AKTSIASELTS JETOIL hagi Elering AS vastu viivise summas 18 328,46 eurot saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.12.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AKTSIASELTS JETOIL apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
18 328,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AKTSIASELTS JETOIL (registrikood 10613270), lepinguline esindaja Marlen Šarton Kostja: Elering AS (registrikood 11022625), lepinguline esindaja Ingmar Lääts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 11.12.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AKTSIASELTSI JETOIL kanda.
4.Keelduda AKTSIASELTSI JETOIL poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.07.2014 esitas AKTSIASELTS JETOIL (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Elering AS-ilt (kostja) viivise summas 18 328,46 eurot väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.01.2014 diislikütuse ostu lepingu nr 1.1.-4/14/2, mille alusel on kostja saanud hagejalt 3300 tonni diislikütust ja teenusena kütuse tarnet. Tarne oli lõpuni viidud 08.03.2014 ning samal kuupäeval esitas hageja kostjale kauba eest faktuurarve-saatelehe nr M02323 summas 3 054 744 eurot. Lepingu punkti 6.1 järgi kohustub kostja tasuma üleantud kauba eest lepingus nimetatud hinna 14 päeva jooksul hageja poolt arve saamisest arvates tingimusel, et kaupade tarne on nõuetekohaselt lõpule viidud ja kostjale on üle antud asjakohased dokumendid (sh kirjalikud kaupade koguse ja kvaliteedi sertifikaadid). Hageja on seisukohal, et lepingu kohaselt muutus arvest tulenev nõue sissenõutavaks 14 päeva jooksul alates arve saamisest (s.o 22.03.2014). Pooled leppisid p-s 6.1 kokku eelduses, mille mittesaabumisel või saabumise viibimisel on ostjal õigus keelduda arve tasumise kohustuse täitmisest kuni puuduste kõrvaldamiseni. Kauba ja lepingu punktis 6.1 nimetatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati poolte poolt 01.04.2014 ning seega tekkis kostjal alates sellest kuupäevast kohustus tasuda arve. Kostja tasus arve 07.04.2014, s.o 6-päevase viivitamisega. Hageja esitas kostjale viivisnõude 0,1% päevas iga viivitatud päeva eest alates 02.04.2014 kuni 07.04.2014 summas 18 328,46 eurot. Kostja on keeldunud hageja poolt esitatud viivisarve tasumisest. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja esitas kauba eest arve 08.03.2014 kuigi selleks hetkeks ei olnud tarne nõuetekohaselt lõpule viidud ning pooled ei olnud allkirjastanud kauba üleandmise-vastuvõtu akti. Kostja ei aktsepteerinud esitatud arvet ning keeldus põhjendatult selle maksmisest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei esitanud kõiki lepingu järgi nõutud dokumente koheselt koos kütuse tarnimisega. Viidatud üleandmise akti allkirjastamiseni jõudsid pooled alles 01.04.2014 ning hagejal ei olnud vastuväiteid kostja poolt vahepeal välja toodud puuduste osas.
4.Vastavalt lepingule on kauba eest arve esitamise aluseks kauba üleantud kogus tonnides ning koguse kindlaksmääramise üheks eelduseks oli sõltumatu inspektori koostatud mõõteprotokoll ehk teisisõnu ei saanud enne vastava protokolli esitamist väljastada ka arvet. Kõik vajalikud dokumendid esitati hageja poolt alles 27.03.2014, mistõttu oli kostjal õigus keelduda arve tasumisest, mis oli väljastatud 08.03.2014. Kostja hinnangul sai tähtaeg arve tasumiseks alata alles pärast akti allkirjastamist 01.04.2014 ning kuna arve tasuti 07.04.2014, siis on tasumine toimunud 14 päeva jooksul alates kauba nõuetekohasest
üleandmisest. Kostja juhtis tähelepanu sellele, et hageja viivisarve on esitatud perioodi 02.04-07.04.2014 eest, mis tähendab, et hageja on aktsepteerinud fakti, et kuni 02.04.2014 ei olnud kütus nõuetekohaselt kostjale üle antud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 11.12.2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Maakohtu otsuse kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 13.01.2014 diislikütuse ostu lepingu nr 1.1.-4/14/2 ning selle alusel on kostja saanud hagejalt 3300 tonni diislikütust ja teenusena kütuse tarnet. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja esitas 08.03.2014 kostjale arve nr M02323, mille kostja tasus 07.04.2014 ning et kauba üleandmisevastuvõtmise akt allkirjastati 01.04.2014.
