Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-16439
Tsiviilasi
Tööstus Investeeringute AS hagi OÜ Estre Productions vastu põhinõude 6567,65 eurot ja viivise väljamõistmiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tööstus Investeeringute AS määruskaebus OÜ Estre Productions vastumääruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Tööstus Investeeringute AS (rk: 10210997), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar Vastumääruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Estre Productions (rk: 11594988), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
27.oktoobri 2015 määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuste menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus jättis 03.11.2014 otsusega Tööstus Investeeringute AS hagi OÜ Estre Productions vastu põhivõla 6567,65 eurot ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus täiendas 06.04.2015 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni tulenevalt kostja tasaarvestuse vastuväitest, jättis ülejäänud osas maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus ei võtnud 24.08.2015 määrusega hageja kassatsioonkaebust menetlusse ja jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas 16.09.2015 maakohtule menetluskulude nimekirja ja palus mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 15 484 eurot ja viivise. Kostja on kandud lepingulise esindaja kulusid 14 479 eurot, sh maakohtus 13 062 eurot (100,6 h; keskmine tunnitasu 129,84 eurot) ja ringkonnakohtus 1417 eurot (10,9 h; keskmine tunnitasu 130 eurot). Samuti on kostja kandud tõendi saamise kulu 5 eurot (väljavõte kinnistusraamatust 3 eurot ja äriregistrist 2 eurot) ning tasunud eksperdiarvamuse eest 1000 eurot. Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hüvitatavate menetluskulude suurus esitatud käibemaksuta. Kostja palus menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada vaidluse tavapärasest suuremat keerukust ja mahtu.
2.Hageja leidis, et väljamõistetav menetluskulu peaks jääma 5000 euro piiresse. Hageja ei vaielnud vastu kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtete kulu hüvitamisele. Eksperthinnangu kulu ei ole TsMS § 143 p-s 1 märgitud eksperdikuluks, sest kohus ei ole ekspertiisi määranud, vaid on TsMS § 143 p 2 kohane dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kuna maakohus lähtus kohtuotsuse tegemisel Priit Sanderi arvamusest üksnes osaliselt, on põhjendatud mõista välja arvamuse saamise kulu proportsionaalselt kohtu arvesse võetud osaga ehk summas 300 eurot. Riigikohtu seisukohast lähtudes ei ole põhjendatud menetluskulu väljamõistmine tsiviilasja hinnast, s.o 9286,49 eurost suuremas ulatuses. Tsiviilasi ei olnud eriliselt keerukas ega suure mahuga, tegemist oli tavapärase üürilepingust tuleneva vaidlusega. Kostja kordas menetlusdokumentides enamasti oma varasemaid seisukohti ning kohus võttis arvesse väga väikest hulka kostja esitatud dokumentidest. Menetluskulude nimekirjale lisatud aruannetest (lisad 19–36) nähtub, et esindaja on osutanud kostjale õigusabi summas 13 933 eurot. Seega on kostja menetluskulude nimekirjale lisatud õigusabiarved 546 euro ulatuses põhjendamata. Hageja esitas konkreetsed vastuväited kostja esindaja ajakulule 64,2 h ulatuses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 27. oktoobri 2015 määrusega OÜ Estre Productions avalduse osaliselt ja määras OÜ Estre Productions menetluskuludeks ning mõistis välja Tööstus Investeeringute AS-lt OÜ Estre Productions kasuks asjatundja arvamuse kulu 300 eurot, väljavõtete kulu 5 eurot ja lepingulise esindaja kulu 8434 eurot, kokku 8739 eurot. Maakohus jättis avalduse rahuldamata asjatundja arvamuse kulu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 6045 eurot osas. Tööstus Investeeringute AS-l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. Määruse kohaselt tuleb P. Sanderi koostatud hinnangut kostja 2010. a elektrienergia tarbimise kohta käsitada TsMS § 272 lg-s 2 nimetatud dokumentaalse tõendina, menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamusena, ning kulu selle saamiseks TsMS § 143 p-s 2
