AS-i Alfatom Ehitus hagi Aleksei Voronovi vastu nõude tunnustamiseks Andrei Gadzovski pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. juuli 2015. a määrus Menetluskulude kindlaksmääramine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Voronovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Aleksei Voronov (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): AS Alfatom Ehitus (registrikood: 10691241; asukoht: Narva Energia 1), esindaja Deniss Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 9. juuli 2015. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest,
kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 10.03.2015 otsusega Aleksei Voronovi apellatsioonikaebuse, tühistas Viru Maakohtu 17.06.2014 otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata AS-i Alfatom Ehitus hagi Aleksei Voronovi vastu nõude tunnustamiseks Andrei Gadzovski pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Aleksei Voronov esitas 04.05.2015 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja esindajal Igor Sumarokil kulunud õigusabi toiminguteks maakohtus kokku 30,5 tundi (tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta ja 120 eurot koos käibemaksuga). Kostja esindajal vandeadvokaadi abil Andrei Matvejevil on kulunud õigusabi toiminguteks ringkonnakohtus 10 tundi (tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta ja 144 eurot koos käibemaksuga). Lisaks õigusabi kuludele tasus kostja riigilõivu summas 250 eurot. Kostja menetluskulud on kokku 5350 eurot koos käibemaksuga, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja palus 08.05.2015. a menetlusdokumendis määrata kindlaks menetluskulud summas 5110 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 4860 eurot) ja mõista need hagejalt kostja kasuks välja. Kostja palus määrata, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hageja vaidles avaldusele osaliselt vastu. Hageja vaidles vastu osutatud õigusabi mahule. Hageja ei vaidle vastu riigilõivule summas 250 eurot. Hageja oli seisukohal, et kostjale osutati õigusabi mahuga 14,15 tundi esimese astme menetluses ja mahuga 5 tundi teise astme menetluses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 09.07.2015. a määrusega menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis AS-ilt Alfatom Ehitus välja Aleksei Voronovi kasuks menetluskulude katteks 3247 eurot. Kohus määras, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjat esindasid käesolevas menetluses TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastavad lepingulised esindajad (Igor Sumarok ja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev). Asja materjalidest nähtub, et kostja lepingulised esindajad on esitanud kohtule 26.03.2013 vastuse hagiavaldusele (tl 27-29, kd I, sisuliselt 4 lk), 30.05.2013 kostja seisukoha hageja arvamusele (tl 52-53, kd I, sisuliselt 3 lk), 17.04.2014 kostja seisukoha hageja taotlusele (tl 60-61, kd II, sisuliselt 1 lk), 17.07.2014 apellatsioonkaebuse (tl 160-164, kd II, sisuliselt 8,5 lk) ja 05.01.2015 apellandi täiendava seisukoha (tl 188-189, kd II, sisuliselt 1,5 lk). Kokku on kostja esindajad esitanud kohtule 5 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 18 lk. Kostja esindajad viibisid viiel kohtuistungil 04.12.2013 (istung kestis 1 tund), 04.03.2014 (istung kestis 0,83 tundi), 16.04.2014 (istung kestis 0,25 tundi), 28.05.2014 (istung kestis 3,83 tundi) ja 10.03.2015 (istung kestis 0,16 tundi), kokku 6,07 tundi. Kohus arvestas iga istungi ettevalmistamise ajaks 0,5 tundi, kokku 2,5 tundi.
Kohus oli seisukohal, et üldjuhul peaks asja materjalidega tutvumisele ning esmasele õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele ning talle õigusliku olukorra selgitamisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei seadnud kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega arvestas kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega. Kohus jättis põhjendatud ja vajalikuna arvestamata aja, mis kostja esindajatel on kulunud eelnimetatud tegevustele. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmisest keerukama vaidlusega pankrotimenetluses, arvestas kohus 50 minutit ehk 0,833 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamisele. Seega on kostja esindajate poolt õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 14,99 tundi (18 lk x 0,833 h). Sellele lisandub kohtuistungist osavõtu aeg 6,07 tundi ja istungiteks ettevalmistamise aeg 2,5 tundi. Kohus luges kostja esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 23,56 tundi (14,99+6,07+2,5). Kostja lepingulise esindaja Igor Sumaroki tunnitasu oli 100 eurot ilma käibemaksuta ja 120 eurot koos käibemaksuga. Kostja lepingulise esindaja Andrei Matvejevi tunnitasu oli 120 eurot ilma käibemaksuta ja 144 eurot koos käibemaksuga. Kostjate lepinguliste esindajate tunnitasu on mõistliku suurusega. Põhjendatud on lepinguliste esindajate kulud 2497,60 eurot (7,08 tundi*120 eurot +16,48*100 eurot) ilma käibemaksuta. Kostja esindajad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohuslased. Seega tuleb kostja kulud määrata kindlaks koos käibemaksuga. Apellatsioonikaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 250 eurot (tl 173, kd II). Kohus määras kindlaks kostja menetluskulud summas 3247,12 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Aleksei Voronov esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei saa kohus menetluskulude põhjendatuse hindamisel lähtuda dokumentide lehekülgede arvust, vaid tuleb lähtuda asja keerukusest, dokumentide sisust, istungite arvust ja kestvusest ning esindajate kvalifikatsioonist; 2) menetlesid tsiviilasja kahe astme kohtud. Asjas toimus viis istungit kestvusega üle kuue tunni. Tegemist on keskmisest keerukama vaidlusega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja vastust määruskaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 9. juuli 2015. a määrus lõppjärelduses muutmata.
7.Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud välja mõistmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuse väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist.
8.1.Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus on rõhutanud (nt lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tegemist oli keskmisest keerukama vaidlusega. Menetlus toimus kahes kohtuastmes. Kostja esindajad on kulutanud märkimisväärselt aega hagejapoolsete seisukohtadega tutvumiseks ning oma seisukohtade esitamiseks. Asjas toimus tavapärasest rohkem kohtuistungeid (5 istungit). Seetõttu on arvestatavalt suur kostja esindajate ajakulu nii kohtuistungitel osalemiseks kui kohtuistungiteks ettevalmistamiseks. Ülaltoodut arvestades vastab maakohtu määratud kostja lepinguliste esindajate kulu 3247 eurot ca 23,56 töötunni eest ringkonnakohtu arvates kostja lepinguliste esindajate poolt maa- ja ringkonnakohtu menetluses tehtud vajalikule ja põhjendatud tööle ning arvestab nii tsiviilasja asjaolusid (sh menetlustoimingute hulka), mahtu kui ka keerukust. Seega ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul kostja lepinguliste esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Järelikult ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kostja arvamus, et teatud toimingute ajakulu peaks olema suurem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest.
8.2.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arvestada menetlusdokumendi koostamise ajakulu viisil, nagu seda on teinud maakohus, nimelt ca 40 minutit kuni 1 tund ühe lehekülje kohta. Dokumendi maht ei saa olla ainsaks kriteeriumiks, mille alusel hinnata toimingule kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, vaid TsMS § 175 lg 1 eesmärk on hinnata menetlusosalise esindaja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus menetluskulude suuruse hindamisel on kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga ja põhjendatud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga välja toodud üksiku toimingu põhiselt.
9.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
/digitaalselt allkirjastatud/
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.