Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu puudub, pärimise teel saadud vara puudub. Eeltoodust tulenevalt ei olnud usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele väljamakseid teinud. Usaldusisik teavitas ka, et võlgniku uus alaline elukoht asub Hispaanias. Võlausaldaja Swedbank AS taotlusel edastas kohus usaldusisiku aruande võlausaldajale. 25.05.2015. a esitas võlgniku Xxx võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Taotluse kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algusest möödunud üle nelja aasta ning võlgnik ei ole oma kohustusi võlausaldaja ees vähimalgi määral püüdnud täita. Võlgniku usaldusisik on kohtule esitanud aruande, millest nähtub, et võlgnik ei ole nelja aasta jooksul mingisugust tulu teeninud, mistõttu väljamakseid võlausaldajale tehtud ei ole. Võlgnik ise on sõnaselgelt selgitanud, ei ole tegelenud mittemingisugusegi tulutoova tegevusega. Puuduvad igasugused andmed selle kohta, mida võlgnik on teinud selleks, et tööd leida. Võlgniku sõnul on ta tegelenud üksnes hispaania keele õppega, kuivõrd elab Hispaanias. Võlgnik elab väidetavalt oma pere kulul ning ise ei ole tulu alates 2011. aastast teeninud. Võlgniku sõnul kavatseb ta minna „mingisugusesse“ ülikooli, et õppida arvuti maailmast. Võlgniku puhul on tegemist noore 32 aastase meesterahvaga, kellel ei tohiks olla takistusi otsida ning tegeleda tulutoova tegevusega. Asjaolu, et isik on asunud elama Hispaaniasse ning ei valda vastava riigi keelt ei vabanda võlgniku rikkumist tööle mitteasumise osas. Võlgnikul on seadusest tulenev kohustus teha kõik endast olenev, et kohustustest vabastamise menetluse raames kohustusi võlausaldajate ees võimalikult suures ulatuses rahuldada. Käesoleval juhul oleks võlgnikul olnud võimalus otsida tööd ka Eestis, kuid võlgnik on otsustanud oma kohustusi mitte täita ning suunduda elama Hispaaniasse. Võlgnik ei ole muuhulgas täitnud ka PankrS § 173 lg -st 2 tulenevat kohustust teavitada viivitamatult kohut ja usaldusisikut igast elu-ja tegevuskoha vahetusest, vaid on elukoha vahetusest edastanud teavet alles siis, kui võlausaldaja on esitanud päringu võlgniku tegevuse kohta. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku suhtumine äärmiselt vastutustundetu ning lubamatu kohustustest vabastamise menetluse raames, võlgnikul puudub igasugune tahe ning soov täita PankrS § 173 tulenevaid võlgnikule pandud kohustusi. Tulenevalt eeltoodust ei ole võlgnik täitnud PankrS § 173 kohustusi, mis on põhjustanud võlausaldajale kahju. 18.06.2015. a esitas võlgnik kohtule vastuväited võlausaldaja taotlusele. Vastuväidete kohaselt tegeles võlgnik peale kohustustest vabastamise menetluse algatamist aktiivselt töö otsimisega, et võimaldada väljamaksed võlausaldajatele, kahjuks ei ole tagasiulatuvalt CVOnline andmebaasi, Tööbörsil proovitud pakkumiste väljavõtet või vastavaid võimalike tulevaste tööandjate poolseid keeldumisi kohtule tõenditena esitada. Tööleidmine on Eestis vägagi raskendatud, näiteks võib tuua Tallinna Kaubamaja esindajaga peetud tööintervjuu, mis lõppes tulemusteta peale seda, kui intervjueerija sai teada, et võlgnik on tööd otsinud üle aasta. Enamgi veel, Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo väljastas 09.11.2011. a otsuse nr 800478 võlgniku püsiva töövõimetuse tuvastamise ja töövõime kaotuse protsendi määramise kohta (ekspertarst tegi võlgnikul kindlaks kerge hingamispuudulikkusega raviga kontrolli all oleva astma, samuti põlveliigeste sisemised kahjustused) ja andis soovituseks töö vahelduva seisu ja käimisega. Võlgnikule määratud töövõime kaotuse protsent 30% ja sobivate tööde piiramine tegi veelgi raskemaks püsiva ning võlausaldajatele väljamakseid võimaldava töö leidmise. Hingamisraskuste ning põlveliigeste seisundi tõttu on näiteks välistatud sellised lihttööd nagu koristamine, ehitamine, värvimine, autopesu jms. Kõrg- ja erihariduse puudumine (ja selle saamise võimatus rahaliste vahendite puudumisel) välistab ka kvalifikatsiooni vajavad ametikohad, mis jällegi vähendas võlgniku võimalusi. 27.07.2012. a kolis võlgnikule seni tasuta eluaset võimaldav ema Ilona Maasikmets tervisehädade tõttu ajutiselt Hispaaniasse ning tulenevalt enda maksevõimetusest vahetas ka võlgnik koos temaga elukohta - võlgnik ei oleks saanud finantsolukorra tõttu