märgitud dokumentaalse tõendi saamise kuluna. Tegemist ei ole eksperdikuluga TsMS § 143 p 1 järgi, sest kohus ei ole asjas ekspertiisi määranud. Ka Riigikohus on leidnud (3-2-1-93-14, p 22), et asjatundja arvamuse saamise kulud on dokumentaalsete tõendite saamise kulud TsMS § 143 p 2 mõttes ning kohaldatavad on kahju hüvitamise üldreeglid, mh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kuna kohtud lähtusid otsuse tegemisel P. Sanderi arvamusest üksnes osaliselt (maakohtu otsuse p-d 12, 13, ringkonnakohtu otsuse p 9.3), on põhjendatud ja vajalik arvamuse saamiseks tehtud kulu proportsionaalselt kohtu arvesse võetud osaga ehk summas 300 eurot. Kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtete saamise kulu kokku 5 eurot on TsMS § 143 p-s 2 nimetud kulu ning põhjendatud ja vajalik. Ka hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulu kokku 14 479 eurot (käibemaksuta; maakohtus 13 062 eurot ja ringkonnakohtus 1417 eurot). Üldjuhul ei tohiks väljamõistetava menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (3-2-1-4-15, p 14). Kohus ei nõustunud hagejaga, et tegemist oli tavapärase üürilepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad ja tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Hagi aluseks olevad asjaolud ei olnud tõepoolest keerukad ja mahukad, kuid kostja vastuväidetest tulenevalt ei olnud tegemist kõige tavapärasema ja lihtsama vaidlusega. Siiski lõppkokkuvõttes ei olnud menetlus sedavõrd keerukas ja mahukas, et õigustatud oleks lepingulise esindaja kulu väljamõistmine suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind, mis oli 9286,49 eurot. Riigikohus on leidnud ka (3-2-1-4-15, p 14), et eelöeldu ei tähenda seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (nt 3-2-1-115-14, p-d 11 ja 14). Kostjat esindas asjas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja, vandeadvokaat Peeter Viirsalu. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu kuni 130 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Tsiviilasjas nr 3-2-1-91-13 (p 13) on Riigikohus pidanud põhjendatuks tunnitasu 130 eurot + käibemaks (õigusabikulu kokku 500 eurot koos käibemaksuga, ajakulu 3,2 h), kusjuures õigusvaidlus ei olnud keerukas. Menetluskulude nimekirja kohaselt kajastuvad õigusabi osutamise aeg ja tehtud toimingud maakohtus lisades 19–33 ning ringkonnakohtus lisades 34–36. Lisade 19–36 kohaselt oli kostja esindaja ajakulu maakohtus 100,6 h (0,4 h hinnaga 90 eurot/h, ülejäänu 130 eurot/h) ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus 10,9 h (130 eurot/h). Hageja on esitanud konkreetsed vastuväited kostja esindaja ajakulule 64,2 h ulatuses. Kohus oli seisukohal, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud 65 h ulatuses. Vaidlus oli kostja vastuväidetest tulenevalt tavapärasest mahukam ja keerulisem. Kostja esindaja esitas erinevaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid ning pidi tutvuma hageja menetlusdokumentidega. Paljuski on kostja menetlusdokumentide, taotluste ja tõendite suur hulk tingitud asjaoludest, et hageja ei järginud arvete esitamisel rendilepingus kokkulepitut, samuti ei täitnud võrguettevõtjana nõuetekohaselt oma kohustust elektrienergia koguste
kindlaksmääramisel ja mõõtmise tulemustest teavitamisel (maakohtu otsuse p 13, ringkonnakohtu otsuse p 9.2). Samas ei ole kohus mitmete kostja esitatud tõendite ja seisukohtadega arvestanud (maakohtu otsuse p 12). Samuti on kostja esindaja menetlusdokumentides korranud osaliselt oma varasemaid seisukohti. Poolte menetlusdokumendid ei sisalda tavapärasest keerulisemat õiguslikku analüüsi, põhiline vaidlus ja keerukus tulenes kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olevatest asjaoludest. Kostjat esindas vandeadvokaat, kelle kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumentidega tutvumise ja nende koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Eeltoodut arvestades ei ole menetlusdokumentide koostamisele ning vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aeg osaliselt mõistlik ja põhjendatud. Suure osa esindaja ajakulust moodustab ka suhtlemine kliendiga, mis esitatud mahus ei ole menetluse seisukohast vajalik. Arvestades 08.10.2013, 11.02. ja 15.04.2014 