2-12-50092/63 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

xxxxxxxx (edaspidi liisinguvõtja) vahel sõlmiti 18.06.2008.a liisinguleping nr xxxxxxxxx, mille esemeks oli kaubik Volkswagen LT28, ehitusaasta: 2003 (edaspidi Vara). Lepingust tulenevalt kohustus Hageja andma Vara Lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse ning Lepingu üldtingimuste punkti 1.3 kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma Hagejale selle eest Lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud Lepingu punktis 2.1. Lepingu punkti 11.1. kohaselt kohustus liisinguvõtja sõlmima Vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu. Üldtingimuste punkti 6.3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult liisinguvõtja. Punkti 6.3.1. kohaselt kohustus liisinguvõtja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2. (sisaldub ka Lepingu eritingimuste punktis 10) kohaselt kohustus liisinguvõtja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud Hageja, kohustus liisinguvõtja Hagejale vastavad summad hüvitama Hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 18.06.2008 sõlmisid Hageja ja Liisinguvõtja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped . Kindlustuslepete kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks Liisinguvõtja ja soodustatud isikuks Hageja. Kindlustusleppe punkti 2 viienda valiku kohaselt kohustus Liisinguvõtja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale Hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse Hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kalendrikuu 15. kuupäevaks Hageja vastavale arveldusarvele). Liisinguvõtja rikkus Lepingust ja kindlustuslepetest tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu ja kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustus- ja kaskokindlustusmaksed. Liisinguvõtja poolt on Hagejale tasumata Lepingu, kindlustuslepete alusel Liisinguvõtjale esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- ja intressivõlgnevus ning kaskokindlustusmaksete võlgnevus) kokku summas 2 230.64 eurot (tlk 57). Liisinguvõtja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus Hageja Liisinguvõtja eest AS-ile Hansa Varakindlustus Vara liikluskindlustusmaksed summas 170.20 eurot (tlk 67). Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.25% päevas. Viivisvõlgnevus moodustab 253.69 eurot (tlk 71 I kd.). 02.10.2009.a ütles hageja lepingu üles (tlk 76 I kd), ning teatas võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Võlgnevust ei tasutud. Kuna hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt Lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle Lepingu esemeks oleva Vara valduse. Kuna liisinguvõtja Vara ei tagastanud, oli Hageja sunnitud pöörduma Vara tagastmiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri X OÜ poole. Vara valdus taastati 09.04.2010 (tlk 79 I kd). Pärast Vara valduse taastamist andis Hageja Vara võõrandamiseks üle X OÜ-le (tlk 81). Hageja on Vara tagastamise ja realiseerimisega kandnud kulusid kokku summas 493.16 eurot (käibemaksuta), mis on Hageja poolt tasutud (tlk 82 I kd).Vara realiseerimisest saadu ei katnud Hageja Lepingust tulenevat nõuet Liisinguvõtja vastu. Kahju koosneb Hageja Lepingust tulenevast nõudest, millest on lahutatud Vara realiseerimisest saadud summa (käibemaksuta):