7.Lepingu p 6.1 järgi pidi ostja üleantud kauba eest tasuma lepingu p-s 5.1 nimetatud hinna 14 päeva jooksul müüja poolt arve saamisest arvates tingimusel, et kaupade tarne on nõuetekohaselt lõpule viidud, ostjale on üleantud asjakohased dokumendid (sealhulgas kirjalikud kaupade koguse ja kvaliteedi sertifikaadid). Lepingu p 6.3 kohaselt peab tasu maksmisega viivitamisel ostja maksma müüjale viivist 0,1% viivitatud summast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% tasu summast.
8.Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, mille kohaselt pidi kostja arve tasuma igal juhul 14 päeva jooksul arvates arve saamisest. Lepingu p 7.1 järgi toimub koguse määramine kütuse mahalaadimisel ostja mahutisse. Vastuvõetava koguse määrab sõltumatu ekspert transpordivahendi mahuti nivoo anduri ja transpordivahendi kütusemõõdiku näidu alusel. Lepingu p 7.2 kohaselt on kauba eest arve esitamise aluseks kauba üleantud kogus tonnides. Juhul kui kaubakogus ei vasta punktis 1.1 toodule arvutatakse kauba eest tasutav tasu vastavalt ümber. Kauba kogust ja kvaliteeti peab tõendama ostja ja müüja kokkuleppel määratud sõltumatu inspektor kooskõlas punktis 7.1 sätestatule. Kohus leidis, et lepingu punktide 7.1 ja 7.2 koosmõjust saab teha järelduse, et arve koostamise eelduseks on lepingu p-s 7.1 nimetatud sõltumatu eksperdi poolt koostatud protokoll. Lepingu p 7.2 sätestab üheselt, et kauba eest arve esitamise aluseks on üleantud kauba kogus, mitte lepingus kokkulepitud kauba kogus ning seega peab esitatud arve summa vastama ka tegelikult üleantud kauba kogusele ja enne kui kauba kogust ei ole sõltumatu eksperdi poolt koostatud protokolliga kindlaks tehtud, ei saaks hageja kostjale ka arvet esitada või nõuda juba esitatud arve tasumist arvates tähtaega arve esitamise päevast.
9.Maakohus leidis, et hageja ei ole esile toonud ühtegi väidet, millest kohus saaks teha järelduse, et lepingut sõlmides oli poolte tegelikuks tahteks leppida kokku selles, et arve esitamise aluseks on lepingus kokkulepitud summa, mitte tegelikult üleantav kütuse kogus. Kostja märkis 27.03.2014 e-kirjas, et üleantav kogus peaks üleandmise-vastuvõtu aktis olema 3 296 406 kg ning viitas sealjuures hankedokumendi „Tehniline kirjeldus“ p-le 7, mille kohaselt saab tarnija hankijale arve esitada pärast sõltumatu inspektori poolt koostatud mõõteprotokolli esitamist ning arve koostamise aluseks on samuti sõltumatu inspektori poolt koostatud mõõteprotokoll. Hageja vastas nimetatud e-kirjale, et ekspert on tuvastanud vastuvõetava koguse vastavust A-saatelehe andmetele ning ei muutnud vastuvõtuaktis kauba kogust vastavalt kostja märkusele. Samas ei vaielnud hageja vastu sellele, et riigihanke tehnilised tingimused sätestasid üleantava vedelkütuse kontrollimise tingimused ja ka selle, et tarnija saab hankijale arve esitada pärast sõltumatu inspektori poolt koostatud mõõteprotokolli esitamist ning arve koostamise aluseks on samuti sõltumatu inspektori
poolt koostatud mõõteprotokoll. Kohus leidis, et kuigi hageja viitas e-kirjas õigesti lepingu p-le 1.4.1, et kohaldada tuleb esimeses järjekorras lepingut, on viidatud kirjavahetusega leidnud kinnitust, et lepingu p-de 7.1 ja 7.2 mõtteks ja poolte tegelikuks eesmärgiks oligi sätestada lepingus hagejale arve koostamise eelduseks sõltumatu eksperdi mõõteprotokolli olemasolu.