kohtuistungite kestust (vastavalt 27 min, 37 min ja 5 h) ning asjaolu, et esindaja oli asjaoludega juba varasemalt tuttav, ei pidanud kohus osaliselt põhjendatuks ka ajakulu kohtuistungiteks valmistumisel ja kohtus esindamisel. Kohus nõustus hagejaga, et menetluse seisukohast on ebavajalik ja põhjendamatu järgmine ajakulu: 03.11.2014 kuluaruandes (lisa 33) hageja menetlusdokumendi analüüs 0,5 h; 06.04.2015 kuluaruandes (lisa 35) 0,6 h ringkonnakohtu kohtuistungi protokolli ja kohtuotsuse analüüs; 03.06.2015 kuluaruandes (lisa 36) 0,6 h hageja kassatsioonkaebuse analüüs ja kliendiga suhtlemine. Maakohus ei nõudnud kostjalt seisukohta hageja lõplike seisukohtade kohta (IV kd, tl 130–136). Ringkonnakohtu otsus oli kostjale positiivne ja kostja ei esitanud kassatsioonkaebust. Samuti ei nõudnud Riigikohus kostjalt hageja kassatsioonkaebuse kohta seisukohta ega võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Arvestades eeltoodut, pidas kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja kulu 8434 euro ulatuses (64,6 h×130 eurot+0,4 h×90 eurot). Kokku tuleb mõista hagejalt välja kostja menetluskulud 8739 eurot (300+5+8434). Avaldus tuleb jätta rahuldamata asjatundja arvamuse kulu 700 eurot (1000–300) ja lepingulise esindaja kulu 6045 eurot (14 479–8434) osas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Tööstus Investeeringute AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.oktoobri 2015 määruse tühistamist osas, milles kohus mõistis Tööstus Investeeringute AS-lt OÜ Estre Productions kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 5000 eurot, ning uue määruse tegemist, millega jätta OÜ Estre Productions avaldus 5000 eurot ületavas summas rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud 65 h ulatuses ning hagejalt tuleb välja mõista kostja lepingulise esindaja kulu 8434 eurot. Hageja esitas konkreetsed vastuväited kostja esindaja ajakulule 64,2 h ulatuses ja kulule 8346 euro ulatuses. Kohus on hageja vastuväidetega osaliselt nõustunud, kuid määrusest nähtu, milliste hageja vastuväidetega kohus ei nõustunud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta hageja vastuväidetega osaliselt ei nõustu. Kuna hageja leidis, et väljamõistetav menetluskulu peaks jääma 5000 euro piiresse, ei arvestanud kohus hageja vastuväiteid 3739 euro ulatuses. Hageja jääb vastuväidete juurde ja leiab, et hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud suuremas ulatuses kui 5000 eurot; 2) leidis kohus õigesti, et poolte menetlusdokumendid ei sisalda tavapärasest keerulisemat õiguslikku analüüsi, põhiline vaidlus ja keerukus tulenes kostja tasaarvestuse vastuväite aluseks olevatest asjaoludest. Kohus ei arvestanud kohtuotsuse tegemisel suures ulatuses kostja seisukohtadega (nt vastuhagi, mida kohus 06.06.2013 määrusega vastuhagina menetlusse ei võtnud; kostja arvutus, mis tugineb mh „Steel and its Heat Treatment – a handbook“ väljavõttel
ja Sten & CO OÜ termilise töötlemise hinnakirjal) ega kostja taotlusel hagejalt välja nõutud tõenditega (nt AS Eesti Energia ja AS Eesti Gaas arved, mehaanikainsener Andres Lepa arvamus). Seega põhjustas kostja asja lahendamiseks mittevajalike seisukohtade ja tõendite esitamisega kohtumenetluse keeruliseks ja mahukaks muutumise. Asja lahendamiseks mittevajalike toimingute kulud tuleb jätta kostja kanda; 3) jättis kohus tähelepanuta hageja vastuväite, et kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvete (lisad 1–18) summa on ilma käibemaksuta 14 479 eurot, kuid esindaja aruannetest (lisad 19–36) nähtub, et esindaja on osutanud kostjale õigusabi 13 933 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta). Seega on kostja õigusabiarved 546 euro ulatuses põhjendamata. VASTUMÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED NING
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
5.OÜ Estre Productions esitas vastumääruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