Hageja Lepingust tulenev nõue Liisinguvõtja vastu oli 9 074.53 eurot, mis koosneb Vara jääkmaksumusest summas 5 926.84 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 2 230.64 eurot, Vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 493.16 eurot (käibemaksuta), kindlustusmaksete võlgnevus summas 170.20 eurot ning viivisarvete võlgnevus summas 253.69 eurot. Vara realiseeriti hinnaga 2 982.54 eurot (käibemaksuta) (tlk 86 I kd). 9 074.53 – 2 982.54 = 6 091.99 eurot (tlk 87 I kd). Seega on Liisinguvõtjal kohustus hüvitada Hagejale 6 091.99 eurot. 18.06.2008.a sõlmisid Hageja ja A.K. Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr xxxxxxxxx (tlk 88 -89 I kd, edaspidi Käendusleping), mille alusel võttis Kostja endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga Lepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab Kostja solidaarselt liisinguvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 15 194.49 euro tasumise eest. 02.10.2009.a saatis Hageja Kostjale teatise, (tlk 76 I kd), milles teavitas Kostjat Lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas Kostjale, et kuivõrd liisinguvõtja ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab Hageja kohustuste täitmist Kostjalt kui käendajalt. Hageja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. 15.06.2010.a saadetud kirjas teatas Hageja Kostjale Lepingu ülesütlemisest (tlk 90 I kd), milles palus tasuda Kostjal kõik Lepingust ja selle ülesütlemisest tulenevad võlgnevused tasuda. Kostja ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõue:  mõista Kostjalt X AS-i kasuks välja 6 091.99 eurot ning viivis protsendina põhinõudest (5 838.3 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr xxxxxxxxx punktis 5.1. sätestatud määras (0.25 % päevas), kuid mitte rohkem kui vastutuse maksimummääras;  jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 188.51 eurot ning hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 311.49 eurot.  mõista kostjalt X AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2.02.2013.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse ning edastas dokumendid kostjale. Kostja vastus 18.03.2013.a esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Vastuse kohaselt leiab kostja, et hageja ei ole liisinglepingut üles öelnud, seega puudus tal õigus liisingueset ära võtta. Kostja on ka seisukohal, et hageja on teinud põhjendamatult suuri kulutusi ja müünud liisingueseme oluliselt odavamalt turuhinnast, informeerimata ja kaasamata käendajat müügiprotsessi ja seetõttu ei pea kostja vastutama hagejal esineva kahju eest. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on osaliselt aegunud, kuna TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat, Liisinguvõtjal tekkis hageja ees võlgnevus alates 2009. a juunist. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati hageja poolt 29.11.2012. Kostja on seisukohal, et arved, mis on esitatud perioodi juuni 2009 - 29. november 2009 on aegunud ja kostja palub kohtul kohaldada selles osas aegumist. Kostja on seisukohal, et hageja poolt liisinglepingu ülesütlemine on tühine, sest Hageja 4 (14)