endale iseseisvalt Eestis elukohta lubada. Hispaanias on võlgniku vend võimaldanud võlgnikule tasuta eluaseme, võlgniku lennupileti tasus võlgniku ema. Võlgnikul puudub mistahes vara nii Eestis kui Hispaanias. Võlgnik tegeleb ka Hispaanias aktiivselt töö otsimisega, kuid seni siiski tulutult. Võlgnik on käinud erinevate töökuulutuste osas vestlustel, kuid vestluste suulisuse tõttu ei ole kirjalikke ametikoha pakkumistest keeldumisi võimalik tõenditena esitada ning lisaks tervisest tulenevatele piirangutele on Hispaanias töö otsimine seni raskendatud kohaliku keele mitteoskamise tõttu. Keeleoskuse parandamiseks on võlgnik astunud tasuta keeleõpet pakkuvasse koolituskeskusesse, peale kooli lõpetamist (hetkel on pooleli kolmas aasta) ja tunnistuse saamist paranevad tunduvalt ka Hispaanias tööleidmise võimalused, seni on enamikel juhtudel jäänud just keeleoskamatus tööle mittesaamise põhjuseks. Võlgniku parima arusaamise kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse käigus usaldusisik see, kelle kaudu informatsioon kohustuste täitmise kohta liigub. Väljamaksete puudumise tõttu ei ole tehtud usaldusisiku jaotisi võlausaldajatele, mis ei anna aga alust eeldada, et võlgnik oma PankrS § 173 tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud. Võlgnik tunnistab, et jättis usaldusisiku õigeaegselt teavitamata elukoha muudatusest, kuid on arvamusel, et nimetatud kohustust määrava seadusesätte pikemaks eesmärgiks on võlgniku maksevõimelisuse suurendamine. Elukohavahetus pakub võlgnikule selleks uusi võimalusi, mistõttu ei pea võlgnik põhjendatuks elukohavahetusest teatamata jätmise kohustuse kohase mittetäitmise tõttu kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Võlgnik teeb endast kõik mõistlikult võimaliku, et enda finantsolukorda parandada. Võlgniku näol on siiski tegemist noore inimesega, kes on võimeline arenema ja õppima, mida tõendab ka tema tahe uus keel omandada ja seeläbi Hispaanias töö leida. Eeltoodust tulenevalt palus võlgnik mitte rahuldada võlausaldaja taotlust ning mitte lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. 11.08.2015. a vastuses jäi Swedbank AS oma taotluse juurde ning palus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Võlgnikul on kohustus esitada kohtule vastavad tõendid, kuna paljasõnalistele väidetele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas võlgnik on pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud või mitte. Võlausaldajale teadaolevalt on CV-Online keskkonnast kasutajal võimalik välja võtta aruanne isiku kandideerimiste ajaloo kohta, ühtlasi peab Eesti Töötukassa töötuna arvele võetud isikute kohta ametlikku registrit, mistõttu ei tohiks olla keeruline vastava ajaloo küsimine Eesti Töötukassast. Võlgnikul oli püsiv töövõimetus 30% ulatuses tuvastatud kuni 20.09.2012. a, peale mida ei ole võlgnik kordusekspertiisi taotlenud, mistõttu on vabandusena töö mitteleidmisel põhjendamatu tugineda 30%-le töövõimetusele. Ka Hispaanias elamise aja kohta ei ole võlgnik esitanud ainsatki tõendit töö otsimise kohta. Võlgnik on elanud hispaania keele keskkonnas kolm aastat, millest kahel aastal on õppinud keelt ka keeleõppe keskuses, mistõttu on äärmiselt ebausutav, et võlgnik keelt ei valda ning ei suuda toime tulla lihtsamate töödega. Kohustustest vabastamise menetluses peab võlgnik andma endast parima, et võlausaldajate nõuded saaksid võimalikult suures ulatuses täidetud, kuid käesoleval juhul ei ole võlgnik teinud mitte midagi, et PankrS § 173 tulenevaid kohustusi täita. Kõik võlgniku väited on paljasõnalised ja ebausutavad. Võlgniku sõnul on ta teinud kõik mõistlikult võimaliku, et oma finantsolukorda parandada ning seejuures on ta noor inimene, kes on võimeline õppima ning arenema. Võlausaldaja hinnangul ei saa kindlasti pidada mõistlikuks kohustustest vabastamise menetluse kestel kolimist võõrasse keskkonda, millega muuta sissetuleku leidmine veel problemaatilisemaks. Isegi kui aktsepteerida elukoha vahetust tulenevalt lähedaste kolimisest Hispaaniasse, ei ole tõenäoline, et noor täiskasvanud inimene ei ole viie aasta jooksul omanud mittemingisugust sissetulekut ning elatub vaid lähedaste kulul. Kui võlgnik soovib väita, et ta on teinud endast kõik võimaliku tulusa töö leidmiseks, tuleb tal seda ka dokumentaalselt tõendada. Käesoleval juhul võlgnik seda teinud ei ole.