27.oktoobri 2015 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, ning uue määruse tegemist, millega rahuldada kostja avaldus tervikuna ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud summas 15 484 eurot. Hageja määruskaebuse palub kostja jätta rahuldamata. Vastumääruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb hagejal hüvitada kostjale kogu P. Sanderi arvamuse saamiseks tehtud kulutus. Maakohtu otsusest nähtub, et arvamus oli asja õigel lahendamisel olulise kaaluga. Arvamuses toodud analüüs ja arvutused on omavahel seotud. Seega on kogu asjatundja arvamuse saamiseks tehtud kulu põhjendatud ja vajalik. Lisaks ei ole kohus selgitanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et arvamuse saamiseks tehtud kulutusest (1000 eurot) kuulub tasumisele 300 eurot. Kohus pidanuks näitama, milline osa arvamusest oli objektiivselt ebavajalik (kusjuures selline asjaolu pidi olema kostjale arvamuse tellimisel äratuntav); 2) luges kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 65 tundi. Kostja esindajal kulus õigusabi osutamiseks 111,5 tundi. Kohus möönis, et hagi aluseks olevad asjaolud ei olnud keerukad ja mahukad, kuid kostja tasaarvestuse vastuväitest tulenevalt ei olnud tegemist tavapärase ja lihtsa vaidlusega. Kohus tõi eraldi välja, et asja muutis keerukaks see, et hageja ei järginud pooltevahelises rendisuhtes sätestatud regulatsiooni ega seadusest võrguettevõtjale tulenevaid nõudeid. Nimetatud seisukohtade valguses oleks kohus pidanud rahuldama kostja menetluskulude avalduse täies ulatuses või alternatiivselt mõistma kostja lepingulise esindaja kulu välja minimaalselt tsiviilasja hinna ulatuses (s.o 9286,49 eurot). Kohus on õigesti viidanud, et tõendite suur maht tulenes hageja õigusvastasest käitumisest rendilepingu täitmisel (elektrienergia arvestuse regulatsiooni mittetäitmine) ning võrguettevõtjana (dokumenteerimiskohustuse ja dokumentide säilitamiskohustuse rikkumine). See omakorda tingis kostjale vajaduse esitada ise ja nõuda kohtu kaudu välja märkimisväärne kogus andmeid, millega oma tasaarvestusavalduse nõuet tõendada. Seega tegi kostja esindaja ainuüksi tõenditega märkimisväärses ulatuses tööd, mis arvestades hageja tekitatud tõenduslikke raskusi oli põhjendatud. Vaidlus oli tavapärasest keerukam ka õiguslikult. Kaasuses käsitleti õiguslikke argumente alates üürisuhtest kuni raamatupidamise ja elektrilevi õiguslike alusteni; 3) on kohus kostjale ette heitnud, et kostja esindaja on menetlusdokumentides korranud osaliselt oma varasemaid seisukohti, kuid ei ole täpsustanud, millistes menetlusdokumentides ja millises ulatuses on kostja oma varasemaid seisukohti korranud. Tulenevalt vaidluse kestusest ja materjalide mahust oli paratamatult vajalik viidata varasematele seisukohtadele ainuüksi seepärast, et kostja seisukohad omavahel loogiliselt seostada. Näiteks 11.06.2014 menetlusdokumendis on viidatud kostja varasematele seisukohtadele, kuid peaasjalikult on seda tehtud tunnistajate ütluste analüüsi raames. Samuti on mõistlik ja põhjendatud esitada
kokkuvõtlikud seisukohad (kostja 13.10.2014 menetlusdokument) olukorras, kus hageja on seda teinud, seda eriti veel nii suuremahulises ja keerulises menetluses; 4) leidis kohus, et põhjendatud ei ole hageja menetlusdokumendi analüüs 0,5 h, ringkonnakohtu otsuse ja protokolli analüüs 0,6 h ning hageja kassatsioonkaebuse analüüs ja kliendiga suhtlemine 0,6 h. Kokkuvõtlike seisukohtade esitamise vajadust on käsitletud ülal. Ainuüksi fakt, et ringkonnakohtu otsus oli kostjale positiivne, ei muuda otsuse analüüsi ebavajalikuks. Esindaja peab hindama oma kliendi õiguslikku positsiooni ka seoses kohtuotsuse põhjendustega. On võimalikud olukorrad, kus kohtulahendi resolutsioon on küll kliendile soodne, kuid kohtulahendi põhjendustest võivad tuleneda õiguslikud riskid. Eeltoodu kehtib ka vastaspoole esitatud kassatsioonkaebuse kohta. Kassatsioonkaebust saades ei ole teada, kas Riigikohus otsustab seda menetleda või mitte. Eeltoodud olukordades on põhjendatud ka kliendiga suhtlemine, kuna lepinguline esindaja on tulenevalt käsundi regulatsioonist kohustatud käsundiandjat teavitama kõigist käsundi suhtes tähtsust omavatest asjaoludest; 5) ei kuulu hageja määruskaebus rahuldamisele. Kostja õigusabiarved on esitatud kokku summas 14 479 eurot. Ilmselt on hagejal tähelepanuta jäänud kostja menetluskulude nimekirja lisa 17 (arve nr 150502) summas 546 eurot.