väidab, et saatis liisinguvõtjale ja kostjale 02.10.2009 teatise liisinglepingu ülesütlemise kohta, milles informeeris liisinguvõtjat ja kostjat võlgnevuse suurusest ja palus neil võlgnevus tasuda. Kuna liisinguvõtja ega ka kostja võlgnevust ei kustutanud, luges hageja tuginedes lepingu üldtingimuste punktile 7.1.3 lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles öelduks. Hageja poolt kostjale 02.10.2009 saadetud dokument kannab pealkirja “Nõue”. Dokumendis teatatakse kostjale, et seisuga 02.10.2009 on liisinguvõtja X XX OÜ jätnud tasuma liisinglepingust tulenevaid makseid kogusummas 26 152,58 krooni. Kostjal palutakse võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast teatise kättesaamist. Dokumendis ei ole sõnagi juttu sellest, millised on tagajärjed juhul, kui kostja või liisinguvõtja võlgnevust ei tasu, samuti pole dokumendis öeldud, et hageja soovib liisinglepingut üles öelda ning kostja on seisukohal, et 02.10.2009.a nõudest ei ole käsitletav ei otsese ega kaudse tahteavaldusena liisingleping üles öelda - nõudes ei avaldu sõnaselgelt hageja tahe liisingleping üles öelda, nõuet ei saa käsitleda ka teona, millest võib järeldada hageja tahet liisingleping üles öelda. Seega ei vasta 02.10.2009 nõue ülesütlemisavalduse vorminõuetele ja seega ei ole täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Ka nähtub hageja hilisemast käitumisest, et hageja ise ei ole lugenud liisinglepingut üles öelduks, sest hageja on jätkuvalt väljastanud liisinguvõtjale arveid kuni 2010. a jaanuarikuuni (kaasa arvatud). Nimetatud arved on hageja ise ka lisanud hagiavaldusele (tlk 57 I kd). Samuti märgib kostja, et liisinguvõtjal on tekkinud maksraskused alates 2009. a juunikuust. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul liisinglepingut üles öelnud. Kuna hageja liisinglepingut üles ei öelnud, puudus kostjal ka kohustus sõiduk tagastada. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri X OÜ poole, Kostja kinnitab, et kuni kaubiku äraviimiseni suhtles ta aktiivselt hageja esindajatega ja arutas võimalusi liisinglepingut üle võtta, teavitas hagejat sõiduki seisundist ja asukohast, soovis välja selgitada sõiduki transpordi kulusid ja hilisemaid võimalikke müügikulusid. Kuna pooled ei saavutanud kokkulepet liisinglepingu ülevõtmiseks, saatis AS Xxxxxxxx võlahalduse spetsialist H. K. 08. aprillil 2010 kell 16.37 kostjale e-kirja, kus teatas, et auto tuleb toimetada T.K. poolt näidatud platsile. Järgmisel päeval, s o 09. aprillil 2010 viis X OÜ esindaja T.K. juba Loo alevikust sõiduki ära. Kostja elas ja töötas Valgas. Saades 08. aprilli õhtul e-kirja, milles oli hageja seisukoht, et kaubik tuleb tagastada, ei olnud kostjal ka kõige parema tahtmise juures võimalik organiseerida kaubiku tagastamist järgmiseks hommikuks. Seetõttu on hageja tegevus kaubiku äraviimisel olnud pahatahtlik ja põhjendamatu, seega on nõue tagastusteenuse kulude hüvitamiseks alusetu. Liisinglepingu lõppemisel paiknes kaubik Harjumaal Loo alevikus, hageja oli kaubiku asukohast teadlik ja seega mingeid kulutusi sõiduki otsimiseks tegema ei pidanud. Hageja koostööpartner X OÜ toimetas sõiduki umbes 10 km kaugusel asuvale müügiplatsile. Kui ka aktsepteerida hageja õigust liisinguese ära viia, siis on X OÜ poolt esitatud arve (3500 krooni + km 700 krooni) ilmselgelt põhjendamatult suur. Hageja ei ole kindlaks määranud liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel ja on müünud liisingueseme hinnaga, mis on oluliselt alla turuhinna. Kaubik tagastati hagejale 09.04.2010. a. Tagastamisel on X OÜ küll koostanud üleandmise-vastuvõtmise akt, kuid aktist ei nähtu kaubiku väärtus. 15.04.2010 on kaubik X OÜ poolt üle antud OÜ-le X, kuid ka siin ei nähtu aktist kaubiku väärtust. Kostja kinnitab, et kaubiku tegelik väärtus (kohalik keskmine turuhind) oli tagastamise hetkel oluliselt suurem kui kaubiku võõrandamishind. Kostja esitab kohtule väljavõtte internetilehelt auto24.ee, millest nähtub, et ka käesoleval ajal 2013 a. on 2003.a 5 (14)

