Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-10706
Tsiviilasi
AS-i Alfatom Ehitus hagi A.V. vastu nõude tunnustamiseks A.G. pärandvara pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. juuni 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10. märts 2015. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): A.V. (XXX; elukoht: XXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev ja Igor Sumarok Vastustaja (hageja): Alfatom Ehitus AS (registrikood: 10691241; asukoht: Narva Energia 1), esindaja Deniss Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. juuni 2014. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata AS-i Alfatom
Jätta maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste kantud menetluskulud AS-i Alfatom Ehitus kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Alfatom Ehitus esitas A.V. vastu hagi nõude tunnustamiseks summas 247 481,01 eurot A.G. pärandvara pankrotimenetluses. Viru Maakohtu 09.10.2012. a kohtumäärusega kuulutati tsiviilasjas nr 2-12-20924 välja 06.01.2012. a surnud A.G. pärandvara pankrot. Pankrotimenetluse käigus esitas AS Alfatom Ehitus nõude summas 247 481,01 eurot. Kostja esitas 11.02.2013. a võlausaldajate koosolekul AS-i Alfatom Ehitus nõudele summas 247 481,01 eurot vastuväite. Hagiavalduse kohaselt oli A.G. hageja nõukogu liige. Hageja andis A.G. le rahalisi avansse hageja jooksvate kulude tasumiseks hageja käsundil. Hageja ja A.G. vahel oli suuline käsundusleping. Iga avansisumma väljaandmine oli erikäsund. A.G. ei olnud 06.01.2012. a seisuga tagastanud hagejale 2011. a novembris, 2011. a detsembris ja 2012. a jaanuaris antud avansse summas 147 000 eurot (58200 + 43800 + 45000 = 147000) ega esitanud dokumente, et vastavat summat kasutati hageja huvides. A.G. pidi hagejale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hagejal on õigus nõuda tagasi A.G. poolt käsundite täitmiseks väljaantud raha, mida A.G. käsundite täitmiseks ei kasutanud. Tagastamata rahasummat 147 000 eurot käsitleb tulumaksuseadus erisoodustusena, mille eest hageja peab riigile maksma makse summas 100 481,01 eurot. Seda summat tuleb käsitleda kahjuna VÕS § 128 lg-s 3 sätestatust lähtudes.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja A.G. vahel oli sõlmitud leping, ei ole teada lepingu sisu ja tingimused. Hageja ei ole tõendanud, et ta andis A.G. le
tasu käsunduslepingu täitmise eest. AS Alfatom Ehitus kandis A.G. le rahalisi vahendeid vabatahtlikult. Hageja kinnitas, et A.G. l oli õigus raha kasutamiseks omal äranägemisel. Konto väljavõte tõendab raha ülekandmist. Arvestades antud asjaolu peaks hageja tõendama, et raha oli kasutatud mittesihtotstarbeliselt. Antud asjaolu ei ole hageja tõendatud. Hageja tagastas A.G. le laenu summas 92 000 eurot. Hinnates kogumis AS-i Alfatom Ehitus 2011. aastaaruannet ja A.G. konto väljavõtet, võib teha järelduse, et A.G. tegeles Alfatom Ehitus AS-i huvides väljastades erinevaid laene. A.G. kasutas AS-ilt Alfatom Ehitus saadud summasid sihtotstarbeliselt.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 17.06.2014. a otsusega hagi osaliselt ja tunnustas AS-i Alfatom Ehitus nõuet A.G. pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses summas 147 000 eurot. Kohus jättis tunnustamata AS-i Alfatom Ehitus nõude A.G. pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses summas 100 481,01 eurot. Kohus jättis hageja menetluskulud 60% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda.
