Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
01.03.2021. a, Võru kohtumaja Põlva majas
Tsiviilasja number
2-20-19284
Tsiviilasi
J. T. hagi R. K. vastu isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. T. (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:);
esindajad
xxxxxxxxxxx;
elukoht
Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Põlva maakond); Kostja seaduslikud esindajad: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); M. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
J. T. esitas 31.12.2020. a kohtule hagiavalduse lapse R. K. vastu isaduse vaidlustamise ja põlvnemise tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja xxxxxxxxxx.a sündinud R. K. bioloogiline isa, kuid lapse sünniakti kanti isana M. K. , kes oli lapse sünni ajal lapse ema E. K. abielus. Hageja teatas, et soovib, et kohus tuvastaks, et laps R. K. põlvneb temast ja muudaks ära lapse sünniakti tehtud ebaõige isakande. 28.01.2021. a esitas J. T. kohtule hagiavalduselt riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. Kohus võttis hagi 12.02.2021. a määrusega menetlusse ja andis alaealise kostja seaduslikele esindajatele, E. K. ja M. K. , tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks. 19.02.2021. a esitas hageja kohtule avalduse, milles palub kohtuasja menetluse lõpetada põhjusel, et pärast hagi esitamist on kohtuvälise DNA-ekspertiisiga tuvastatud, et hageja ei saa olla kostja bioloogiline isa. Kostja seaduslik esindaja, E. K. , teatas kohtule 22.02.2021. a vastuses, et tal ei ole vastuväiteid hageja hagist loobumise avalduse kohta. Kostja teine seaduslik esindaja, M. K. teatas kohtule 01.03.2021. a vastuses, et tal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetluse lõpetab.
Kohus leiab, et hageja 19.02.2021. a avaldust saab käsitleda hagist loobumise avaldusena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 3 peab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist teatama kostjale avalduse esitamisest, määrates talle vastamise tähtaja. Kohus leiab, et antud juhul ei esine alust jätta hagist loobumist vastu võtmata. Hageja on teatanud, et soovib kohtumenetluse lõpetamist. Kostja seaduslikud esindajad on teatanud, et neil ei ole menetluse lõpetamise kohta vastuväiteid. Eeltoodu alusel võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: Vastavalt TsMS §-ile 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
2 (3)
TsMS §-de 433 lg 1 ja 661 lg 2 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas ei ole hageja loobunud hagist seetõttu, et tema nõue oleks rahuldatud. Seetõttu on põhjendatud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja seaduslikud esindajad on teatanud kohtule, et kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud ja kostja ei soovi menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks hageja hüvitatavate menetluskulude suurust. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 150 lg 2 p 2 ja lg 4 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus kontrollis, et hageja eest on tasutud 28.01.2021. a riigilõivu 300 eurot. Kuna hageja on hagist loobunud, siis on põhjendatud pool riigilõivust, s.o 150 eurot hagejale tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.