2004.a Volkswagen kaubikud müügil hinnaga ca. 7000 -9200 eurot, s o ca. 110 000 - 140 000 krooni. Ilmselgelt ei saanud 2010. a aprillis olla kaubiku turuhind väiksem. Kostja ei vaidle vastu, et kaubik oli remonti vajav ja nimetatud asjaolu pidi vähendama kaubiku väärtust. Kostja esitab tõendina X OÜ hinnapakkumise, millest nähtub, et kaubiku remont oleks maksma läinud ca 23 000 krooni. Kui kostja ostis kaubiku 30.06.2008a. koos käibemaksuga 225 000 krooni eest ja ca kaks aastat hiljem oleks olnud kaubiku väärtus ca 180 000 kui arvestada normaalset kulumist aastas -10% . 225 000 - 20% = 180 000 krooni. Seega oli kaubiku väärtus vähemalt 180 000 - 23 000 ( remont) = ca 157 000 krooni. Hageja müüs kaubiku hinnaga 56 000 krooni, s o ca 90 000 – 100 000 krooni odavamalt, kui oli kaubiku tegelik väärtus. Enampakkumine toimus väga lühikese aja jooksul. Hageja ei informeerinud kostjat kaubikule määratud hinnast, kuigi kostja seda küsis. Samuti ei informeerinud hageja kostjat kaubiku müügi ajast. Seetõttu ei saanud kostja kaubiku müümisel osaleda (otsida ostjat, osta kaubik ise). Asjas ei nähtu ühtegi kaalukat põhjust, miks pidi hageja kaubiku müüma kiirustades, alla tegeliku turuhinna. Kostja on seisukohal, et hageja, müües ilma ühegi loogilise ja mõjuva põhjenduseta kaubiku ebamõistlikult madala hinnaga, mis jääb oluliselt alla turuhinna, on ise tekitanud endale kahju ja on alusetu nõuda vara tegeliku väärtuse ja kahjuliku müügihinna vahet liisinguvõtjalt või käendajalt. Hageja on esitanud kohtule arvestuse, kus on liisingueseme müügihinnast maha arvestanud käibemaksu. Riigikohtu käsitlusest tulenevalt tuleb liisinguesemete väärtus määrata koos käibemaksuga, hageja on aga oma nõude esitamisel lähtunud liisingueseme müügihinnast, millest on maha arvestatud käibemaks. Seega on hageja võimaliku nõude määramisel vaja vähendada nõuet liisingueseme käibemaksu väärtuse võrra. Hageja poolt esitatud arvestusest ei nähtu, kas hageja on oma nõude esitamisel lähtunud liisingueseme väärtusest või on nõudes esitanud ka kogu kavandatava intressi. Hageja peaks esitama täpsema nõude arvestuse. Kostja on seisukohal, et kui hageja oleks käitunud heas usus ning mõistliku liisinguandjana, oleks ta müünud liisingueseme tegeliku turuhinnaga ning müügist saadud summa oleks katnud kõik tema nõuded liisinguvõtja ja käendaja vastu. Eeltoodud käsitlusest tulenevalt on põhjendamatu ka hageja poolt esitatud viivise nõue. Kuna võõrandamisprotsess ei ole olnud läbipaistev, kostjat ei informeeritud liisingueseme müügi tingimustest, siis saab asuda seisukohale, et hageja ei ole teinud kõiki endast olenevat vältimaks liisinglepingu ülesütlemise tõttu liisingueseme võõrandamisel müügikahju tekkimist, seetõttu peab hinnaerinevusest tuleneva kahju kandma hageja kui liisinguandja. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Hageja seisukoht kostja vastusele 21.05.2015.a esitas hageja vastuse kostja vastusele. Hageja 02.10.2009.a saatis Hageja Kostjale teatise, milles teavitas Kostjat Lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas Kostjale, et kuivõrd liisinguvõtja ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab Hageja kohustuste täitmist Kostjalt kui käendajalt. Hageja palus Kostjal võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Kostja sai teatise kätte 06.10.2009.a. Teatisele oli lisatud ka liisingueseme müügiprotseduur, millest nähtub, et liisingulepingu ülesütlemisel kohustub liisinguvõtja liisingueseme tagastama liisinguandjale. Kohe pärast teatise saamist järgmisel päeval (lisa 1) on kostja ühendust võtnud võlahalduse spetsialisti H. K.ega ning soovinud selgitada sõiduki hetke jääkväärtust ning millistel tingimustel 6 (14)