VASTUS VASTUMÄÄRUSKAEBUSELE
6.Tööstus Investeeringute AS vaidleb kostja vastumääruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis maakohus Riigikohtu praktikale (3-2-1-93-14, p 22) tuginedes õigesti, et P. Sanderi hinnangu saamise kulu ei ole põhjendatud hagejalt täies ulatuses välja mõista. Kuna kohtud lähtusid otsuse tegemisel P. Sanderi arvamusest üksnes osaliselt (maakohtu otsuse p-d 12, 13, ringkonnakohtu otsuse p 9.3), on põhjendatud ja vajalik arvamuse saamiseks tehtud kulu proportsionaalselt kohtu arvesse võetud osaga ehk summas 300 eurot. Ülejäänud osa arvamusest ei olnud kohtuotsuse põhjendustest lähtuvalt objektiivselt vajalik, et tõendada hagi aluseks olnud asjaolusid; 2) leidis maakohus Riigikohtu praktikale (3-2-1-4-15, p 14) tuginedes õigesti, et asja menetlus ei olnud sedavõrd keerukas ja mahukas, et oleks õigustatud mõista hagejalt kostja menetluskulud välja suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind, mis oli 9286,49 eurot. Kostja põhjustas ise asja mahu suurenemise, esitades enda seisukohti korduvalt ning taotledes hagejalt ja kolmandatelt isikutelt hulgaliselt dokumente, mida kohus ei ole kohtuotsuse tegemisel arvesse võtnud. Kohus jättis eeltoodut arvestades õigesti kostja lepingulise esindaja kulu 6045 euro ulatuses hagejalt välja mõistmata, leides, et kostja esindaja poolt menetlusdokumentide koostamisele ning vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumisele kulunud aeg ei ole osaliselt mõistlik ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ja vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 27.10.2015 määrus muutmata.
8.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas summas kui 5000 eurot. Kostja oma vastumääruskaebuses palub rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses, s.o mõista hagejalt välja kostja menetluskulud kokku summas 15 484 eurot. Määruskaebuste põhjendustest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selles, millises ulatuses tuleb hagejal hüvitada kostjale lepingulise esindaja kulu ja dokumentaalse tõendi – P. Sanderi hinnangu – saamise kulu.
Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki.
10.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuste väidetele järgmist.
10.1.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja õigusabiarved on 546 euro ulatuses põhjendamata, kuna kostja menetluskulude nimekirjale lisatud arvete (lisad 1–18) summa on ilma käibemaksuta 14 479 eurot, kuid esindaja aruannetest (lisad 19–36) nähtub, et esindaja on osutanud kostjale õigusabi 13 933 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus kontrollis kostja lepingulise esindaja kulude aruandeid (V kd, tl 36–54) ja sai esindaja aruannete põhjal osutatud teenuse summaks 14 479 eurot (millises summas on esitatud kostjale ka arved), mitte 13 933 eurot nagu väidab hageja. Samas kuivõrd hagejalt ei mõistetud kostja õigusabikulusid välja taotletud ulatuses, vaid oluliselt väiksemas summas (8434 eurot), siis isegi kui hageja väide vastaks tõele, ei ole maakohus mõistnud hagejalt kostja õigusabikulusid välja suuremas ulatuses, kui on kuluaruannetega põhjendatud.