3.1.Kohus analüüsis esmalt, kas hageja on esitanud nõude tunnustamise hagi samal alusel kui nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus leidis, et hageja ei muutnud oma nõude suurust ega nõudega seotud asjaolusid. Pankrotimenetluses esitatud nõuet põhjendas hageja ajutise pankrotihalduri ettekande (pankrotimääruses) kohaselt tagastamata avansina summas 147 000 eurot ja erisoodustusmaksuna 100 481,01 eurot. Esindaja sõnul koosneb nõue tagastamata avanssidest seisuga 06.01.2012 ja erisoodustusmaksust, mis tekib tulevikus, kui põhinõuet ei rahuldata. AS Alfatom Ehitus esitas arvelduskonto nr 10220013638019 pangatehingute väljavõtte perioodil 01.09.2011-31.01.2012, arvelduskonto nr 221016986628 pangatehingute väljavõtte perioodil 01.09.2011-31.01.2012 ja väljavõtte dokumentidest „Avansid aruandealustele isikutele“ september 2011, oktoober 2011, november 2011, detsember 2011 ja jaanuar 2012 kohta. Muid nõude olemasolu kinnitavad dokumente ei ole esitatud.
3.2.Hageja tõendas tunnistaja M.F. ütlustega, et A.G. oli ettevõtte AS-i Alfatom Ehitus finantsjuht ning talle oli vormistatud notariaalne volitus kõigis ettevõtte tegevustes osalemiseks: vara ost-müük, võlgade sissenõudmine, kinnisvara tehingute tegelemine, jm finantsküsimused. Tunnistaja avaldas, et kui A.G. andis kellelegi laenu, siis ta vormistas raamatupidamises ka vastava aruande, et summa on läinud krediidiks. Nende summade kohta, mida kohtus nõutakse, ei ole raamatupidamine saanud A.G. lt vastavat kuludokumenti ega aruannet. Seega on tõendatud pangaväljavõtete, raamatupidamisprogrammi väljavõtete ja tunnistaja ütlustega, et hageja oli raha A.G. le volituse alusel välja andnud hageja käsundite – hageja ülesannete täitmiseks.
3.3.VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mille ta on seoses käsundi täitmisega saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohusust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus leidis, et hageja on tõendanud, et A.G. on võtnud ettevõtte arvelt raha ajavahemikul november 2011 - jaanuar 2012 summas 147 000 eurot. Kohus leidis, et A.G. l oli töösuhte tõttu (notariaalne volikiri) lepinguline alus raha võtmiseks, kuid tal ei olnud õigust raha endale jätta. Tunnistaja M.F. sõnul pidi A.G. vormistama kuluaruandeid ja kui ta neid ei vormistanud, siis kuu lõpus pidi ta tagastama ettevõttelt võetud
raha. Seega on tõendatud, et hagejal on õigus saada A.G. poolt alusetult omandatud raha tagasi.
3.4.Kostja ei tõendanud, et A.G. l oli õiguslik alus raha endale jätta. Kostja ei tõendanud, et A.G. väljastas laene hageja nimel ning et hagejal oleks õigus neid summasid teistelt isikutelt välja nõuda. Laenulepinguid kostja kohtule esitanud ei ole. Seadus ei näe ette laenulepingule kohustuslikku vormi, seega laenuleping võiks olla sõlmitud ka suuliselt, kuid kostja peab tõendama laenulepingu tingimused (summa, tagastamise tähtaeg ja osade suurus jne). Kostja seda teinud ei ole.
3.5.PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega pankrotivõlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuded muutusid pankrotivõlgniku vastu sissenõutavaks pankrotivõlgniku pankroti väljakuulutamisega. Seega oli hagejal tekkinud nõudeõigus pankrotivõlgniku vastu summas 147 000 eurot ning selles ulatuses kuulub hagi rahuldamisele.