oleks võimalik sõiduk teisele ettevõttele liisingusse vormistada. Eeltoodust nähtuvalt on kostja aru saanud liisingulepingust tulenevast kohustusest, et lepingu lõpetamisel kuulub liisinguese tagastamisele X AS-ile ning soovis leida olukorrale lahendust. X AS oli kostja soovidele valmis vastu tulema ning asus koostöös kostjaga leidma pooli rahuldavat lahendust. Hageja palus kostjal edastada liisingulepingu ümbervormistamiseks vajalikud dokumendid. Kostja edastas hagejale dokumendid 07.12.2009 (tlk 137 I kd), millest nähtub kostja ja hageja vaheline e-kirjavahetus, mille kohaselt on kostja isiklikult arutanud hagejaga liisingueseme tagastamist või võimalust liisingulepingut jätkata, seega on arusaamatu kostja väide, et ta ei olnud teadlik hageja soovist liisinguleping lõpetada. Muuhulgas on kostja oma 07.12.2009 e-kirjas tõdenud, et sõiduki seisukord on väga halb ning selle rahaline väärtus olematu. 08.12.2009.a on kostja edastanud hagejale X OÜ poolt koostatud remondikalkulatsiooni, millele ka kostja ise on oma 14.03.2013.a vastuses viidanud. X OÜ esindaja A. H. poolt koostatud remondikalkulatsioonist ning e-kirjast lähtuvalt on remondi hinnapakkumise summa 22 837.39 EEK (tlk 139 I kd). Vastav kalkulatsioon on koostatud mootorit avamata, ning lisavigastuse ilmnemisel koostatakse lisakulu kohta täiendav arve. Samuti nähtub A. H. poolt edastatud ekirjast, et remondikalkulatsioonile lisandub õli ja filtri maksumus summas 957.08 EEK + käibemaks. Kostja on oma 08.12.2009 e-kirjas kinnitanud, et eeltoodud müügikalkulatsioon on koostatud enne mootori avamist, kuid seejärel selgus veel asjaolu, et ka mootori alumine osa on katki. Hageja edastas veel 03.02.2010.a kostjale ettepaneku ning näidisgraafiku liisingulepingu ülevõtmiseks. Kokkulepet liisingueseme ülevõtmiseks ei saavutatud ning hageja ei pidanud enam mõistlikuks läbirääkimiste jätkamist ning lõpetas lepingu 03.02.2010. Kostja võttis hagejaga taas ühendust 15.02.2010.a ning hageja oli endiselt valmis sõlmima kostjaga liisingulepingut. 08.03.2010.a on kostja pöördunud hageja poole selgitamaks sõiduki müügi protseduuri sõiduki tagastamisel ning sellega kaasnevaid kulusid. Hageja on selgitanud kostjale täiendavalt müügipotseduuri ning võlgnevuse kujunemist ning võimalusi võimaliku müügikahjunõude tasumiseks. Hageja on oma 08.03.2010 e-kirjas kostjal palunud täpsustada, kas ta tagastab sõiduki hagejale ning teavitada sellest hagejat esimesel võimalusel. Oma 08.03.2010 e-kirjas on kostja kinnitanud, et laseb sõidukilt eemaldada reklaamikleebised ning informeerib hagejat kui sõiduk on müügiks valmis (tlk 145 I kd). Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigustatud ootus, et klient tagastab sõiduki X AS-ile. Hageja on ka oma 08.03.2010 e-kirjas palunud kostjal hagejale tagastusteenust pakkuva koostööpartneri X OÜ esnindaja T.K.ga kokku leppida, kuidas sõiduk müügiplatsile toimetatakse (tlk 148 – 149 I kd). 