Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-109362 1.7 Tähtajaks tasumata kompromissi summa tagasimaksete ja muude käesoleva kompromissi järgi kostja poolt tasumisele kuuluvate maksete summalt kohustub kostja tasuma hagejale iga maksmise tähtpäevast möödunud päeva eest viivist seaduses sätestatud määras. Viivise arvestamine lõppeb tasumisele kuuluvate summade täielikul tasumise päeval. 1.8 hageja ja kostja on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi kinnitamisega tunnistab kostja vastuvaidlematult tasumisele kuuluvat kompromissi summat ja loobub selles osas edasikaebamise ja vaidlustamise õigusest; 1.9 hageja loeb omalt poolt kompromissi summa korrektsel tasumisel täidetuks kostja kohustused, mis tulenevad püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07085087-EG ja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 10008702-RK ning lõpetab kompromissi summa tähtaegsel tasumisel sissenõudemenetluse nimetatud lepingute osas;

2-15-109362 2037,21 eurot, millest põhiosa 988,80 eurot, intress 2,97 eurot, menetlustasu 3,20 eurot, põhiosalt arvestatud viivis 42,24 eurot. Swedbank AS ja Karlo Tamm sõlmisid 28.01.2013.a eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale ostu/sularahalimiiti summas 575,00 eurot. Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja saatis 02.04.2015.a kostjale lepingute ülesütlemise teate, mille kohaselt kostja kohustus likvideerima võlgnevuse hiljemalt 19.04.2015.a. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks 22.04.2015, mille tulemusena pidi kostja lisaks kogunenud võlgnevusele tagastama ka kasutuses oleva krediidilimiidi ning kogunenud intressi ja viivised. Hagi esitamise päeva seisuga moodustab võlgnevus kokku 537,24 eurot, millest põhiosa 470,51 eurot, intress 55,10 eurot, põhiosalt arvestatud viivis 11,63 eurot. Pärnu Maakohus võttis 29.07.2015.a hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastus hagiavaldusele. Kostja esitas 30.09.2015.a kohtule vastuse, milles asus seisukohale, et Swedbank AS ja Karlo Tamm ei ole 06.05.2010.a sõlminud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingut nr 07085087EG ning 28.01.2013.a eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingut nr 10008702RK. Pooled esitasid 11.12.2015.a Pärnu Maakohtule kompromisslepingu. Kompromissleping Hageja ja kostja on kohtumenetluse jooksul saavutanud hagi nõude tasumise osas järgmise kompromissi:

15.10.2016 150 EUR 15.11.2016 150 EUR 15.12.2016 150 EUR 15.01.2017 150 EUR 15.02.2017 150 EUR 15.03.2017 150 EUR 15.04.2017 150 EUR 15.05.2017 150 EUR 15.06.2017 149,45 EUR

2-15-109362 käesolev kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja varale. Kostja eelnev informeerimine kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 11.12.2015.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-15-109362 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, kompromissi osapooltel tekkinud menetluskulud, mille kohta kompromissis kokkulepe puudub jäävad poolte endi kanda. Hagiavalduselt tasutud riigilõivust 1⁄2, so 125 eurot jääb kostja kanda. Menetluskulu on arvestatud võlgnevuse hulka. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõiv tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-15-109362 kokku riigilõivu 250 eurot. Riigilõivu summas 84,95 eurot tasus Swedbank AS 29.04.2015.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 165,05 eurot hagiavalduse esitamisel. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt kuulub Swedbank AS-i avaldus rahuldamisele ning avaldajale kuulub tagastamisele riigilõiv kokku summas 125 eurot hageja poolt avalduses märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.