3.5.Järgnevalt analüüsis kohus hageja nõuet erisoodustusmaksu osas. TuMS § 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Maakohus leidis, et hageja nõue ei kuulu tunnustamisele summas 100 481,01 eurot, kuna hagejal endal sellist kohustust ei teki. Lisaks ei ole hageja ise sellist kohustust tänase päevani deklareerinud, mis viitab asjaolule, et ka hageja ise ei ole lugenud põhjendatuks arvestada A.G. poolt võetud rahasummat erisoodustusena. Maksu- ja Tolliameti tõend kinnitab, et hageja ei ole deklareerinud A.G. osas tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid (tl 64).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole tunnistaja M.F. ütlused selles, et A.G. oli hageja volitatud esindaja ja hageja finantsjuht, usaldusväärsed. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid tunnistaja ütlusi. Äriregistri andmete kohaselt tegutseb tunnistaja hageja nõukogu liikmena, mis ei olnud kohtule teada. Maakohus pidi tunnistaja ütlusi hindama väga kriitiliselt; 2) on vastustaja tõendanud nõude olemasolu ja suurust pangakonto väljavõttega. Apellant leiab, et ilma alusdokumentideta ei ole võimalik tuvastada poolte vahel eksisteerinud suhete olemasolu ja nõuet. Menetluse käigus ei ole vastustaja nimetanud ega esitanud ühtegi nõude aluseks olevat tõendit. Kuna käesoleva ajani ei ole AS Alfatom Ehitus esitanud nõuet tõendavaid dokumente ja asjaolusid, siis on alust arvata, et AS-il Alfatom Ehitus puudus ja käesoleval ajal puudub igasugune nõue A.G. pärandvara pankrotimenetluses ning tema nõue oli esitatud pahatahtlikult; 3) ei esine VÕS § 1028 lg-s 1 toodud asjaolusid. Vastustaja ei ole tõendanud, mis kohustuse pidi A.G. täitma temale antud raha eest. Vastustaja väitis pidevalt, et A.G. le ülekantud vahendid on avansid aruandealusele isikule. Apellant on seisukohal, et nimetatud väide ei saa olla nõude tekkimise aluseks ka seetõttu, et vastustaja jättis esitamata aruandluskohustuse aluseks olevad dokumendid. Apellant soovib rõhutada, et kohtu järeldus, et raha anti A.G. le üle selleks, et ta kasutaks seda oma äranägemisel, välistab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamise, kuna antud norm näeb ette, et raha peab olema antud teatud eesmärgiga.
Apellant esitas tõendina A.G. pangakonto väljavõtte, millest tuleneb, et saadud rahalisi vahendeid kasutati kontserni huvides ning sh kasutati saadud summasid laenu andmiseks erinevatele äriühingutele ja füüsiliste isikutele. Seega kasutas A.G. AS-ilt Alfatom Ehitus saadud summasid sihtotstarbeliselt. Vastustaja ei ole tõendanud, et raha kasutati mittesihtotstarbeliselt. Eeltoodud põhjustel on võimatu tuvastada avansimaksete tegemise aluseid ja eesmärke; 4) ei ole vastustaja tõendanud, et ta nõudis A.G. lt ülekantud rahaliste vahendite tagastamist.
5.Alfatom Ehitus AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on apellatsioonkaebus võetud ebaõigesti menetlusse. Kostja lepinguline esindaja Igor Sumarok sai kohtuotsuse kätte 17.06.2014. a (tõendab lisa 1). Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks 17.07.2014. a. AET-i andmete koahselt on apellatsioonkaebus esitatud 18.07.2014. a tähtaega rikkudes. Vastustaja palub lugeda ülaltoodu vastuväitena kohtu tegevuse peale; 2) oli kostja teadlik, et tunnistaja M.F. on hageja nõukogu liige. Vastustaja leiab, kuna tunnistaja kuulati üle vande all, siis ei ole alust hinnata tema ütluseid kriitiliselt. Tunnistaja ütlused on tõend TsMS § 229 lg 2 kohaselt. Seadus ei nõua tõendi tõendamist teise tõendiga; 3) on hageja 31.01.20914. a hagiavalduses märkinud, et hageja andis A.G. le avanssi hageja jooksvate kulude tasumiseks hageja käsundil. Hageja esitas kohtule alusdokumendid hagiavaldusega, originaalid esitati kohtuistungil ja tagastati hagejale; 3) on volikirja olemasolu tõendatud tunnistaja ütlustega. Kostja ei vaidlustanud maakohtu menetluses volikirja olemasolu; 4) on kohus õigesti kohaldanud VÕS § 1028 lg-t 1; 5) tuleb nõude esitamiseks pankrotimenetluses esitada avaldus, kus märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Tõendada ei ole vaja poolte vaheliste suhete alust ja olemust; 6) on apellant esitanud uue väite selles, et isegi kui eeldada, et A.G. l oli aruandekohustus, siis ei tähenda see automaatselt seda, et tema kohustuseks oli ka tagastada vastustajale ülekantud rahalised vahendid. A.G. tagastas igakuiselt avanssidena võetud ja kasutamata jäetud raha. A.G. oli teadlik, et temal oli kohustus raha tagastada; 7) asjaolu, et A.G. väljastas pidevalt laene erinevatele äriühingutele ei tähenda seda, et A.G. kasutas AS-ilt Alfatom Ehitus saadud summasid sihtotstarbeliselt – laenude väljastamiseks vastustaja huvides. Apellant ei ole oma väidet tõendanud.