10.2.Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on analüüsinud määruse tegemisel asja keerukust ja mahukust ning kostja lepingulise esindaja poolt kostja esindamisel tehtud toimingute hulka, mahtu ja asjakohasust, samuti arvestanud tsiviilasja hinda ja andnud hinnangu kostja esindaja tunnitasu suurusele. Maakohus on järginud asjakohaseid Riigikohtu seisukohti. Kokkuvõttes pidas maakohus õigeks vähendada kostja lepingulise esindaja kulu oluliselt, mõistes kostja taotletud 14 479-eurosest lepingulise esindaja kulust 111,5 töötunni eest hagejalt välja 8434 eurot 65 töötunni eest. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Hageja paljasõnaline arvamus, et kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu peaks olema väiksem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsiooni piiridest. Põhjendatud ei ole ka hageja etteheide, et maakohtu määrusest ei nähtu, milliste hageja vastuväidetega kohus ei nõustunud. Vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea kohus andma detailset hinnangut iga vastuväites välja toodud üksiku toimingu põhiselt. Ka kostja poolt vastumääruskaebuses väljatoodu alusel ei ole põhjust teha järeldust, et maakohtu poolt hagejalt välja mõistetud kostja lepingulise esindaja kulu ei vasta tervikuna tsiviilasja olemusele ja asjaoludele. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui mõne üksiku menetlustoimingu (nt kokkuvõtlike seisukohtade esitamine või ringkonnakohtu otsuse analüüs) osas eraldivõetuna võiks toimingu põhjendatuse või selle ajakulu üle vaielda, siis kokkuvõttes on maakohtu määratud kostja lepingulise esindaja kulu vastavuses vajalikkuse ja põhjendatuse kriteeriumiga. Maakohus on muuhulgas põhjendatult välja toonud, et kostja esindaja on menetlusdokumentides korranud osaliselt oma varasemaid seisukohti. Isegi kui tulenevalt vaidluse kestusest ja materjalide mahust oli vajalik viidata varasematele seisukohtadele, siis ei saa hilisemates menetlusdokumentides varasematelt juba esitatud seisukohtade kordamine olla keerukas ja ajamahukas toiming. Samuti on selgelt põhjendamatud kostja esindaja toimingud
seoses hageja kassatsioonkaebusega, kuivõrd Riigikohus kostjalt kassatsioonkaebuse kohta seisukohta ei küsinud ja kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud.
10.3.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ka selles osas, milles kohus mõistis hagejalt välja P. Sanderi hinnangu (s.o dokumentaalse tõendi) kostja 2010. a elektrienergia tarbimise kulutuste kohta üksnes osaliselt, s.o summas 300 eurot. Maakohus on selles osas õigesti viidanud Riigikohtu selgitustele 03.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14 (p 22), millest tulenevalt on dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid, mh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Asja läbivaatamise kulude hüvitamise regulatsiooni eesmärgiks ei ole hüvitada menetlusosalisele ülemääraseid kulutusi, mis viimane on tõendi saamiseks teinud. Dokumentaalse tõendi saamise kulude puhul on nende mõistlikkus ehk vajalikkus ja põhjendatus seega kohtute poolt kontrollitav. Muu hulgas saab hinnata tehtud töö vajalikkust, st kas tõendi hankimine oli poole seisukohtade kinnitamiseks vajalik ja mõistlik. Samuti tuleb hinnata, kas arvamuse andmiseks tehtud ajalist ja rahalist kulu võib ka suurusjärguna pidada mõistlikuks, hinnates vajadusel mh võimalikke alternatiive kulu kandmiseks. Kuna kohtud on otsuse tegemisel lähtunud P. Sanderi hinnangust kostja 2010. a elektritarbimise kohta üksnes kostja kahe kuu elektritarbimise osas, ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks kogu arvamuse saamiseks tehtud kulutust (s.o 1000 eurot). Maakohus on leidnud, et põhjendatud on ca kolmandik sellest ning kostja ei ole vastumääruskaebuses veenvalt põhjendanud, miks tuleks eeltoodud asjaoludel hagejalt välja mõista kogu hinnangu eest makstud summa. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt menetluskulude hüvitamise regulatsioonist ei ole aga poolel, kellel on õigus saada teiselt poolelt oma menetluskulude katteks hüvitust, õigust saada seda suuremas ulatuses, kui kohus vajalikuks ja põhjendatuks peab.
11.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.