16.03.2010.a on kostja edastanud hagejale e-kirja, milles teatab, et on sõidukile leidnud ostja ning edastas hagejale vastava ettevõtte andmed ning kontaktisiku kontaktid (tlk 149 I kd). Hageja edastas avalduse eeltoodud kontaktisikule. Hageja märkis, et liisingulepingu peab allkirjastama OÜ X juhatuse liige. Hageja palus liisingulepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid krediidivõimekuse analüüsiks esitada panka hiljemalt 19.03.2010.a. Kostja pöördus 04.04.2010 hagejale tagastusteenust pakkuva koostööpartneri X OÜ esnindaja T.K. poole taas küsimustega, mis puudutavad sõiduki tagastamise ning realiseerimise kulusid. Eeltoodud asjaolu tõendab taaskord, et kostja venitas põhjendamatult sõiduki tagastamisega ning ettepanekud võimalikeks kokkulepeteks ei olnud enam hageja jaoks usaldusväärsed. 16.03.2010 tehtud ettepanek, et sõiduki võtab liisingusse OÜ X oli nurjunud. 05. 04.2010 pöördus kostja e-kirjaga hageja poole ning avaldas taas soovi sõidukit ise realiseerima asuda. 08.04.2010 edastatud e-kirjas teatas hageja, et ei ole valmis enam vara realiseerimisega viivitama ning sõiduk tuleb toimetada viivitamatult hagejale tagastusteenust pakkuva koostööpartneri X OÜ esnindaja T.K. näidatud platsile. 7 (14)

Hageja suunas sõiduki müüki hinnaga 3 195.58 eurot (hind käibemaksuga. Esmase müüki suunamise hinna määramisel lähtub X avariiliste/katkiste autode puhul X OÜ ettepanekust. X OÜ tegeleb avariiliste/katkiste sõidukite realiseerimisega igapäevaselt ning on seega pädev määrama sõiduki soovituslikku müüki suunamise hinda. Kostja esitatud tõend sõiduki müügikuulutusest müügiportaalist www.auto24.ee ei ole käesolevaga mingilgi viisil asjakohane. Tegemist on heas korras sõidukiga, millel ei nähtu puuduseid. 19.04.2010 suunati sõiduk oksjonile alghinnaga 3 195.58 eurot (koos käibemaksuga). Oksjoni vältel 19.04.2010-27.04.2010 tehti sõidukile 6 pakkumist ning sõiduk realiseeriti oksjoni lõppedes hinnaga 3 579.05 eurot (koos käibemaksuga) (tlk 155 I kd). Hageja on seisukohal, et arvestades sõidukil esinenud puudusi (mootor lahti võetud, jupid asuvad kauba ruumis, paremal tagatiival mõlgid, parem tagauks roostes ja mõlkis, vasakul esiuksel mõlgid) ei ole sõiduk realiseeritud alla selle turuhinna. Kostja on ka ise oma 07.12.2009 hagejale edastatud e-kirjas tõdenud, et sõiduki seisukord on väga halb ning selle rahaline väärtus olematu. Hageja selgitab, et see kuidas raamatupidamislikult liisingulepingu ülesütlemise tõttu käivet kajastatakse, ei mõjuta mingil viisil hageja kui liisinguandja kulutuste hüvitamise nõuet kostja vastu vastavalt VÕS §-le 367. Kui kapitalirendi leping lõpetatakse ning ostja tagastab kauba müüjale, tuleb korrigeerida käibedeklaratsiooni müüja koostatud kreeditarve alusel (KMS § 29 lg 7). Nõude arvestamisel tuleb lähtuda ühtsetest alustest. Käseoleval juhul on hageja oma nõude arvestusel arvestanud kõik nõuded ilma käibemaksuta ning ka vara müügist saadu ilma käibemaksuta. Tulenevalt liisingulepingu ültingimuste punktist nr 7.4 tulenevatl liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kustutatakse esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõranamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik selle järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ja leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Hagejale laekus sõiduki müügist 2 982.54 eurot. Hageja on vara realiseerimisest saadud rahasummast katnud vara tagastamisega ja realiseerimisega seotud kulud summas 493.16 eurot (ilma käibemaksuta), debitoorse võlgnevuse summas 2 230.64 eurot, kindlustusmaksete võlgnevuse summas 170.20 eurot