6.A.V. esitas 05.01.2015. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) juhul, kui hageja soovis rahaülekannetega VÕS § 78 lg 1 järgi täita juhatuse liikme kohustust, siis ei saa hagi rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel. Välistatud ei ole, et hageja tegi kostjale rahaülekanded selleks, et VÕS § 78 lg 1 järgi täita juhatuse liikme muud tegelikku
või olematut kohustust kostjale. Ka sellisel juhul ei saaks hagi rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel, sest tegemist ei oleks hageja, vaid juhatuse liikme sooritusega kostjale; 2) ei ole vastustaja tõendanud poolte vaheliste suhete alust ja olemust. Tõendamata on see, et A.G. on rahaliste vahendite lõppsaaja. Apellant on seisukohal, et maakohus on jätnud tähelepanuta apellandi väite, et A.G. täitis kolmandatele isikutele raha andes juhatuse liikmelt saadud käsundit ning tegutses vastustaja huvides.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu ja ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja jätab menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et hageja ei ole maakohtus tõendanud oma nõuet ja selle suurust. Asja materjalidest nähtub, et hagiavaldusele lisas hageja tõenditena raamatupidamisprogrammi väljavõtted. Kostja märkis kirjalikus hagivastuses, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud, kuna avansside väljamaksmist saavad tõendada algdokumendid (I kd lk 27-29). 04.12.2013 toimunud maakohtu kohtuistungil esitas kostja taotluse, et hageja esitaks raamatupidamislikud algdokumendid. Hageja väitis samal istungil, et A.G. ja hageja vahel olid kahte tüüpi suhted. Ta ei olnud hageja töötaja, täitis ülesandeid käsundi korras. A.G. tasus teenuste eest, mida kolmandad isikud osutasid hagejale, samuti hageja poolt tellitud kaupade eest. Töötasu ta ei saanud. Kohus kohustas hagejat 31.01.2014 esitama haginõude aluseks olevad dokumendid (I kd lk 128). 31.01.2014 esitas hageja enda pangakontode väljavõtted, maksekorraldused ja kassa sissetuleku ja väljamineku orderid (I kd lk 140 jj). Nimetatud dokumentidel on viitena alusdokumentidele märge „avansiaruanne“ või „aruanne“. 04.03.2014 toimunud kohtuistungil väitis hageja esindaja, et A.G. oli nõukogu esimees. Lepingut ei olnud temaga sõlmitud. Ta sai tasu nõukogu liikmena. Väljamaksed võisid olla ka sularahas. Kohus määras kohtuistungil hagejale teistkordselt tähtaja 07.03.2014 tõendite esitamiseks (II kd lk 27). 28.05.2014 kohtuistungil kuulati tunnistajana üle M.F. . Tunnistaja ütluste kohaselt on hageja põhiettevõte ja teised on tütarettevõtted ja tema teeb raamatupidamistööd. Tunnistaja avaldas, et „A.G. oli finantsjuht ja tema teadis rahalisi voogusid kogu kontsernis, ta ise väljastas omale raha ja ma ei tea seda kirjalikku dokumenti, mille alusel ta seda tegi. Kas see oli tema isiklik soov või kellegi korraldus, ma ei tea (II kd lk 109).“ Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tunnistaja M. F ütlustele antud hinnanguga, et need tõendavad, et A.G. pidi raha, mille kasutamise kohta puuduvad hagejal andmed tagastama. Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et tõendatud on A.G. ja hageja töösuhe, mille tõttu (notariaalne volikiri) oli tal lepinguline alus raha võtmiseks, kuid tal ei olnud õigust raha endale jätta. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused ei vasta maakohtu menetluses kogutud tõenditele. Hageja maakohtule muid tõendeid ei esitanud, samuti ei esitanud taotlusi ringkonnakohtule.