Võlgniku Xxx võlausaldaja Bigbank AS andis 25.09.2015. a kohtule esitatud seisukohas teada, et nõustub Swedbank AS poolt 21.05.2015. a taotluses ja 11.08.2015. a vastuses esitatud seisukohtadega ega hakka neid kordama. Kui võlgnik soovib väita, et ta on teinud endast kõik võimaliku tulusa töö leidmiseks, tuleb tal seda ka dokumentaalselt tõendada, mida võlgnik teinud ei ole. Bigbank AS palus keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest ja lõpetada tema kohustustest vabastamise menetlus. Kohus kuulas võlgniku XXX ära telefoni teel 21.10.2015. a. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et kolis Hispaaniasse umbes 4 aastat tagasi. Tööotsingud on olnud tulemuseta, dokumente selle kohta ei ole, kõik äraütlemised on olnud suulised. Keeleõppega on tegelenud kolm aastat, kuid ei ole seni selgeks saanud. On töövõimetus 30%, ei sobi tolmutööd, põlveliigesed on haiged. Elab venna juures, ülalpeetavaid ei ole. Võlgu ei ole mitte sentigi tasunud. On üritanud keelt õppida ja tööd leida, vend ei saa ka nii pikalt üleval pidada. Kohus andis ärakuulamisel võlgnikule tähtaja täiendavate selgituste esitamiseks, võlgnik täiendavaid selgitusi ei esitanud. Võlgniku usaldusisik Xxx esitas 28.10.2015. a kohtule usaldusisiku aruande, milles teavitas, et alates võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kuni aruande esitamiseni võlgnikul töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu puudub, pärimise teel saadud vara puudub. Eeltoodust tulenevalt ei ole usaldusisik vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele väljamakseid teinud. 03.11.2015. a ja 18.11.2015. a e-kirjades juhtis kohus võlgniku tähelepanu asjaolule, et mõlemad tema võlausaldajad (Swedbank AS ja BIGBANK AS) on kohtule esitatud seisukohtades leidnud, et võlgnik ei ole oma väiteid tõendanud ja kui võlgnik soovib väita, et on teinud endast kõik võimaliku tulusa töö leidmiseks, tuleb tal seda ka dokumentaalselt tõendada. Kohus tegi võlgnikule veelkord ettepaneku esitada kohtule 10 päeva jooksul kohtukirja kättesaamisest arvates võlausaldajate poolt viidatud tõendid kohustustest vabastamise perioodil töö otsimise (sh CV-Online ning töötukassa kaudu aga ka Hispaanias) kohta, samuti tõend võlgniku kestva töövõimetuse kohta (võlgniku poolt kohtule esitatud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse kohaselt oli võlgnikule töövõimetuse kaotus määratud vaid kuni 31.10.2012. a). Võlgnik kinnitas kohtukirjade kättesaamist 26.11.2015. a ning teatas, et loeb ja uurib emaili korralikult läbi ja üritab vastata mida suudab. Xxx esitas oma vastuse kohtule 15.12.2015. a, selgitades, et täiendavaid dokumente tal võimalik esitada ei ole. CV-Onlines oli mingi andmebaasi viga ja andmed läksid sealt kaduma. Tööbörsist andmeid kätte ei saa, kuna ei asu Eestis, sarnastel põhjustel ei saa ka töövõimetuse dokumenti – dokumendi uuendamiseks on vaja Eestisse tulla ja raha välja käia. Tervislikult midagi muutunud ei ole. Võlgnik selgitas veel ka, et Swedbank AS-ile üritaks ta ka kauges tulevikus raha tagasi maksta (lähimal 15 aastal pole see võimalik), sest see raha oli perele väga abiks, kuid BIGBANK AS-ile mitte (BIGBANK AS võiks raha tagasi küsida laenu võtjalt, kes elab piltide järgi rikkalikult Soomes, pealegi ei selgitanud BIGBANK AS XXX tähtsaid punkte ja ohtusid ning lepingu põhisummat suurendati ilma sellest käendajale teatamata). Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu4

ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus on 02.02.2011. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi võlgnikuna ning Xxxon avalduses kohtule ka ise allkirjaga kinnitanud, et kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Sellele vaatamata on võlgnik vahetanud oma elukohta (elukoha riiki), jättes sellest teatamata nii kohtule kui ka usaldusisikule, on avaldanud, et ei ole terve kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul tööl käinud ega ole mingitki tulu teeninud ning on lausa teatanud, et oma ühele võlausaldajale, BIGBANK AS-ile, ei maksaks ta raha tagasi isegi siis, kui loteriiga võidaks. Võlgnik ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks üldse mõistlikult tulutoovat tegevust otsinud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on tahtlikult rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, mistõttu esineb alus võlgniku XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.