Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
1 (4)
I
Asjaolude kirjeldus
1.XXXOÜ (hageja) esitas 01.12.2015 kohtule hagi XXX’i (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2015/2555. Koos hagiavaldusega esitas ka hageja hagi tagamise taotluse, milles palub täitemenetluse peatamist täiteasjas 008/2015/2555. 02.12.2015 kohtumäärusega jättis kohus hagi ja hagi tagamise avalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 09.12.2015 esitas hageja kohtule menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamiseks. Kohtuniku kätte jõudis hageja 09.12.2015 menetlusdokument 10.12.2015.
2.Hagiavalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-14-2078 (OÜ XXXhagis XXXvastu). 11.09.2015 tegi Harju Maakohus nimetatud tsiviilasjas otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskuludena mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 2 883 eurot. Harju Maakohtu otsus jõustus 13.10.2015. Hageja märgib, et talle kuulub nõue kostja vastu summas 6 356,53 eurot, mis tuleneb asjaolust, et: - 01.11.2013 on vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsus, millega otsustati jagada dividende summas 100 000 eurot. Kostja oli nimetatud osanike otsuse alusel õigustatud saama dividende summas 51 000 eurot. Tegelikkuses on kostja tasunud Osaühingu XXX arvelduskontolt Osaühingu XXX nimel endale dividendimakseid viitega 01.11.2013 vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsusele summas 59 500 eurot. - 04.04.2014 on vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsus, millega otsustati jagada dividende summas 91 600 eurot. Kostja oli nimetatud osanike otsuse alusel õigustatud saama dividende summas 46 716,00 eurot. Tegelikkuses on kostja tasunud Osaühingu XXX arvelduskontolt Osaühingu XXX nimel endale dividendimakseid viitega 04.04.2014 vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsusele summas 44 572,83 eurot. Kostja on seega teinud Osaühingu XXX arvelduskontolt endale dividendimakseid viitega 01.11.2013 ja 04.04.2014 vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsustele kokku 6 356,53 euro võrra rohkem, kui 01.11.2013 ja 04.04.2014 osanike otsustega oli ette nähtud. Kui osanikule on tehtud väljamakse, mida osanikul ei olnud õigust saada, peab saaja alusetult saadud summa äriühingule tagastama (ÄS § 158 lg 1). Osaühing XXX on nõude loovutanud XXX OÜ-le 01.10.2015 nõude loovutamise lepingu alusel. Hageja on nõude omandanud Osaühingult XXX 12.10.2015 nõude loovutamise lepingu alusel. Kuivõrd hagejal on kohustus kostja ees 2 883 eurot ning kostjal on kohustus hageja ees summas 6 356,53 eurot, esitas hageja 29.10.2015 kostjale tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et tasaarvestab poolte vastastikused nõuded summas 2 883 eurot. Hageja on seisukohal, et tasaarvestusolukord tekkis 13.10.2015, st tsiviilasjas nr 2-14-2078 tehtud lahendi jõustumisel, mistõttu ei olnud seda võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta tsiviilasjas nr 2-142078 tehtud kohtulahendis seisukoha. Seetõttu on hageja seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. 09.12.2015 menetlusdokumendis märkis hageja järgmist. 02.11.2015 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 11.09.2015 kohtuotsus asjas nr 2-14-2078. Nõude sisuks on menetluskulud kokku summas 2 883 eurot. II
Kohtumääruse põhjendused
2 (4)
3.Järgnevalt kontrollib kohus, kas hagi on kohtule esitatud seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
4.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja palub tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 008/2015/2555 lubamatuks. Hagiavalduses väljatoodud asjaolude kohaselt jättis kohus 11.09.2015 kohtuotsusega asjas nr 2-14-2078 hagiavalduse rahuldamata. Kohtuotsusega mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2883 eurot. Kostja avalduse alusel on algatatud täitemenetlus Harju Maakohtu 11.09.2015 otsuse nr 2-14-2078 täitmiseks. Hageja on esitanud kostja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Seega põhineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue tasaarvestuse vastuväitel ja täitedokumendiks on kohtuotsus, mille kohus tegi 11.09.2015 ja mis jõustus 13.10.2015. Hageja tõi välja, et hageja tasaarvestatav nõue kostja vastu on kokku summas 6 356,53 eurot. 01.11.2013 on vastu võetud osaühingu osanike otsus, mille alusel oli kostja õigustatud saama dividende summas 51 000 eurot. Tegelikkuses on kostja tasunud Osaühingu XXX arvelduskontolt Osaühingu XXX nimel endale dividendimakseid viitega 01.11.2013 vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsusele summas 59 500 eurot. 04.04.2014 on vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsus, mille alusel oli kostja õigustatud saama dividende summas 46 716,00 eurot. Tegelikkuses on kostja tasunud Osaühingu XXX arvelduskontolt Osaühingu XXX nimel endale dividendimakseid viitega 04.04.2014 vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsusele summas 44 572,83 eurot. Kostja on seega teinud Osaühingu XXX arvelduskontolt endale dividendimakseid viitega 01.11.2013 ja 04.04.2014 vastu võetud Osaühingu XXX osanike otsustele kokku 6356,53 euro võrra rohkem, kui 01.11.2013 ja 04.04.2014 osanike otsustega oli ette nähtud. Hageja on hagiavalduses viidanud lisale nr 3, mis sisaldab Osaühingu XXX kinnitust kostjale 20132014 tehtud dividendimaksete kohta. Seega nähtub hageja poolt väljatoodud asjaoludest, et dividendimaksed on tehtud ajavahemikul 2013-2014. Lisast nr 3 nähtub, et ajavahemikul 01.11.2013-01.04.2014 on kostjale tehtud väljamakseid kokku 59 500 eurot ja ajavahemikul 02.05.2014-01.09.2014 on kostjale tehtud väljamakseid kokku 44 572,83 eurot. Seega tekkis nõue enamsaadud rahasummade tagasisaamiseks hiljemalt 01.04.2014 ja hiljemalt 01.09.2014 (s.t ajal, mil kostja oli saanud dividendide makseid ettenähtust rohkem). Seega oli hagejal kostja vastu nõue enne kohtulahendi tegemist asjas nr 2-14-2078. Pooled said võimaluse esitada oma menetluskulude kindlaksmääramise avaldused enne asjas tehtud kohtuotsust. Samuti oli pooltel võimalus anda seisukoht vastaspoole avalduse kohta. Seega on enne kohtuotsuse tegemist pooltele teada vastaspoole menetluskulude suurus. Asjaolu, et poolte menetluskulude jaotus ja kindlaksmäärmine lahendatakse kohtuotsuses, ei välista võimalust enne kohtuotsuse tegemist esitada tasaarvestuse vastuväide. Kohus leiab, et hageja tasaarvestuse vastuväide põhineb alusel, mis on tekkinud enne kohtulahendi tegemist ja jõustumist. Seetõttu asub kohus seisukohale, et TMS § 221 lg 2 järgi ei ole tasaarvestuse vastuväide lubatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal ei olnud enne kohtulahendi tegemist asjas nr 2-14-2078 võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna oma tasaarvestuse vastuväidet selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha. 3 (4)
5.TsMS § 371 lg 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2 alusel.
6.TsMS § 372 lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
7.Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, siis ei esine alust ka hagi tagamiseks. Kohus jätab hagi tagamise avalduse rahuldamata. Menetluskulud
8.TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulu tekkinud (kostja ei ole teadlik hagi esitamisest). Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole. Kohtu selgitused
9.TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus esitada avaldus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.