9.Ringkonnakohtu arvates kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi kui rahuldas hagi VÕS § 1028 lg 1 alusel. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt 3-2-1-65-14, p 10; 3-2-1-122-14, p 10). Apellant on menetluses algusest peale hagile vastu vaielnud ja öelnud, et pangakontode väljavõtetega ei saa hageja oma nõuet tõendada. Kostja juhtis hageja tähelepanu maakohtus sellele, et hageja peab oma nõude tõendamiseks esitama ülekannete aluseks olevad raamatupidamisdokumendid või muud tõendid. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, selleks, et hagi saaks VÕS § 1028 lg 1 alusel rahuldada, tuli maakohtul tuvastada, missuguse oma arvatava kohustuse täitmiseks tegi hageja kostjale rahaülekanded. Kuna hageja oma tõendamiskoormist ei täitnud, siis ei saanud kostja ka vastuväiteid esitada ja tõendada, et vaatamata hageja tehtud soorituse alusetusele on tal õigus keelduda saadut tagastamast. Hageja tunnistaja M.F. ütlused ei kinnita hageja väiteid. Tunnistaja oli pikka aega A.G. ga seotud erinevates äriühingutes raamatupidaja ning ta on ka praegu hageja raamatupidaja. Tunnistaja ütluste kohaselt A.G. „staatus äriühingus muutus, kuid mitteametlikult me teadsime, et just tema tegeleb finantsvoogudega. Mina ei teadnud, milleks ta raha pidi kasutama“ (tl 108). Tunnistaja ütluste kohaselt ta eeldas, et A.G. l olid raha saamiseks ja kasutamiseks volitused. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et A.G. oli hageja äriühingus tegev erinevatel positsioonidel, tal oli täielik otsustusõigus hageja finantsküsimustes ning tema ise korraldas raha ülekandmiseks korralduste andmise ja ise otsustas, milleks ja kuidas ta raha kasutas ja selle kohta aruande esitas. Asja materjalidest ei nähtu, kas A.G. sai tasu oma ülesannete täitmise eest, täitis käsundit ja kui, siis millise sisuga. Asjas ei ole ka tõendatud, kas tal oli kohustus summad tagastada. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi hageja raamatupidaja ütlused, et isik sai avanssi ja raha tuli hagejale tagasi maksta, ei ole piisavad tuvastamaks, millise sisuga õigussuhe hageja ja A.G. vahel oli. Kuna A.G. on surnud, siis saabki teha oletusi tõendite alusel, kuid tõendeid ei ole. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kuna A.G. on surnud, siis saab eelkõige hageja esitada tõendid selle kohta, mis oli A.G. le tehtud ülekannete aluseks, mis oli nende eesmärk ja millised õiguslikud tagajärjed sealt tekkisid. Kostjalt saab vastuväidete esitamist ning nende tõendamist eeldada üksnes juhul, kui hageja esitab tõendid, milleks üks või teine summa A.G. le üle kanti. Ringkonnakohus leiab, et hageja kui äriühing saab oma raamatupidamist ja rahade liikumist korraldada ettevõtja hoolsuskohustust järgides viisil, et iga ülekande aluseks olev käsund, korraldus vm on dokumentaalselt tõendatavad. Hageja seda teinud ei ole, mistõttu tuleb hageja nõude tunnustamise hagi jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite
esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.