10.Maakohus märkis, et hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et lepingu p 7.1 sätestatud protokoll - 26.03.2014 OÜ Analiit AA OÜ poolt koostatud akt - esitati hageja poolt kostjale 27.03.2014. Seega sai kostja veenduda 08.03.2014 koostatud arve õigsuses alles 27.03.2014 ja enne oli tal õigus omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Maakohus leidis, et hageja ei ole kohtule tõendanud ega põhistanud asjaolu, et hageja on kostjale korduvalt kinnitanud, et esitab vajalikud dokumendid. Lisaks asus kohus seisukohale, et sõltumatu eksperdi mõõteprotokolli esitamise nõude puhul ei ole tegemist pelgalt dokumenteerimise nõude täitmisega, vaid lepingu esemeks oleva kauba koguse kindlaksmääramisega ning tulenevalt lepingupunktide 7.1 ja 7.2 koosmõjust arve esitamise eeldusega. Olukorras, kus ei ole üheselt kindlaks tehtud, kas hageja on omapoolsed kohustused täitnud ja lepingus kokkulepitud koguse kütust kostjale üle andnud, ei saa asuda seisukohale, et hageja oli oma kohustuse kohaselt täitnud ja tal oli õigus arve tasumist nõuda. Lepingu p 7.3 järgi on pooled kokku leppinud selles, et müüja peab ostjale esitama kirjalike kvaliteedi ja koguse sertifikaatide originaalid enne ostja poolt arve tasumise tähtpäeva. Kohus märkis, et kui hageja oleks rikkunud sertifikaatide originaalide esitamise kohustust olukorras, kus mõõteprotokolli alusel on koostatud ja kostjale esitatud arve koos mõõteprotokolli ärakirjaga, saaks kohus kaaluda mõistlikkuse printsiipi ja hea usu põhimõtet vastavalt VÕS § 111 lg 3. Hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-18-04 ei ole asjakohane.
11.Kohus asus seisukohale, et lepingu p 6.1 järgi ei alga arve tasumise tähtaeg mitte igasuguse arve, vaid lepingule vastava arve esitamisest. Hageja poolt arve esitamiseks oli vajalik sõltumatu eksperdi poolt koostatud mõõteprotokoll ning seega algas arve tasumise tähtaeg Analiit-AA OÜ mõõteprotokolli esitamisest kostjale. Kuivõrd hageja esitas kostjale mõõteprotokolli 27.03.2014 algas tähtaeg arve tasumiseks 28.03.2014. Kostja tasus arve 07.04.2014, seega on kostja järginud lepingus kokkulepitud tähtaega ning hagejal puudub alus õiguskaitsevahendi kasutamiseks ning viivise nõudmiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.09.01.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 11.12.2014 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtuga selles, et vastavalt lepingule oli arve esitamise aluseks 26.03.2014 OÜ Analiit-AA väljastatud akt. Samuti vaidleb hageja vastu väitele, et arve tasumise tähtaeg algas 28.03.2014. Hageja leiab, et arve esitamise aluseks oli tarnete lõpetamine, s.t. kütuse koguste lõplik edastamine kostjale. Hageja leiab, et ta esitas õigustatult kostjale arve 08.03.2014 ning arve sissenõutavus on alanud 09.03.2014. Kostjal oli õigus ajutiselt keelduda arve maksmisest kuni üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamiseni 01.04.2014, aga see ei mõjutanud arve sissenõutavust. Kostja pidi tasuma arve koheselt peale takistuse äralangemist, s.t. üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.
