoosolekul, sest juhatus avaldas üldkoosolekul, et kvoorum on olemas ning hagejal puudus võimalust seda kontrollida ja vastuväidet esitada. Hageja sai 29.03.2014 üldkoosolekul osalejate nimekirja kätte aprillis 2014 pärast üldkoosoleku läbiviimist ning siis selgus, et kvoorum ei olnud täidetud.
16.Hageja leiab, et maakohus on rikkunud materiaal-ja menetlusõiguse norme, jättes rahuldamata hageja alternatiivnõude. Jättes rahuldamata hageja nõude, tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks, pidi maakohus menetlema hageja alternatiivnõuet. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et MTÜS § 24 lg-s 3 sätestatud mittetulundusühingu liikme nõudeõiguse piirangud üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamisel laienevad üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Ebaõige on hageja seisukoht, et kostja 29.03.2014 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Korteriühistu põhikirja punkti 5.3 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud üle poole korteriomanditega määratud häältest. Vaidlust pole, et korteriühistus on 61 korteriomandit. Üle poole korteriomanditega määratud häältest on 31, mitte 32, nagu on ekslikult leidnud hageja. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osaleski koosolekul 31 liiget. Hageja on märkinud, et korteri nr 51 omanik ja korteri nr 60 omanik ei olnud üldkoosolekul esindatud volikirja alusel ning nende volikirjad on vormistatud hiljem. Asja materjalidest selgub, et korteri nr 51 omanik JH on andnud volikirja LF-le (t lk 19) ning korteri nr 60 omanik RK on andnud volikirja VV-le (t lk 18). Üldkoosoleku protokolli kohaselt osalesid nii LF kui ka VV üldkoosolekul. Ka juhul, kui volikirjad anti pärast üldkoosoleku toimumist, on ringkonnakohtu hinnangul üldkoosoleku kvooruminõue täidetud. TsÜS § 33 lg 1 sätestab, et hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Kolleegium leiab, et juhul, kui volikirjad ka olid antud peale üldkoosoleku toimumist, tuleb volikirjade andmist käsitleda hääle andmise hilisema heakskiitmisena TsÜS § 128 lg 2 ja 129 lg 1 alusel.
20.Hageja on väitnud, et üldkoosoleku protokollis on hääletustulemused kajastatud valesti ning esimese kolme otsuse osas hääletust ei toimunudki. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited tõendamata. Nende kinnituseks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit.
21.TsÜS § 38 lg 4 sätestab, et organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hageja väitel esitas ta oma kirjaliku vastuväite osalejate üldkoosolekule registreerimise ajal, kuid seda ignoreeriti. Kostja väitel esitati vastuväide pärast üldkoosoleku lõppemist, s.o ajal mil koosolekul osalenud liikmed olid juba lahkunud. Üldkoosoleku protokolli kohaselt esitas hageja peale üldkoosoleku lõppemist avalduse, milles vaidlustas 2013.a revisjonikomisjoni akti ning 2014.a eelarve. Hageja kirjaliku vastuväite kohaselt vaidleb ta 2014.a eelarve kinnitamisele vastu, kuna eelnevaks tutvumiseks ei ole esitatud revisjonikomisjoni aruannet (t lk 26).
22.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja ei esitanud vastuväidet õigeaegselt. Hageja väide, et ta esitas kirjaliku vastuväite osalejate üldkoosolekule registreerimise ajal, on paljasõnaline. Kolleegiumi hinnangul tuleneb seaduse mõttest, et vastuväide peab olema esitatud üldkoosoleku ajal, mitte pärast üldkoosoleku lõppemist. Vastuväite esitamist pärast üldkoosoleku lõppemist ei saa käsitleda nõuetekohase vastuväitena TsÜS § 38 lg 4 ja MTÜS § 24 lg 3 tähenduses. Ka õiguskirjanduses on leitud, et üldjuhul on vastuväidet võimalik esitada kuni koosoleku lõppemiseni. Sealjuures on selgitatud, et vastuväite eesmärk on tagada õiguskindlus sellega, et anda koosolekul osalevatele teistele organi liikmetele teada hääletustulemusega mittenõustumisest ning kavatsusest nimetatud otsus hiljem vaidlustada (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt, Tallinn 2010, lk 152). Pärast üldkoosoleku lõppemist esitatud vastuväide eelmärgitud eesmärki ei täida. Kuna poolte vahel oli maakohtus vaidlus, kas vastuväide esitati õigeaegselt, oli hagejal võimalus esitada oma väite kinnitamiseks tõendeid. Hageja ei esitanud oma väite kinnitamiseks ühtegi tõendit ega lükanud ümber üldkoosoleku protokollis märgitut, et vastuväide esitati pärast
üldkoosoleku lõppemist. Kuna on tõendamata, et hageja esitas vastuväite üldkoosoleku toimumise ajal, siis ei saa hageja üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist nõuda. Eeltoodule tuginedes ei kuulu hageja nõue, tunnistada üldkoosoleku otsused kehtetuks, rahuldamisele.
23.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ebaõigesti hageja alternatiivse nõude sisuliselt analüüsimata, kuid ringkonnakohtul on võimalik see puudus kõrvaldada. Kolleegiumi arvates on hageja alternatiivne nõue, s.o nõue tuvastada üldkoosoleku punkti „Muud küsimused“ raames vastu võetud otsuste tühisus, samuti põhjendamatu. MTÜS § 201 lg 5 sätestab, et küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt hääletasid kõik üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmed üldkoosoleku punkti „Muud küsimused“ raames vastu võetud otsuste poolt. Otsuste poolt hääletamist saab käsitleda nõustumusena nende küsimuste päevakorda võtmiseks ning seega oli täidetud MTÜS § 201 lg 5 sätestatud tingimused (vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevatest liikmetest oli nõus ning üldkoosolekul osales üle poole mittetulundusühingu liikmetest).
24.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
25.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
26.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.