ning vara jääkmaksumuse summas 88.54 eurot. Eeltoodust tulenevalt koosneb hageja nõue summas 6 091.99 eurot vara jääkmaksumusest summas 5838.30 ning viivisarvete võlgnevusest summas 253.69 eurot. Kõik nõudearvestuses toodud summad on arvestatud käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohaldada debitoorsete arvete osas, mis on esitatud perioodi eest juuni 2009 kuni 29. november 2009 aegumist, kuivõrd antud arvetest tulenev võlgnevus on hagejale sõiduki müügist saadu arvel tasutud. Kostja vastus 06.06.2013.a esitas kostja vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ja jääb jätkuvalt oma vastuses toodud vastuväidete juurde. Kostja kinnitab jätkuvalt, et hageja poolt ei ole esitatud lepingu ülesütlemisavaldust, hageja poolt 02.10.2009 esitatud nõue ei vasta ülesütlemisavalduse vorminõuetele ja seega ei ole täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Samuti ei ole hageja kuidagi selgitanud, miks jätkas hageja arvete esitamist olukorras, kus oli väidetavalt liisinglepingu üles öelnud. Mis puudutab kostja väidet sõiduki olematust rahalisest väärtusest, siis kostja pidas silmas, et sõiduki väärtus on oluliselt langenud võrreldes sõiduki soetamise hetke väärtusega. 8 (14)

Kostja ei nõustu hageja väitega. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ja hageja arutasid võimalust sõiduk hagejale tagastada. Samas pooled pidasid läbirääkimisi sõiduki liisinglepingu ümbervormistamise, samuti ka tagastamise ja müügi tingimuste osas. Kostja juhtis oma vastuses tähelepanu asjaolule, et AS Xxxxxxxx võlahalduse spetsialist H. K. saatis 08. aprillil 2010 kell 16.37 kostjale e-kirja, kus teatas, et auto tuleb toimetada T.K. poolt näidatud platsile ning 09. aprillil 2010 viis X OÜ esindaja T.K. juba Loo alevikust sõiduki ära. Seega olukorras, kus pooled pidasid läbirääkimisi, mille tulemina võis sõiduk jääda kostja valdusesse, ei olnud sõiduki kiire tagastamine aktuaalne. Kui siis hageja enda väidete kohaselt kaotas kostja suhtes usalduse ja soovis sõiduki viivitamatut tagastamist, siis oleks igati loogiline, et sõiduki tagastamiseks oleks antud mõistlik aeg. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et eelmise päeva õhtul kella 16.37 ajal meili saatmine ja järgmisel päeval sõiduki teisaldamine ei ole kuidagi käsitletav mõistliku ajana sõiduki tagastamiseks ja sellest tulenevalt ei olnud sõiduki kiire teisaldamine vajalik ja sellest tulenevalt ka sõiduki teisaldamise kulu vajalik. Kostja on seisukohal, et kuna sõiduk müüdi kiirustades, kostjat ei informeeritud müügihinnast ja müügihind oli oluliselt väiksem kui heas korras sõiduki müügihinna ja vaidlusaluse sõiduki remondi maksumuse vahe, siis müüdi sõiduk alla turuhinna ja kostja ei pea üksi kandma hinnavahet. Asjas ei nähtu ühtegi kaalukat põhjust, miks pidi hageja kaubiku müüma kiirustades, alla tegeliku turuhinna. 05.11.2013.a toimus eelistung, kus arutati ekspertiisi teostamise võimalust ning pooltele anti võimalus esitada taotlus ekspertiisi teostamiseks, kuid pooled jõudsid seisukohale, et nad ei soovi ekspertiisi määramist. 01.07.2014.a toimus eelistung. 26.11.2014.a esitas hageja taotluse ekspertiisi määramiseks. 02.07.2015.a määrusega määras Tartu Maakohus ekspertiisi. Eksperti kohustati välja selgitada milline oli 2003.aasta kaubik Volkswagen LT28,2,5 tehasetähisega WV1ZZZ2DZ3Hxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx (läbisõiduga 194 565 km) turuväärtus 09.04.2010 seisuga.