14.Arvestades vedelkütuse tarnimise spetsiifikat ei saa pidada tarne lõpetamise hetkeks poolte juhatuse liikmete poolt 01.04.2014 digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. Ka kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et tegelikult oli kütus tarnitud juba ennem. Antud juhul toimus kauba koguste määramine kooskõlas lepinguga selle mahalaadimisel kostja mahutisse, mille juures viibis ekspert OÜ Analiit-AA esindaja. Iga tarnitud koguse kohta vormistati A-saateleht ja mõõteprotokoll, milles märgiti kogus. Hageja on sellele viidanud esitatud tõendis (31.03.2014 DK vastus kostja esindaja 27.03.2014 e-mailile). Samuti 26.03.2014 OÜ Analiit-AA poolt koostatud akt viitab A-saatelehtedele ja mõõteprotokollidele. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, millal oli kütuse lõplik kogus kostjale tegelikult tarnitud, s.t. mahalaetud kostja mahutisse ja seetõttu ei tekkinud vajadust esitada A-saatelehti ja mõõteprotokolle. Kostja on oma 01.09.2014 vastuses viidanud, et kõik dokumendid olid hageja poolt esitatud 27.03.2014. Hageja juhib tähelepanu sellele, et erinevad dokumendid olid kostjale edastatud erineval ajal. Antud juhul ei olnud tuvastatud, millal oli koostatud sõltumatu inspektori mõõteprotokoll. Vastavalt lepingu punktidele 1.1.1.5., 3.1.-3.4., 5.1.-5.3. oli arve esitamise aluseks kauba tegelik tarnimine (mahalaadimine) kostjale, mitte sõltumatu inspektori koostatud mõõteprotokoll.
15.Hageja ei nõustu kohtu tõlgendusega, mille kohaselt saab lepingu punktide 7.2 ja 7.1 koosmõjust teha järelduse, et arve koostamise eelduseks on lepingu punktis 7.1 nimetatud sõltumatu eksperdi poolt koostatud protokoll ning et esitatud arve peab vastama tegelikult üleantud kauba kogusele ja enne kui kauba kogust ei ole sõltumatu eksperdi poolt protokolliga kindlaks tehtud, ei saaks hageja kostjale ka arvet esitada või nõuda arve tasumist arvates tähtaega arve esitamise päevast. Hageja leiab, et on ebaselge, missugune protokoll on maakohtu arvates arve esitamise aluseks. Lepingu punkti 7.2. koosmõjus punktiga 1.1 ja 5.1 tuleb mõista selliselt, et üleantud kauba kogus ja esitatud arve summa peavad vastama hankele. Juhul, kui selgub, et üleantud kauba lõplik kogus ei vasta hankele, arvutab müüja kauba eest tasutava tasu ümber vastavalt kütuse kogusele ehk teisisõnu esitab kostjale täiendava arve (kas kreeditarve või deebetarve) vastavalt tarnitule ning sellisel juhul on pooltel võimalik punktist 5.1 kõrvale kalduda.
16.Hageja on täitnud lepingu punktides 3 ja 4 sätestatud kauba võõrandamise ja tarnimise
tingimusi ning lõpetanud tarne 08.03.2014. Kostja sai kauba lõpliku koguse de facto 06.03.2014 ning 08.03.2014 oli vormistatud katseprotokoll, mis kinnitas, et hageja poolt tarnitud kogus vastas lepingutingimustele. Peale katseprotokolli vormistamist esitas hageja tarnitud koguse eest kostjale arve. Kuna kauba koguse määramine toimus selle mahalaadimisel ostja mahutisse (tarnitud koguseks loetakse A-saatelehes märgitud kogus), siis tarne lõpetamise hetkeks oli tarnitud kogus teada. Pealegi oli tegemist hankelepinguga, milles oli kogus ja müügihind eelnevalt kindlaksmääratud. Tarnete loetelu (artiklite liikumine päevade kaupa) ostjale edastamine ja üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine omas formaalset tähendust ega tuvastanud uusi asjaolusid. Kostjal oli võimalik võrrelda tarnitavate kütuse koguseid A-saatelehtedel ja autode tsisternidel anduri ja mõõdikute näitude alusel kohapeal kütuse mahalaadimise ajal kostja mahutisse. Otsuse punktis 14 viitas kohus pooltevahelisele e-kirja vahetusele, kuid ei selgitanud, missugune lause nimetatud e-kirjast kinnitab poolte tahet panna arve esitamise eelduseks mõõteprotokolli olemasolu. Kuna kostjal tekkis küsimus koguse väikese kõrvalekaldumise kohta, tegi sõltumatu ekspert OÜ Analiit-AA 26.03.2014 akti, milles ta kinnitas, et autotsisternides mõõdetud kogus on õige ja vastab A-saatelehtedele. Hageja juhib tähelepanu, et pooled ei ole väitnud, et 26.03.2014 OÜ Analiit-AA poolt koostatud akt ongi lepingu punktis 7.1 sätestatud protokoll.
Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu järeldusega, et kostja ei rikkunud kütuse eest tasumise maksetähtaega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Müügilepingu punkti 6.1 kohaselt tasub ostja kauba eest 14 päeva jooksul müüja poolt arve saamisest arvates tingimusel, et kaupade tarne on nõuetekohaselt lõpule viidud, ostjale on üle antud asjakohased dokumendid (sealhulgas kirjalikud kaupade koguse ja kvaliteedi sertifikaadid). Vastavalt müügilepingu punktile 6.4 on ostjal õigus tasumisest keelduda juhul, kui kaupade üleandmine ei vasta lepingus sätestatud tingimustele, sealhulgas kui kauba kogus ja/või kvaliteet ei vasta lepingutingimustele. Müügilepingu punkti 7.1 järgi toimub koguse määramine kütuse mahalaadimisel ostja mahutisse. Vastuvõetava kütuse koguse vastavust A-saatelehe andmetele määrab sõltumatu ekspert transpordivahendi mahuti nivoo anduri ja transpordivahendi kütusemõõdiku näidu alusel. Müügilepingu punkti 7.2 kohaselt on kauba eest arve esitamise aluseks kauba üleantud kogus tonnides.
20.Maakohus leidis õigesti, et müügilepingu punkti 6.1 ei saa tõlgendada nii, et kostja pidi igal juhul tasuma kütuse eest 14 päeva jooksul arve saamisest. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Müügilepingu sätteid koosmõjus tõlgendades ei saanud kolleegiumi arvates arve tasumise tähtaeg hakata kulgema enne, kui oli nõuetekohaselt kindlaks tehtud üleantud kütuse kogus ja esitatud andmed kütuse koguse kontrollimise kohta kostjale. Nii on müügilepingu punkti 7.2 kohaselt arve esitamise aluseks kauba üleantud kogus tonnides ning punkti 7.1 järgi peab kauba kogus olema kontrollitud sõltumatu eksperdi poolt. Vastavalt müügilepingu punktile 6.1 on arve tasumise tingimuseks asjakohaste dokumentide ostjale üleandmine. OÜ Analiit-AA on 26.03.2014 väljastanud akti, et üleantud kütuse kogus vastab A-saatelehtedes märgitud kogusele (tl 32). Nimetatud akt esitati maakohtu tuvastatu kohaselt kostjale 27.03.2014. Seega sai kostja eksperdi kinnituse, et üleantud kütuse kogus vastab A-saatelehtedes märgitud kogusele 27.03.2014 ning 14 päevane tähtaeg arve tasumiseks algas 28.03.2014. Kuna kostja tasus arve 07.04.2014, siis ei olnud kostja viivituses ning maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata.
21.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud kütuse üleandmise-vastuvõtmise akti koos lisadega (tarnete loetelu ja OÜ Analiit-AA katseprotokoll), OÜ Analiit-AA 26.03.2014 akti, 13.01.2014 diislikütuse müügilepingu ja maakohtu 11.12.2014 otsuse. Kõik eelnimetatud tõendid on esitatud juba maakohtule. Samuti on kohtutoimikus olemas maakohtu otsus. Seega puudub vajadus nende dokumentide esitamiseks ning kohus keeldub TsMS § 238 lg 1 alusel nende vastuvõtmisest. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid esitajale tagastada (Riigikohtu 05.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-12 p 29).
Menetluskulude jaotus
23.Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1).
24.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.