Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. A P (hageja) esitas 10.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 400 euro elatise saamiseks. Kohus tegi makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 29.06.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.01.2020 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 07.07.2020 hagiavalduse O Pa vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates jaanuarist 2019 summas 400 eurot kuus. Hagimaterjalid edastati 29.01.2021 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus selgitab, et hageja on õigustatud elatist nõudma alates hagiavalduse esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on kohtule esitatud 10.08.2019. Seega on hageja õigustatud elatist nõudma alates 10.08.2019. Samuti võib perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus selgitab, et tagasiulatuva elatise puhul on tegemist kahju hüvitamise nõudega ning seega lasus hagejal tõendamiskoormis, mida ta on varasemalt teinud, et sellist kahju ei tekiks. Kohus selgitas hagejale 10.08.2020 kohtumääruses, et kui hageja soovib nõuda tagasiulatuvalt elatist, siis tuleb esitada selgitused ja tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Hageja selgitusi ja tõendeid kohtule ei esitanud. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu jätta hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Hageja on palunud välja mõista elatise käesoleval juhul suuremas summas kui seaduses sätestatud miinimum. Kohus on hagejale enne menetlusse võtmist selgitanud, et kui hageja soovib elatist suuremas summas, kui miinimum, siis tuleb oma kulutusi tõendada. Hageja ei ole kohtule tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hageja igakuised kulud, mis ületavad seaduses sätestatud miinimumi ei ole seega põhjendatud ning kostjalt saab hageja kasuks välja mõista elatise üksnes seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17).

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta poolte kanda tulenevalt TsMS §-st 163 lg 1. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.