Kostja on seisukohal, et hageja võimaliku nõude määramisel on vaja vähendada nõuet liisingueseme käibemaksu väärtuse võrra. Hageja lõplik seisukoht 07.12.2015.a esitas hageja lõplikud seisukohad, mille kohaselt hageja leiab jätkuvalt, et liisinguleping on hageja poolt kehtivalt üles öeldud 03.02.2010. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt, oli kostja teadlik hageja soovist liisinguleping ennetähtaegselt lõpetada, mistõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et lepingu ülesütlemiseks puudusid formaalsed eeldused. Alternatiivselt on võimalik olukorda, kus hageja on 09.04.2010 X OÜ abil liisingueseme tagasi võtnud ning kostja lepingujärgseid kohustusi enam ei täitnud, käsitleda kui liisingulepingu lõpetamist poolte kokkuleppel, kuivõrd mõlemad lepingupooled on oma tegevuses aktsepteerinud lepingu lõppemist. 04.06.2013 menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et jääb selgusetuks, miks hageja on esitanud liisingulepingust tulenevaid arveid kuni 2010 jaanuarini, kui oli väidetavalt lepingu üles öelnud. Hageja märgib täiendavalt, et lõpetas lepingu 03.02.2010, mistõttu on jaanuaris 2010 esitatud arved põhjendatud. Alusetud on kostja väited justkui oleks liisingulepingust tulenevad arved perioodi eest juuni 2009- november 2009 aegunud, kuna maksekäsk esitati 29.11.2012. , seega ei ole arved perioodi eest juuni 2009- november 2009 aegunud. Hageja on nõude arvestusel, mis nähtub hagiavalduse lisalt nr 12, lähtunud VÕS § 367 lg-s 1 toodud põhimõttest, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Hageja selgitab, et debitoorsed arved, mis olid esitatud enne lepingu ülesütlemist sisaldavad intressimakseid, kuid vara jääkmaksumuse nõue etteulatuvalt intressimakseid ei sisalda. Eeltoodu nähtub ka hagiavaldusele lisatud maksegraafikust. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et käesoleval hetkel ei peegelda vara müügihind selle tegelikku turuväärtust. Hageja müüs vaidlusaluse liisingueseme hinnaga 2 982.54 eurot ilma käibemaksuta. Ekspertiisiaktiga nr 5064 on tuvastatud vaidlusaluse liisingueseme turuväärtus 2 929.16 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 leidnud, et hinnaerinevus kuni 10 % turuväärtusest on mõistlik ning lubatav. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et nõude arvestamisel tuleb lähtuda vara väärtusest koos käibemaksuga.

VÕS § 115 lg 1 sätestab: Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sama sätte lg 2 sätestab : Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. VÕS § 114 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Sama sätte lg 2 kohaselt täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest. Tuginedes VÕS § 115 lg 2-le ei saa hageja kostjalt kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda, kuna ta ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Temale antud tähtaeg tuginedes VÕS § 114 lg 1-le ei olnud mõistlik, kuna see oli ebamõistlikult lühike vähem kui üks ööpäev. Seega ei saa kostjalt välja mõista vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulusid mitte 493,16 eurot, vaid 224,73 eurot (493,16-268.43 = 224,73 eurot).Summat on vähendatud tagastamiskulude võrra. Kohtu eelistungitel 05.novembril 2013 ja 01.juulil 2014 keskendusid pooled liisingueseme turuväärtuse tõendamisele ning liisingulepingu ülesütlemise küsimustele. Kohus märgib, et kohtutoimiku andmetel (tlk 71-75 I kd) ei ole hageja arvestanud viivist kahjunõudest, mistõttu ei tule viivise nõuet vähendada seoses kahju hüvitamise nõude osalise rahuldamata jätmisega. Käibemaksu vaidlustamisest Kostja on seisukohal, et nõude arvestamisel tuleb lähtuda vara väärtusest koos käibemaksuga. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuse 3-2-1-118-08 punktis 22 selgelt väljendanud, et nõude arvestamisel tuleb lähtuda sarnastest alustest, ehk kui nõude arvestamisel on aluseks võetud liisingueseme omandamise hüvitamata kulud ilma käibemaksuta, siis tuleb ka tagastamisaegne liisingueseme väärtus arvestada ilma käibemaksuta. Hageja müüs liisingueseme ilma käibemaksuta. Ekspertiisiaktiga nr 5064 (tl 10-28 II kd) on tuvastatud liisingueseme turuväärtus ilma käibemaksuta. Seega eeltoodust tulenevalt hageja nõue on esitatud põhistatud õiguslikul alusel nõudes kostjalt Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tema kohustuse täitmist vastavalt lepingule.